Keegi ei ole kohustatud kriminaalmenetluses oma süütust tõendama, s.t riik peab tõendama isiku süüdiolekut; 7). Kellelegi ei tohi mõista raskemat karistust kui see, mida võinuks talle mõista õigusrikkumise toimepanemise aja ; 8). Kedagi ei tohi teist korda süüdi mõista, kohtu alla anda ega karistada teo eest, milles teda vastavalt seadusele on mõistetud lõplikult süüdi või õigeks. 4. Kohtusüsteemi üldiseloomustus. Kohtu astmed. Kohtuharud (haldus, tsiviil, kriminaal). Kohtualluvus. Eesti kohtusüsteemi ülesehitus: 1). Riigikohus (põhiseaduse järelevalve kohus ning kassatsioonkaebusi ja teistmisavaldusi läbivaatav kohus); 2). Ringkonnakohus (arutavad tsiviil-, kriminaal- ja haldusasju apellatsioonikohtuna); 3). Maakohtud (mis arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju ühes või mitmes kohtumajas.), halduskohtud (mis arutavad esimese astme kohtuna haldusasju).
seadusele on mõistetud lõplikult süüdi või õigeks. Kohtute sõltumatus: · kohtute objektiivne sõltumatus kohus peab olema vaba välistest mõjutustest, lisaks sellele peab kohus ka näima sõltumatu teistele ühiskonna liikmetele; · kohtunike personaalne sõltumatus ametialased tagatised kohtunikele, mis tulenevad seadustest 4. Kohtusüsteemi üldiseloomustus. Kohtuastmed. Kohtuharud (haldus, tsiviil, kriminaal). Kohtualluvus. Eestis reguleerivad kohtute tegevust järgmised olulisemad õigusaktid: · PS · Kohtute seadus, mis sätestab kohtute ülesehituse, kohtute juhtimise, kohtute arvu, kohtunike sotsiaalsed tagatised jms kohtute tegevusega seonduva. · Kohtumenetlus seadustikud- kriminaalmenetluse seadustik; tsiviilkohtumenetluse seadustik; halduskohtumenetluse seadustik.
sihiks on õiguspärasuse ja tulemuslikkuse kontroll. Õiguspärasuse kontroll hõlmab majandustegevuse ja majandustehingute õigsuse kontrolli jne. Kontrollib ka riiklike arenguprogrammide täitmist. Kontrollitakse efektiivsust, mõjusust jne. Seoses EL-i kuulumisega teostab riigikontroll EL-i rahade sihtotstarbelist kasutamist jne. o Kohtulik kontroll – kontrolli teostavad kõik kohtuharud. Kontrollitakse, kas kohtumenetlus olevas asjas asjassepuutuv norm on põhiseadusega kooskõlas või mitte. Ei kontrolli kunagi enda initsiatiivil (protest või kaebus). Riigikohtu PSjv kohtukolleegium. - Interne kontroll – kontroll, mida teostatakse haldusorgani sees. o Teenistuslik järelevalve –Sisuks on kontroll, mida teostavad kõrgemalseisvad
kohtumenetlus vastavalt kohtumenetluse seadustiku reeglitele. Kohtute eripädevused, mis tulenevad PS-st Nendeks on eelkõige avaliku võimu spetsiifilised kontrolliülesanded. Lisaks on kohtutel ka laiem funktsioon: teatud määral on kohtud ka õiguspoliitika kujundajad, kuna tõlgendavad õigust, täidavad lünki õiguses. 3. Kohtute õigusemõistmisega seotud põhimõtted. 4. Kohtusüsteemi üldiseloomustus. Kohtuastmed. Kohtuharud (haldus, tsiviil, kriminaal). Kohtualluvus. Eesti kohtusüsteemi moodustavad: 1) I kohtuaste, maakohtud (4) Harju Maakohus, Viru Maakohus, Pärnu Maakohus ja Tartu Maakohus, mis arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju ühes või mitmes kohtumajas, mis asuvad maakohtu tööpiirkonnas; 2) I kohtuaste, halduskohtud (2) Tartu Halduskohus ja Tallinna halduskohus, mis arutavad esimese astme kohtuna haldusasju;
õigused võrreldes mõne teise riigiasutuse või eraisiku / firmaga). Kohtustruktuurid Enamikel poliitilisest süsteemist on kindlel õigusemõistmise struktuur (kohtud ja nende töötajad), kes otsustavad kas ühiskonna seadusi on rikutud ja missugused sanktsioonid tuleb rikkuja suhtes kasutusele võtta. Tavaliselt on kasutusel hierarhiline kohtusüsteem (madalama ja kõrgema astme kohtud) , erinevad kohtuharud (Näit: tsiviil ja kriminaalkohtud) võivad olla ka eraldatud. Iga kohtusüsteem on oma eksisteerimise tagamiseks poliitikast sõltuv. Tavaliselt kohus toetab valitsejate tegevust ja väga harva astub nende tahtele vastu Kohus on siiski suhteliselt iseseisev, kui tal on olemas taasülevaatuse õigus (judical review) kohtusüsteem võib vaidlustada ja tagasi saata poliitilisi otsuseid .(10% riikidest) Lõplik otsus ei sõltu siiski kohtust
annaabi.ee 
