seadusega. 5. Igasugune kohtumõistmine saab toimuda ainult kehtivate seaduste põhjal. 6. Ilma seadusteta ei saa kohus kedagi süüdi tunnistada ega kriminaalkorras karistada. Kas Eesti Vabariik on õigusriik? Põhjenda! · Jah, sest Eestis valitseb demokraatia ja valitsemist toimetatakse üldtunnustatud seaduste järgi, meil on olemas põhiseadus, parlament, vajalikud asutused jne. Milliseid korrakohase protsessi põhimõtteid järgitakse : · Kohtueelsel perioodil kodu ja isiku puutumatusõigus, võib rakendada tõkendeid · Kohtupidamise ajal süüdistav õigus nõuda kiiret ja avalikku kohtuprotsessi. · Kohtujärgsel perioodil Korduv süüdimõistmise välistamine, edasikaebamisõigus. Milleks vajab riik seadusi? · Riik vajab seadusi, et oleks midagi mille järgi õiglaselt tegutseda ja, et ei tekiks vaidlusi nagu võib tekkida tavadel
MANDRIEUROOPA: * mitmeharuline spetsialiseeritud kohtusüsteem (kriminaal ja tsiviilkohtud, halduskohtud) * kõrgeim aste on konstitutsioonikohus, mis hindab juba kehtivate seaduste kui ka seaduseelnõude vastavust põhiseadusele (tugev Saksamaa) * kohtunikud nimetab valitsus * range hierarhia ja karjääripõhimõte * kohtunikul peab olema õigusalane ülikooliharidus * kohtunik on lojaalne kehtivale korrale ning kaitseb seda * oluline roll on kohtueelsel menetlusel ja riiklikul süüdistajal * kohtunik nimetatakse ametisse eluajaks ÜLEJÄÄNUD: * spetsiifilised ega liigitu kummagi eelneva alla * nt UK's pole haldus ja konstitutsioonikohtuid, eristatakse kriminaal ja tsiviilkohtuid, kons. kohtu ülesannet täidab Lordide koda, mille õigusharidust omavad liikmed tohivad apellatsioone läbi vaadata Kohtute ülesandeks on: * õiguskorra tagamine * kodanike õiguste kaitse
Esimene kuritegu, mis avastati sõrmejälgede abil Eestis oli 1922a. Teostati järgmisi ekspertiise: käekirja-, masinakirja-, dokumendi-, laskeriistade- ja murdvarguste juures kasutatavate instrumentide identifitseerimine. Uuriti ka vere- ja sperma jälgi. Kasutati fototehnilisi ja mikrofotograafilisi uurimismeetodeid, objekte uuriti ultraviolettkiirtega. 1937a tuvastati 616 veksli võltsimise juhtumist. VII MENETLUSVERSIOON Kohtueelsel uurimisel on eesmärgiks selgitada tõendamiseseme asjaolud. Tõendamise asjaolud KrMS §62: Tõendamisese: Tõendamiseseme asjaolud on: 1) kuriteo toimepanemise aeg, koht ja viis ning muud kuriteo tehiolud; 2) kuriteokoosseis; 3) kuriteo toimepannud isiku süü; 4) kuriteo toimepannud isikut iseloomustavad andmed ja muud tema vastutust mõjutavad asjaolud). Et kuritegu on kohtueelse uurimise ajaks minevikus sündmus, ei saa menetleja asjaolusid
tsiviilkohtuteks, sageli ka halduskohtuteks o Kõrgeim aste- konstitutsioonikohus, mis hindab juba kehtivate seaduste ui ka eelnõude vastavust põhiseadusele. o Kohtunikud nimetab valitsus o Kohtunikul peab kindlasti olema õigusalane ülikooliharidus o Loomulikuks peetakse, et kohtunik on lojaalne kehtivale korrale ja kaitseb seda. Seetõttu oluline roll kohtueelsel menetlusel ja riiklikul süüdistajal. o Kohtunik nim. ametisse eluajaks, tagandamine on keeruline Eesti kohtuvõim- · kõrgeim- Riigikohus ( Tartus). Ülesanneteks: kaitsta põhiseaduslikkust, võib kaevata ringkonnakohtu otsuseid. · II aste- ringkonna kohus (Tallinn, Tartu, Viru) 46 kohtunikku. Ülesanneteks I astme kohtukaebuste läbi vaatamine · I aste- 1) maakohtud( Harju, Viru, Tartu, Pärnu) 2) halduskohtud(Tartu, Tallinn)
puudumine, selle teo toimepannud isiku süü ja muud kriminaalasja õigeks otsustamiseks tähtsust omavad asjaolud. Need andmed tuvastatakse kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu, tunnistaja või asjatundja ütluste, ekspertiisiakti, eksperdi antud ütlustega ekspertiisiakti selgitamisel, asitõendite, uurimistoimingute, kohtuistungi ja jälitustoimingute protokollide või videosalvestuse, samuti muu dokumendi ning foto või film või muu teabetalletusega. Tõendamiseseme asjaolud on (ehk kohtueelsel uurimisele ja kohtulikul arutamisel kuuluvad tõendamisele): 1) kuriteo toimepanemise aeg, koht ja viis ning muud kuriteo tehiolud; 2) kuriteokoosseis; 3) kuriteo toimepannud isiku süü; 4) kuriteo toimepannud isikut iseloomustavad andmed ja muud tema vastutust mõjutavad asjaolud. Tõendi liigid: * Lähtudes tõendi allikast: isikulised (ütlused) ja esemelised (asitõendid, dokumendid, protokollid, foto, film või muu teabesalvestus) tõendid
1.01.2004] (2) Jälitusasutused tegelevad jälitustegevusega nii vahetult kui ka nende halduses olevate ja selleks volitatud asutuste, allüksuste ja töötajate, samuti salajasele koostööle kaasatud isikute kaudu. (3) Jälitusasutuse juht vastutab jälitustegevuse korraldamise ning selle tegevuse seaduslikkuse eest temale alluvas süsteemis. (4) Jälitusasutused teevad omavahelist koostööd, lähtudes käesolevast seadusest. (5) Kaitsepolitseiamet on jälitusasutus kriminaalasjade kohtueelsel uurimisel. Muude tema pädevusse kuuluvate ülesannete lahendamisele kohaldatakse julgeolekuasutuste seadust. [RT I 2004, 46, 329 jõust. 1.07.2004] 19. Advokatuuri mõiste ja advokaadi tegevuse garantiid . Advokatuur kutseühendus avalikes huvides, mitte riiklik institutsioon §2. Advokatuuri mõiste ja õiguslik seisund (1) Eesti Advokatuur on 1919. aasta 14. juunil asutatud advokaatide omavalitsuslikel põhimõtetel tegutsev kutseühendus
seaduseelnõude vastavust põhiseadusele. Tugeva konstitutsioonikohtuga riik on näiteks Saksamaa. Kohtunikud nimetab selles mudelis valitsus. Nagu kogu Euroopa avalikus teenistuses, nii kehtib ka kohtusüsteemis range hierarhia ja karjääripõhimõte. Kohtunikul peab kindlasti olema õigusalane ülikooliharidus. Mandri-Euroopa traditsioonis peetakse loomulikuks, et kohtunik on lojaalne kehtivale korrale ja kaitseb seda. Seetõttu on oluline roll kohtueelsel menetlusel ja riiklikul süüdistajal Kohtuniku ametissepanek oma põhimõtetelt riigiametnike värbamisega. Kohtunik nimetatakse ametisse eluajaks, tema tagandamine on üpris keeruline (ja praktikas harvaesinev) protseduur. Näiteks Suurbritannias saab ülemkohtu kohtunikku tagandada vaid siis, kui selle poolt hääletavad parlamendi mõlemad kojad. Eestis saab Riigikohtu liikme kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul ja Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul.
EIK pretsedendiõigusest saab välja tuua kaitse menetlusest osavõtu 4 iseloomulikku tunnust: 1. Süüdistatav ei ole kohustatud osalema tõendamisprotsessis. Teda kaitseb enese mittesüüstamise privileeg (enesesüüstamise keeld) 2. Igasugune osavõtt peab tuginema informeeritusele. See ringimus nõuab kaitsja osavõttu süüdistatava või kahtlustatava küsitlemisest kohtueelsel uurimisel, kogu asjakohase teabe avaldamist kaitsele ja kaitse õigust kommenteerida tõendeid. 3. Kaitsele tuleb anda võimalus vaidlustada tõendeid, sh õigus küsitleda tunnistajaid mõnes menetlusstaadiumis. 4. Kohus peab otsuses piisava selgusega näitama, kuidas tema seisukoht kujunes põhistatud otsuse nõue. Õigus osa võtta kohtumenetlusest
kohtuniku kuritegu teistitava kriminaalasja arutamisel või läbivaatamisel, mis Esimeseks lüliks on kõige madalamal tasandil asuvad kohtud, teiseks lüliks on sellele on tuvastatud kohtuotsusega; järgneval tasandil asuvad kohtud jne. 3. juurdlust teostava isiku, uurija või prokuröri kuritegu teistitava kriminaalasja kohtueelsel menetlusel, mis on tuvastatud kohtuotsusega, kui see kuritegu võis Kohtusüsteemi astme mõistet kasutatakse eristamaks kohtu funktsioone konkreetse mõjustada kohtuotsust teistitavas kriminaalasjas; asja lahendamisel. 4. teistitava kohtuotsuse või -määruse rajanemine Riigikohtu poolt põhiseadusega
Esimeseks lüliks on kõige madalamal tasandil asuvad kohtud, teiseks lüliks on sellele on tuvastatud kohtuotsusega; järgneval tasandil asuvad kohtud jne. 3. juurdlust teostava isiku, uurija või prokuröri kuritegu teistitava kriminaalasja kohtueelsel menetlusel, mis on tuvastatud kohtuotsusega, kui see kuritegu võis Kohtusüsteemi astme mõistet kasutatakse eristamaks kohtu funktsioone konkreetse mõjustada kohtuotsust teistitavas kriminaalasjas; asja lahendamisel. 4. teistitava kohtuotsuse või -määruse rajanemine Riigikohtu poolt põhiseadusega
kohtuotsuse tagasitäitmine; lõpuks: spetsiifiline menetlus välisriigi kohtu- ja vahekohtu otsuse ning erinõude osas. 78 Tsiviilkohtumenetluse õigusharu normid on H - D tüüpi regulatiivsed normid - vastav vastutus menetlusnormide rikkumise eest on sätestatud materiaalõiguse normidega hoopis nt kriminaalõiguse eriosas (vt KrK: kuriteod õigusemõistmise vastu, § 175 lg 1 on sätestatud, et kohtus või kohtueelsel uurimisel tõlgi poolt teadvalt valesti tõlkimise eest, kui talle oli teatavaks tehtud vastutus selle tegevuse eest, karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni ühe aastani). P. 2.9. Rahvusvaheline õigus Rahvusvahelise õiguse reguleerimise üldobjektiks (ese) on kõik, mis seondub riikide omavahelise suhtlemisega ning riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide suhtlemise ja tegevusega. Rahvusvaheline õigus iseseisva haruna loetakse suhteliselt nooreks - sellena
- ametlikult proklameeritud poliitika suhtes eriarvamuse avaldajate represseerimist (tagakiusamist veendumuste pärast), - etnilist puhastust ehk genotsiidi, - et õigusemõistmist teostavad riigipea või valitsuse poolt mitte seaduse alusel nimetatud korralised või erakorralised kohtud - et kohtueelsel või kohtulikul uurimisel rakendatakse piinamist ehk tortuuri; 3) kuivõrd ja mil viisil on antud riigis tagatud rahva osavõtt riigi funktsioonide korraldamisest ning kas võimud on reaalselt lahutatud, sealhulgas näiteks : a) valimisõiguse iseloom (kas kõik täiskasvanud kodanikud on teatud east valimisõiguslikud, sõltumata soost, rassist, rahvusest, varanduslikust seisust,
annaabi.ee 
