nimetamiseks (Riigikohtu kohtunikud nimetab ametisse Riigikogu Riigikohtu esimehe ettepanekul ja Riigikohtu esimehe nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul). Riigikohus teenindab kohtunike omavalitsusorganeid kohtunike eksamikomisjon, koolitusnõukogu ja distsiplinaarkolleegium. Kohtunike omavalitsusorganite liikmed valitakse kohtunike täiskogul, mis käib koos igal aastal veebruaris. Kohtuasutust juhivad paralleelselt kohtu esimees ja kohtudirektor. Esimene vastutab õigusemõistmise korrakohase toimimise eest, direktor on kohtuasutuse haldusjuht. Nii esimehe kui direktori nimetab justiitsminister, kuid esimehe nimetamiseks on vaja ära kuulata kohtu üldkogu arvamus ja saada kohtute haldamise nõukoja nõusolek. Kohtudirektor allub nii kohtu esimehele kui justiitsministrile ning korraldab kohtuasutuse asjaajamist ja vara kasutamist, valmistab ette kohtu
kohtuhaldusasutus. Justiitsminister on kohtute haldamise nõukojas esindatud. Esimese ja teise astme kohtute esimehed ei või kuuluda kohtute haldamise nõukotta, kuid võivad sõnaõigusega osa võtta kohtute haldamise nõukoja istungist. 12. Kohut juhib kohtuesimees, kes vastutab õigusemõistmise korrakohase toimimise eest kohtute haldamise nõukoja ees. Kohtuesimees nimetab kohtuhaldusasutuse peadirektori ettepanekul ametisse kohtudirektori ja valvab teenistuslikult tema järele. Kohtudirektor nimetab ametisse kohtuteenistujad, v.a. konsultandi, nõuniku ja kohtunikuabi, ja valvab teenistuslikult nende järele. Üldkogu on nõuandev kogu, kellel on seadusest tulenev otsustuspädevus. 13. Kohtuhaldusasutust juhib peadirektor, kes on aruandekohustuslik kohtute haldamise nõukoja ees ja tagab selle otsuste täitmise. Kohtuhaldusasutus tagab kohtutes õigusemõistmise korrakohaseks toimimiseks vajalikud töötingimused. IV Kohtusüsteemi eelarve kujunemise alused 14
kohtuhaldusasutus. Justiitsminister on kohtute haldamise nõukojas esindatud. Esimese ja teise astme kohtute esimehed ei või kuuluda kohtute haldamise nõukotta, kuid võivad sõnaõigusega osa võtta kohtute haldamise nõukoja istungist. 12. Kohut juhib kohtuesimees, kes vastutab õigusemõistmise korrakohase toimimise eest kohtute haldamise nõukoja ees. Kohtuesimees nimetab kohtuhaldusasutuse peadirektori ettepanekul ametisse kohtudirektori ja valvab teenistuslikult tema järele. Kohtudirektor nimetab ametisse kohtuteenistujad, v.a. konsultandi, nõuniku ja kohtunikuabi, ja valvab teenistuslikult nende järele. Üldkogu on nõuandev kogu, kellel on seadusest tulenev otsustuspädevus. 13. Kohtuhaldusasutust juhib peadirektor, kes on aruandekohustuslik kohtute haldamise nõukoja ees ja tagab selle otsuste täitmise. Kohtuhaldusasutus tagab kohtutes õigusemõistmise korrakohaseks toimimiseks vajalikud töötingimused. IV Kohtusüsteemi eelarve kujunemise alused 14
riigiametniku ametiseisundiga ja tema kõrgendatud vastutusega kohtuasjade arutamisel ja otsustamisel EV nimel. 8. Kohtuniku distsiplinaarvastutus: Süüline ametikohustuste täitmata jätmine või mittekohane täitmine, ka vääritu tegu. Karistuseks võib olla noomitus, rahatrahv kuni ühe kuu ametipalga ulatuses, ametipalga vähendamine kuni 30% üheks aastaks, ametist tagandamine. 9. Justiitsministeeriumi, kohtudirektori ja kohtu esimehe roll kohtu juhtimisel: · Kohtudirektor korraldab kohtuasutuse asjaajamist, vara asutamist, kooskõlastatult kohtu esimehega valmistab ette kohtu eelarve eelnõu ja esitab selle justiitsministrile. Käsutab kohtuasutuse eelarvevahendeid, vastutab raamatupidamise korraldamise eest, nimetab ametisse ja vabastab kohtuteenistujaid ja täidab kohtu ja ohtu kantselei kodukorraga määratud ülesandeid. · Justiitsministeerium kehtestab maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukorra, kinnitab kohtu
kohtunike koolituse korraldamine selleks loodud sihtasutuse kaudu (Õiguskeskus). Riigikohtu üldkogu teeb Vabariigi Presidendile ettepaneku esimese ja teise astme kohtunike ametisse nimetamiseks (Riigikohtu kohtunikud nimetab ametisse Riigikogu Riigikohtu esimehe ettepanekul ja Riigikohtu esimehe nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul). Kohtute juhtimine Kohtuasutust juhivad paralleelselt kohtu esimees ja kohtudirektor. Esimene vastutab õigusemõistmise korrakohase toimimise eest, direktor on kohtuasutuse haldusjuht. Nii esimehe kui direktori nimetab justiitsminister, kuid esimehe nimetamiseks on vaja ära kuulata kohtu üldkogu arvamus ja saada kohtute haldamise nõukoja nõusolek. Kohtudirektor allub nii kohtu esimehele kui justiitsministrile ning korraldab kohtuasutuse asjaajamist ja vara kasutamist, valmistab ette kohtu eelarve taotluse, käsutab eelarvevahendeid, vastutab
dokumentidele, mis sisaldab töötajate delikaatseid isikuandmeid (tervisekontroll, tööõnnetusi uurivad toimikud jne). Teabekandjatena on kasutusel nii paberkandjad kui ka elektrooniline abivahendid. Enamasti on kasutusel mõlemad korraga. Kasutatakse ka dokumendihaldussüsteemi. Kõikidele sarjadele pole vastutajaid välja toodud. Põhifunktsioonide juures on vastutaja kantselei või arhiiv. Juhtimisfunktsioonide alla kuuluvate sarjade eest vastutab enamasti kohtu esimees või kohtudirektor. Asjaajamise dokumentide eest vastutajad on kantselei ning arhiiv. Personalitööd puudutavate dokumentide eest vastutaja on personalijuht ning raamatupidamise dokumentide eest vastutajaks on määratud arhiiv. Minu hinnangul ei vastanud Viru Maakohtu dokumentide loetelu ,,Arhiivieeskirjale" ja Rahvusarhiivi ,,Dokumendi- ja arhiivihalduse" juhisele. Esiteks peaksid olema juhtimis- ning tugifunktsioonid eespool ning põhifunktsioonid tagapool. Funktsioonide tähised on puudulikud
Põhiseaduslikkuse järelevalve millises kohtuastmes toimub, kuidas võib asi jõuda põhiseaduslikkuse järelevalve menetlusse, mis tulemuseni võidakse põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses jõuda. 62. Kuidas toimub järelevalve kohtute üle Eesti valitsemissüsteemis? kohtu esimees teostab järelvalvet oma kohtu üle kohtumaja juht oma kohtumajade üle ringkonnakohtu esimees esimese ja teise astme kohtute üle justiitsminister kohtu esimehe, ja kohtudirektori üle kohtudirektor ja justiitsminister teostavad järelvalvet maakohtude osakondade üle 63. Milliseid probleeme võiks välja tuua kohtuute sõltumatuse tagamisel, kuidas neid lahendada? justiitsministeeriumi valitsemisalas on esimene ja teine kohus, justiitsminister teeb järelvalvet kohtudirektori üle, kinnitab kohtu eelarve 64. Eesti õiguskantsleri sõltumatuse tagatised, miks peab õiguskantsler olema sõltumatu, keda ja kuidas saab õiguskantsleri ametisse nimetada.
Rahvakohtunikud tegelevad esimese astme e kohtukriminaalasjade arutamises koos kohtunikega. Rahvakohtunikud valitakse KOV volikogupoolt. Rahvakohtunik ei või olla kõrge ametnik ega poliitik: 48. 5) Kuidas toimub järelevalve kohtute üle Eesti valitsemissüsteemis? Kohtu esimees teostab järelvalvet oma kohtu üle. Kohtumaja juht oma kohtumajade üle. Ringkonnakohtu esimees esimese ja teise astme kohtute üle. Justiitsminister kohtu esimehe, ja kohtudirektori üle. Kohtudirektor ja justiitsminister teostavad järelvalvet maakohtude osakondade üle 49. Milliseid probleeme võiks välja tuua kohtute sõltumatuse tagamisel, kuidas neid lahendada? Justiitsministeeriumi valitsemisalas on esimene ja teine kohus, justiitsminister teeb järelvalvet kohtudirektori üle, kinnitab kohtu eelarve 50. Eesti õiguskantsleri sõltumatuse tagatised, miks peab õiguskantsler olema sõltumatu, keda ja kuidas saab õiguskantsleri ametisse nimetada.
Nõukoda: 1) annab arvamuse Riigikohtu kohtuniku vabale kohale kandideerivate isikute kohta 2) annab arvamuse kohtuniku vabastamise kohta 3) arutab eelnevalt läbi Riigikohtu esimehe poolt Riigikogule esitatava ülevaate kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta 4) arutab teisi küsimusi Riigikohtu esimehe või justiitsministri algatusel. Kohtu esimees (kohtumaja juht). Kohtudirektor. Rahvakohtunik- Rahvakohtunik osaleb õigusemõistmises maakohtus kohtumenetluse seadustes sätestatud alustel ja korras. Õigusemõistmisel on rahvakohtunikul võrdsed õigused kohtunikuga. Rahvakohtunik nimetatakse neljaks aastaks. Isikut ei või nimetada rahvakohtunikuks järjest rohkem kui kaheks perioodiks. Rahvakohtuniku volituste tähtaja lõppemisest teatab maakohtu esimees kohaliku omavalitsuse volikogule vähemalt neli kuud ette
Valib omavalitusorganite, sh KHN kohtunikest liikmed. Kinnitab kohtunike eetikakoodeksi. Kuulab Riigikohtu esimehe ja justiitsministri ettekande õigus- ja kohtusüsteemi arengust. http://www.riigikohus.ee/?id=63 Riigikohus haldab end ise. Esimese ja teise astme kohtuasutusi hallatakse kohtute haldamise nõukoja (KHN) ja Justiitsministeeriumi koostöös. I ja II astme kohtute eelarve kinnitab JM arvestades KHN seisukohta. Kohtudirektor JM nimetab ametisse, JM võib tema vastutusvaldkonnas anda kk. Korraldab kohtuasutuse asjaajamist, rmtpidamist, vara kasutamist, eelarve ettevalmistamist, kasutamist. Nimetab ja vabastab teenistujad. Kohtu esimees kohtu kohtunike seas 5/7 aastaks, JM nimetab KHN nõusolekul, kohtu üldkogu arvamus kuulatakse ära. Korraldab õigusemõistmise alast tegevust, kooskõlastab kohtu eelarve eelnõu, koostab koolituskava , tööjaotuskava kinnitamiseks üldkogule
nimetab ametisse Riigikogu Riigikohtu esimehe ettepanekul ja Riigikohtu esimehe nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul). Riigikohus teenindab kohtunike omavalitsusorganeid kohtunike eksamikomisjon, koolitusnõukogu ja distsiplinaarkolleegium. Kohtunike omavalitsusorganite liikmed valitakse kohtunike täiskogul, mis käib koos igal aastal veebruaris. Kohtuasutust juhivad paralleelselt kohtu esimees ja kohtudirektor. Esimene vastutab õigusemõistmise korrakohase toimimise eest, direktor on kohtuasutuse haldusjuht. Nii esimehe kui direktori nimetab justiitsminister, kuid esimehe nimetamiseks on vaja ära kuulata kohtu üldkogu arvamus ja saada kohtute haldamise nõukoja nõusolek. Kohtudirektor allub nii kohtu esimehele kui justiitsministrile ning korraldab kohtuasutuse asjaajamist ja vara kasutamist, valmistab ette kohtu eelarve
Tallinnas ja Tartus. Halduskohtul on üks või mitu kohtumaja. 17. Ringkonnakohtud (moodustamine, haldamine, funktsioonid, distsiplinaarvastutus) Ringkonnakohus on teise astme kohus, kes vaatab apellatsiooni korras läbi maa-, ja halduskohtu lahendeid. Ringkonnakohtud on Tallinna Ringkonnakohus, Tartu Ringkonnakohus ja Viru Ringkonnakohus. Ringkonnakohtu struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu kinnitab kohtudirektor, välja arvatud õigusemõistmise funktsiooni teostamisega seotud osas. Selles osas kinnitab struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu kohtu esimees. Ringkonnakohtu esimees nimetatakse sama kohtu kohtunike hulgast seitsmeks aastaks. Kohtu esimehe nimetab justiitsminister, kuulanud ära ringkonnakohtu üldkogu arvamuse. Ringkonnakohtu esimees esindab ja juhib kohtuasutust oma pädevuse piires. Kohtu esimees vastutab õigusemõistmise korrakohase toimumise eest kohtus.
Haldusvaidluste lahendamine esimeses astmes koondati kahte halduskohtusse asukohtadega Tallinnas ja Tartus. Halduskohtul on üks või mitu kohtumaja. 17. Ringkonnakohtud (moodustamine, haldamine, funktsioonid, distsiplinaarvastutus) Ringkonnakohus on teise astme kohus, kes vaatab apellatsiooni korras läbi maa-, ja halduskohtu lahendeid. Ringkonnakohtud on Tallinna Ringkonnakohus, Tartu Ringkonnakohus ja Viru Ringkonnakohus. Ringkonnakohtu struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu kinnitab kohtudirektor, välja arvatud õigusemõistmise funktsiooni teostamisega seotud osas. Selles osas kinnitab struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu kohtu esimees. Ringkonnakohtu esimees nimetatakse sama kohtu kohtunike hulgast seitsmeks aastaks. Kohtu esimehe nimetab justiitsminister, kuulanud ära ringkonnakohtu üldkogu arvamuse. Ringkonnakohtu esimees esindab ja juhib kohtuasutust oma pädevuse piires. Kohtu esimees vastutab õigusemõistmise korrakohase toimumise eest kohtus. Ringkonnakohtu esimees:
kohtu esimehe nimetamine jm. Kuna igapäevase halduse seisukohast on nõukoja roll suhteliselt väike ning esimese ja teise astme kohtud on justiitsministeeriumi valitsemisalas, siis asubki kohtuhaldusaparaat justiitsministeeriumi juures. Minister kinnitab kohtute eelarved, võttes arvesse kohtute haldamise nõukoja seisukoha kohtute eelarvete kujunemise ja muutmise kohta. Kohtuasutust juhivad paralleelselt kohtu esimees ja kohtudirektor. Esimene vastutab õigusemõistmise korrakohase toimimise eest, direktor on kohtuasutuse haldusjuht. Nii esimehe kui direktori nimetab justiitsminister, kuid esimehe nimetamiseks on vaja ära kuulata kohtu üldkogu arvamus ja saada kohtute haldamise nõukoja nõusolek. Kohtudirektor allub nii kohtu esimehele kui justiitsministrile ning korraldab kohtuasutuse asjaajamist ja vara kasutamist, valmistab ette kohtu eelarve taotluse, käsutab eelarvevahendeid, vastutab raamatupidamise
rakendumist - 15. septembril 1941. Eesti Omavalitsus koosnes juhist, viiest direktooriumist ja iseseisvatest keskasutustest. Omavalitsuse juhi peamiseks tegevusvaldkonnaks oli üldine juhtimine; kureeris haridusdirektooriumit. Sisedirektor tegeles sisehaldus, kommunaal- ja sotsiaalküsimustega, tervishoiuga ning seaduse kodifikatsiooniga. Majandus- ja rahandusdirektor tegeles majanduse, transpordi, rahanduse, maksude ja eelarvega. Kohtudirektor valitses kohtu- ja karistusasutuste üle. Tehnikdirektor kureeris tehnika-, ehitus-, teede- ja liiklusküsimusi. Majanduspoliitika: omandisuhted, riigimonopolid, põlevkivitööstuse arendamine, põllumajandus ja müüginormid: Esialgu allutati Eesti majandus Saksamaa huvidele, kuid arvestati tõsiasjadega, et Eestist peab kunagi tulevikus saama Suur-Saksamaa osa ning seetõttu oleks rumal rakendada röövmajandust, et
annaabi.ee 
