parlament võtta endale esindusorgani funktsioone. 2.etapi fonde liikumise moodustas printside fonde. Absolutist Louis XIV ajal ja Louis XV valitsusajal-1651 tunnistati L.XIV täisealiseks, kuid alles pärast Mazarini surma hakkas ta valitsema absolutistlikult. Kuningavõim omandas enneolematu ulatuse. L.XIV sai hüüdnimeks päikesekuningas. Ja ta oli endast kõrgel arvamusel. Ta ütles: ,,riik,see olen mina ,, Kuningas nim. ametisse riigiametnikud, karistas ja andis armu. Kohtuasutustest oli tähtsaim pariisi parlament, mille ül. oli aktide registreerim. Tähtsaim riigimees L. XIV ajal oli finantside peaprokurör J-B. Colbert. Peale L XIV surma sai troonile Louis XV. Reformikatsed Louis XIV valitsusajal- LouisXV oli maha jätnud tühja riigikassa ning kaardimäng riigirahadega viis selleni, et valitsemist oli vaja reformida. Rahanduse peaprokuröriks määrati J. Turgot. Tema sundis kuningat alla kirjutama ediktile viljakaubanduse vabaduse kohta
(esimest korda 1905. aastal). 1906. aastal koostati I autonoomia seaduseelnõu (Pung, Päts, Strandman, Teemant). Eestimaale antaks sellega tulevikus laialdane autonoomia (oma seadusandlik asutus Eesti Maapäev dem valitud, selle kõrval töidesaatvana Eesti Maavalitsus, seotuse Ve-ga kindlustab aga Ve valitsuse õigus määratata Eestimaa kuberner ning Eesti saadab Ve valtsusse rahvussekretäri, kes osaleks valitsuse koosolekul. Lisaks kõneldi ka eraldiseisvatest kohtuasutustest kõrgeimaks pidi saama senat. Kõneldi ka eesti keelest kultuurautonoomia tagamine). Selline eelnõu ei saanud mingit käiku ja selle juurde pöördus 1915-16 tagasi Jüri Vilms. 1915 avaldas vabameelsesajakirjas Vaba Sõna artikli, mis käsitles võiamlikku autonoomiporbleemi eestis. 1916 esines ühel ametlikul üritusel kõnega, mille kuuluts autonoomia eestlaste tähtsaimaks rahvuspoliitiliseks ülesandeks. 1916. koostas teistkordselt sama projekti. Erines esimesest ainult detailides
annaabi.ee 
