Nurgakivi- ebakõlad viivad edasi Vabadus nõuab mõistust väljendavaid sotsiaalseid institutsioone ja kultuuridormatsioone Maailmaajaloolised isikud on sõdurid Inimsoo rännakute eesmärgiks õiget laadi ühiskonna loomine Dialektika- loogika Reaalsus on tegelikult vaimne LOCKE ''Kaks traktaati valitsemise kohta'' Täielik vabadus ja võrdsus Säilitada vabadus ja võrdsus. Jumala loodud loodus Püsiva kõrgema kohtuinstantsi puudmine Rahu säilitamise eesmärgil ühiskondlik leping Seaduse andmise õiguse, kohtuvõimu ja täidesaatva võimu
välja vastavate seaduste alusel Riigikogu kinnitamisel. Seoses õigusriigi põhimõttega Ps rõhutas riigivõimu käsitsemisel kohturiigi printsiipe. Ps-e järgi Eesti vabariik ei ole ainult õigusriik, vaid eeskätt just kohturiik. Kohturiigi põhimõte väljendub kohtuorganisatsiooni eraldamises haldusest ja seadusandlusest, õigusemõistmise rajamises sõltumatuse ja monopoolsuse printsiipidele ning kõrgema kohtuvõimu käsitsemises kõrgema kohtuinstantsi enese kaudu autonoomsuse põhimõttel. Selliselt korraldatud kohtute olemasolus sisaldub kindel tagatis Põhiseaduse normistikele. Kui kohus ei oleks rajatud sõltumatusele, oleks Ps valitsuse ja seadusandja silmis tühiseks deklaratiivseks dokumendiks. ning kui kohtumõistmine ei oleks tehtud kohtute monopoliks separatsiooni printsiibi alusel, võiks valitsus ja seadusandja seda tegevust piirata mõeldava miinimumini. Kohturiigi printsiip
Kõrgem seadusandlik võim kuulub suurele rahvuskogule ehk parlamendile. (4 aasta tagant, valimisõigus 22, saadikuks saamiseks peab olema 30). Ei saa eelnevalt mõne välisriigi teenistuses olnud isik. Täidesaatva võimu kõrgemaks esindajaks samuti parlament. Täidesaatva võimu teostamiseks valis parlament presidendi, kes valis valitsuse – ametisse 1 parlamendi ametiajaks, võis hiljem kandideerida. Presidendi valimisprotseduur on täpselt määratlemata. Kohtud on sõltumatud. Kõrgemat kohtuinstantsi ei olnud määratletud. Oli küll kõrgem diivan, oli määratud ministrite, riiginõukogu -, ülemkohtu liikmete ja peaprokuröri süütegude menetluseks. 1961 k – koosneb 6 osast, 157 sätet. Seadusandlik võim kuulub 2-kojalisele Türgi Suurele Rahvuskogule. I koda – 450 liikmeline rahvuskogu, II koda – 165 liikmeline vabariigi senat. Rahvuskogusse kandideerimiseks pidi olema vähemalt 30 ja oskama lugeda ja kirjutada. Rahvuskogusse ei tohtinud kandideerida avalikusektori töötajad
– kontrollib aluslepingutest tulenevate liikmesriikide kohustuste täitmist, – tõlgendab liikmesriikide kohtute taotlusel liidu õigust. 9 • Seega esindab ta Euroopa Liidus kohtuvõimu ja jälgib koostöös liikmesriikide kohtutega, et liidu õigust kohaldataks ja tõlgendataks ühetaoliselt. Euroopa Liidu Kohus, mille asukoht on Luxembourgis, koosneb kolmest kohtuinstantsist: Euroopa Kohtust, Üldkohtust ja Avaliku Teenistuse Kohtust. Need kolm kohtuinstantsi on siiani teinud ligikaudu 15 000 kohtuotsust. • Õiguskohtu ülesanne on kindlustada Euroopa Lepingu täitmine vastavalt seadustele. Kohtule võivad esitada avaldusi liikmesriigid, EL organisatsioonid, eraisikud või ettevõtted. See tagab El seaduste ühetaolise rakendamise kogu EL piirides. • Euroopa Õiguskohtu juurde loodi 1989. a Esimese Astme Kohus, et kindlustada üksikisikute huvide kaitse ning võimaldada Õiguskohtul keskenduda oma põhiülesandele
7) kohtumõistmine Riigivanema, ministrite, riigikohtunike, Kohtukoja liikmete, Riigikohtu ja Kohtukoja prokuröride ja nende abide teenistusalaste süütegude puhul; 8) kohtunike esitamine kinnitamiseks riigivanemale; 9) kohtute kodukorra kindlaksmääramine; 10) küsimused, mis üldiselt kuulusid kohtute üldkogu pädevusse 1938.a. Kohtute seadustikuga loodi Riigikohtu juurde lisaks nn distsiplinaarkamber, õigusega määrata kohtunikele ja kohtu-uurijatele distsiplinaarkaristusi. Iga kohtuinstantsi juures (va jaoskonnakohtud) töötas vastav prokurör koos oma abidega. Nii oli Riigikohtus ja Kohtukojas kummaski tegev prokurör ja kaks abiprokuröri, iga ringkonnakohtu juures prokurör ning kolm kuni kuus abi. Eeltoodud kohtusüsteem säilis kuni 1940.aasta viimaste kuudeni. 1. jaanuarist 1941.a. kehtestati Eestis Nõukogude kohtusüsteem. 1
7) kohtumõistmine Riigivanema, ministrite, riigikohtunike, Kohtukoja liikmete, Riigikohtu ja Kohtukoja prokuröride ja nende abide teenistusalaste süütegude puhul; 8) kohtunike esitamine kinnitamiseks riigivanemale; 9) kohtute kodukorra kindlaksmääramine; 10) küsimused, mis üldiselt kuulusid kohtute üldkogu pädevusse 1938.a. Kohtute seadustikuga loodi Riigikohtu juurde lisaks nn distsiplinaarkamber, õigusega määrata kohtunikele ja kohtu-uurijatele distsiplinaarkaristusi. Iga kohtuinstantsi juures (va jaoskonnakohtud) töötas vastav prokurör koos oma abidega. Nii oli Riigikohtus ja Kohtukojas kummaski tegev prokurör ja kaks abiprokuröri, iga ringkonnakohtu juures prokurör ning kolm kuni kuus abi. Eeltoodud kohtusüsteem säilis kuni 1940.aasta viimaste kuudeni. 1. jaanuarist 1941.a. kehtestati Eestis Nõukogude kohtusüsteem. 1
annaabi.ee 
