Iseloomulik palazzole: -madal katus -kindlusetaolised ja raskepärased -akna- ja ukseavad nelinurksed või ümarkaarsed -3 korrust -1. korrus massiivne ja raskepärane, kannab ülemisi korruseid, (kaubalaod jms) 2. korrus oli kergemailmelisem 3. korrus oli kandva funktsioonita, õhuline 15. sajandi keskel muutus palazzode stiil elegantsemaks ja kergemaks. Peale palazzode ja kirikute hoogustus renessansiajal raamatukogude, haiglate, kauba- ja kohtuhoonete ehitus. Iga linn sai endale ka esindusliku raekoja kus paiknesid raesaal, turuhall, apteek, arhiiv, tuletõrje ja mõnes paigas ka kabel ning vangla. Tüüpilised Palazzod Palazzo Strozzi ja Palazzo Pitti. Sammaskäik Capilla Pazzi, Florens Huvi hariduse ja kunsti vastu peeti Firenzes heaks tavaks. Kui varem andis meister oma õpipoisile edasi maalikunsti saladusi,
Vaimustus vanade stiilide vastu sünnitas nn “targa valiku” printsiibi, kus eri hoonetüüpidele peeti sobivaks mingit kindlat neostiili. Nii ehitati lossid keskaegsete losside butafoorsete koopiatena, millel Helli Sisask. Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt II osa 10 olid nurgatornid, teravkaaraknad ja astmikviilud. Villade ehitamisel tugineti renessanss-stiilile. Neorenessanss oli kohustuslikuks stiiliks ka pankade, koolide, haiglate, raamatukogude ja kohtuhoonete ehitamisel. Teatrihoonete projekteerimisel lähtuti renessansi kõrval ka barokile omasest vormikõnest. Neobarokk sai aluseks raudteejaamade ja hotellide ehitamisel. Tööstusehitiste puhul kasutati romaani stiilile sarnast ümarkaarstiili. Historitsismi edasises arengus sünnitas stiilide ühendamine eklektitsismi. See, 19. saj lõpukümnenditel sündinud viimane historitsismi periood kestis kõige kauem, ulatudes kohati 1930. aastateni
Mehhikost Guatemaalani. Nende tsivilisatsioon oli sealsetest üks suuremaid. Nad ehi- tasid kivist maju, püramiide, tegelesid põllumajandusega, töötlesid vaske. Maiad kirju- tasid hieroglüüfidega, mis on tänapäevaks praktiliselt dešifreeritud. 14.1.1 Ajalugu Maiade külad hakkasid tekkima umbes 1500 a enne Kristust. Aastaks 200 e kr olid osadest neist (u 50) moodustunud linnad paleede, templite, püramiidide, kohtuhoonete, pallimängu platside ja tseremoniaalsete keskustega. Need linnad arenesid, õitsengupe- rioodiks (klassikaline periood) loetakse 250–900 aasta pärast kristust. Linnade suuru- sed olid vahemikus 5–50 tuhat inimest. Järgneval perioodil kuni 16. saj alguseni toimus lagunemine, kus algul tühjenes osa linnu, hiljem aga ka ülejäänud. Lagunemise põhjus ei ole siiamaani päris selge, arvatakse, et see võis olla seotud sõdade eest põgenemise ning maade väljakurnamisega.
annaabi.ee 
