[---] Iga matriklisse kantud aadlik omab oma mõisas: 1) ainuõigust viina põletada ja õlut pruulida; 2) õigust rajada igasuguseid vabrikuid; 3) õigust veskeid ehitada; 4) õigust vabalt metsa kasutada; 5) õigust kõrtse pidada; 6) jahi- ja kalapüügiõigust. [---] Iga aadlik omab oma mõisas kohtupidamisõigust tsiviilasjades, kaasa arvatud kodukariõigus, kuid talupojal on õigus oma isanda peale kaevata. Kaelakohtuõigus, mida aadlikud varem omasid, kuulub praegu kubermangu kohtuinstantsidele. [---] Baltimaade ajaloo lugemik. Avita, 2001, lk 65.
enne 1917.a. oktoobrit kehtinud õigusega. Mõningaid muudatusi tehti endisesse kohtusüsteemi. Nii nägi ajutiste kohtute sisseseadmise määrus ette vallakohtute kui seisuslike kohtute kaotamise ja nad jäid tegutsema vaid hoolekande alal.Ülemtalurahvakohtud likvideeriti täielikult. Asutav Kogu 21. oktoobril 1919.a. võttis vastu "Riigikohtu seaduse", mis kehtis kuni 1938.a. Riigikohtule anti kõik õigused, mis varem kuulusid Vene kõrgeimaile kohtuinstantsidele (näiteks peasõjakohtule, peamerekohtule). Kui teised kohtud oma enamuses juba 1918.a. lõpul tööle rakendusid, siis Riigikohus asus tegevusse alles 1920.a. algul. Enne seda oli Eesti kõrgemaks kohtuorganiks Tallinna Ringkonnakohus (hilisem Kohtupalat). Täiesti uudne oli administratiivmenetluse sisse toomine kohtukorraldusse. Ajutise Valitsuse poolt 12. veebruaril 1919.a. kehtestatud "Administratiivkohtu kord" nägi ette, et kohtulik võim
Nii tekkis õiguslik järjepidevus enne 1917.a. oktoobrit kehtinud õigusega. Mõningaid muudatusi tehti endisesse kohtusüsteemi. Nii nägi ajutiste kohtute sisseseadmise määrus ette vallakohtute kui seisuslike kohtute kaotamise ja nad jäid tegutsema vaid hoolekande alal. Ülemtalurahvakohtud likvideeriti täielikult. Asutav Kogu 21. oktoobril 1919.a. võttis vastu "Riigikohtu seaduse", mis kehtis kuni 1938.a. Riigikohtule anti kõik õigused, mis varem kuulusid Vene kõrgeimaile kohtuinstantsidele (näiteks peasõjakohtule, peamerekohtule). Kui teised kohtud oma enamuses juba 1918.a. lõpul tööle rakendusid, siis Riigikohus asus tegevusse alles 1920.a. algul. Enne seda oli Eesti kõrgemaks kohtuorganiks Tallinna Ringkonnakohus (hilisem Kohtupalat). Täiesti uudne oli administratiivmenetluse sisse toomine kohtukorraldusse. Ajutise Valitsuse poolt 12. veebruaril 1919.a. kehtestatud "Administratiivkohtu kord" nägi ette, et kohtulik võim
annaabi.ee 
