rootslastele, juutidele ja teistele kindlustatakse nende rahvuskultuurilised autonoomia õigused. 3. Kõik kodanikuvabadused, sõna-, trüki-, usu-, koosolekute-, ühisuste-, liitude- ja streikidevabadused, niisama isiku ja kodukolde puutumatus peavad kogu Eesti riigi piirides vääramata maksma seaduste alusel, mida valitsus viibimata peab välja töötama. 4. Ajutisele valitsusele tehtakse ülesandeks viibimata kohtuasutusi sisse seada kodanikkude julgeoleku kaitseks. Kõik poliitilised vangid tulevad otsekohe vabastada. 5. Linna-, maakonna- ja vallaomavalitsuse asutused kutsutakse viibimata oma vägivaldselt katkestatud tööd jätkama. 6. Omavalitsuse all seisev rahvamiilits tuleb avaliku korra alalhoidmiseks otsekohe elusse kutsuda, niisama ka kodanikkude enesekaitse organisatsioonid linnades ja maal. 7. Ajutisele Valitsusele tehtakse ülesandeks viibimata seaduse-eelnõu välja töötada
pahempoolsed, kes üritasid enda kätte haarata üha suuremat võimu. Veebruarirevolutsioon jõuab Märtsirevolutsioonina Tallinna Eestlased koos teiste vähemusrahvustega kasutasid võimalust, et saada iseseisvaks. Sooviti kahe kubermangu - Eestimaa ja Liivimaa - ühendamist ühtseks tervikuks. Tallinnas toimus ülelinnaline streik, kus osales 20000 inimest. Miitingulised suundusid poliitilisi vange vabastama, käes punalipp ja suul mässulaulud. Rüüstati politsei- ja kohtuasutusi. Samasugused sündmused leidsid aset ka teistes suuremates linnades. 8. aprillil 1917 toimus Petrogradis eestlaste meeleavaldus, kus Eestile nõuti autonoomiat. Sinimustvalgete lippude lehvides sammusid Petrogradis elavad eestlased läbi linna parlamendihoone ette, kus esitati oma nõudmine. 12. aprillil 1917 kinnitas Venemaa Ajutine valitsus Eesti ajutise omavalitsuse seaduse, millega Eestile anti ulatuslik autonoomia. Seadus jõustus 5. juulil 1917. See oli esmane
Eesti iseseisvumine Sündmused aastatel 1917-1918 Veebruarirevolutsioon · 1917. a veebruaris Petrogradis puhkenud rahutused kasvasid üle revolutsiooniks. · Nikolai II loobus troonist ja Venemaast sai vabariik. ·Võim läks Ajutise Valitsuse kätte. Samal ajal tekkisid tööliste ja soldatite saadikute nõukogud. Veebruarirevolutsiooni mõjud Eestis · 2. märtsil kasvas massimiiting üle korrarikkumisteks: rüüstati politsei- ja kohtuasutusi, tapeti ohvitsere, vabastati Paksu Margareeta vangid jne. Korratused likvideeriti kiiresti. · Keskvõimu esindajaks sai kuberneri asemel komissar Tallinna linnapea Jaan Poska. · Rahvuslased seadsid eesmärgiks Eesti autonoomia. Jaan Poska Autonoomia saavutamine · 1917 märts: Ajutisele Valitsusele esitati kinnitamiseks autonoomiaseaduse projekt. Petrogradis toimus hiiglaslik eestlaste meeleavaldus, millega nõuti Eestile kohest autonoomiat.
autonoomiat. Aut saavutusi: märtsi lõpus luuakse Eestimaa rahvuskubermang; otsustati valida maapäev; maapäev moodust maavalitsuse e täidesaatvaorgani; valla ja linna tasandil oli võim juba eestl käes; asjaajamiskeeleks sai eesti keel; loodi rahvusväe osad; tekkisid parteid 3.KOGU 1917 AASTA veebr-i revolut teost Tln-s ja töölisasulates peam venelased. Märtsis toimus Tln-s streik, miiting, vabast vange, rüüst politseijaosk ja kohtuasutusi. Vt 2 punkti. Sept-sakslased olid jõudnud Eesti saartele. Eesti kommude ja enamlaste loosung"maha sõda" muutus üha populaarsemaks. VM okt pöördel läks ka Eestis võim kohalikele enamlastele. Koh omavalit läksid töörahva kätte. Kärbiti kodanike õigusi. Ettevõtted riigistati, kuid tp maad ei antud. Loodi Eesti Punavägi. 4.1918 AASTA Veebr algab Saksa armee üldpealetung saartelt ja Lätist. Punavägi ei suutn saks-I takistada ning hakkas Eestist lahkuma.
rõhutasid klassivastuolusid ning teised eitasid selle olemasolu 5. 1905. aasta revolutsioon: miks puhkes, aulakoosoleku ja bürgermusse koosolekute otsused, 1905. aasta revolutsiooni tähtsusest Eesti arengule.(Õpik, II osa, lk 9-13) Puhkes, sest võim oli vene keisri käes, puudusid kodanikuõigused, revolutsiooni ajendiks oli Verine pühapäev. Aulakoosoleku otsus- revolutsiooniline omavalitsus tuleb sisse seada; valitsust, vanu kohtuasutusi ja sõjaväe teenistus tuleb boikoteerida; valdadesse miilits, õlle-ja viinavabrikud tuleb sulgeda. Bürgermusse koosoleku otsus- 17.oktoobri manifest tuleb teoks teha; sõjaseadus tuleb kaotada; poliitilised süüdlaseda tuleb vabastada; nõuti kõrgete rentide alandamist; nõuti alko. joogi müügikohtade sulgemist; Revolutsiooni tähtsus- loodi esimesed erakonnad ja ametiühingud, jõudsalt kerkis rahva haridus- ja kultuuritase. 6
a veebruaris Petrogradis puhkenud rahutused kasvasid üle revolutsiooniks Veebruarirevolutsiooniks. Selle tulemusel loobus Venemaa valitseja tsaar Nikolai II oma troonist ning võim läks üle kodanlikule Ajutisele Valitsusele. Samal ajal tekkisid tööliste ja soldatide saadikute nõukogud. 2. märtsil Tallinnas aset leidnud tööseisakutest arenes ülelinnaline streik, millest omakorda kasvas massimiiting, mis läks üle korrarikkumisteks: rüüstati politsei- ja kohtuasutusi, tapeti ohvitsere, vabastati Paksu Margareeta vangid jne. Korraldused likvideeriti kiiresti ning Venemaa Ajutine Valitsus tagandas senised kubernerid ja määras asemele kubermangukomissarid. Eestimaa kubermangu komossariks sai Tallinna linnapea Jaan Poska. Kuna täieliku iseseisvuse saavutamise mõte polnud veel piisavalt küps, seati eesmärgiks autonoomia saavutamine. Märtsi lõpus avaldati Ajutise Valitsuse määrus
sõjatüdimus ja umbusaldus valitsuse vastu, kõneldi plaee pöördest ja keisri kukutamisest. 1917. aasta lõpul saavutas kriis haripunkti. Petrogradis vallandusid streigid ja miitingud- hullunud ja näljas rahvahulk ründas poode. Keiser loobus troonist ja Venemaast sai vabariik. Võim läks Ajutise Valitsuse kätte, kes üritas suunata Venemaad demokraatlikule arenguteele. Tallinas toimus ülelinnaline sreik- vangid vabastati ja hoone süüdati põlema, rüüstati politsei-ja kohtuasutusi, relvastatud madrused ja sõdurid tapsid ohvitsere ja politseinikke. Autonoomiaseadus- 30.märts 1917. Eesti ala liideti üheks rahvuskubermanguks, mida juhtis Jaan Poska. Aktiviseerus parteide loomine ning tegevus (küõige enam pooldajaid sotsialistlikel pooltel), valiti esimene rahvaesindus Eest Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev (62liiget), kus seati ametisse Maavalitsus, eestlaste kätte läks võima maa-ja linnavalitsuses, hakati looma rahvusväeosasid, mindi
rahutustest 2.märtsil. Tallinnas vallandus ülelinnaline streik ja toimus 20 000 osavõtjaga miiting. Üles köetud rahvas suundus punalippude ja mässulaulude saatel poliitilisi vange vabastama. Tolle aegse vangla juures, mis tänapäeval on tuntud Paksu Margareeta nime all, tapeti vanglaülem ja paar valvurit, väravad murti lahti, vangid vabastati ja hoone süüdati põlema. Selle eeskujul toimus sama ka teistes Tallinna vanglates. Rüüstati ka politsei- ja kohtuasutusi. Nende aknad-uksed peksti puruks, tänavale kuhjatud mööbel ja dokumendid põletati maha. Relvastatud sõdurid tapsid ohvitsere ja politseinikke. Terve öö oli Tallinnas ja ka teistes linnades rahutu. Kuulda oli laske ja purjus jõukude lärmi ning mitmel pool loitsid tulekahjud. Õnneks likvideeris omaalgatuslikult loodud miilits korratused üsna kiiresti. Selle revolutsiooniga avanesid erinevad arenguväljavaated kõigile Vene impeeriumi rahvastele
tarbekaupade järele ning kasvasid kasvasid umbusaldus valitsuse vastu. Veebruari lõpul vallandunud rahutused kasvasid üle revolutsiooniks. Mässu mahasurumiseks saadetud sõjaväeosad läksid üle rahva poolele. Keiser loobus troonist ja Venemaast sai vabariik. Võim läks Ajutise Valitsuse kätte, kes üritas viia V. demokraatiani. Eestisse jõudsid teated 2.märtsil, põhjustades Tln-is ülelinnalise streigi, rüüstati politsei-ja kohtuasutusi, tapeti ohvitsere ja politseinike. Korratused likvideeris omaalgatuslikult loodud miilits. 4) Oktoobripööre Eestis 1917? 1917 tekkis Eestis hulk erakondi. Esialgu jagunesid parteid sotsialistlikeks(maailma ümberkujundamine) ja rahvuslikeks(rahvuslikud huvid). Rahvuslust eitaval seisukohal olid enamlased, kelle sihiks oli vallandada kommunistlik maailmarevolutsioon ja luua uut tüüpi ühiskond, nad pidasid rahvuslikke püüdlusi segavax tegurix
valitsuse kätte, kes üritas suunata venemaad demokraatlikule arenguteele. Veebruarirevolutsioon jõudis Eestisse 2 märtsil, põhjustades Tallinnas ülelinnalise streigi ja 20 000 osavõtjaga miitingu. Kõnedest ülesköetud osalejad suundusid punalippude ja mässulaulude saatel poliitilisi vange vabastama. Paksu Margareta juures tapeti vangla ülem, väravad murti lahti, vangid vabastati ja hoone süüdati põlema. Sama kordus kõigis tallinna vanglates. Rüüstati politsei- ja kohtuasutusi. Relavastatud madrused ja sõdurid tapsid politseinike ja ohvitsere. Korratused likvideeriti. Korravalve võttis oma õlule miilits. Mai lõpus toimusid ka Eesti esimesed valimised, Maanõukogu valiti. Oktoobrirevolutsioon ehk oktoobripööre oli Tallinnas ja Petrogradis 5. 8.novembril 1917 toimunud revolutsioon, millega bolsevikud kukutasid Ajutise Valitsuse. Revolutsiooni ajendiks sai Verine Pühapäev Peterburis. Põhjustas protestimeeleavaldusi kogu Venemaal.
Pidevad konfliktid tööliste ja nõukogudega, kus olid juhtpositsioonil pahempoolsed. Pahempoolsed püüdisd haarata enda kätte üha suuremat võimu. Eriti mõjukaks muutus Petrogradi nõukogu, millest kujunes vastukaal keskvõimule. 2. märtsil jõudsid Tallinnasse teated rahutustest, algas ülelinnaline streik ja miiting. Suunduti poliitilisi vange vabastama, murti lahti vanglaväravad. Rüüstati politsei- ja kohtuasutusi, tapeti ohvitsere ja politseinikke. Autonoomia Märtis taaskehtestas Ajutine Valitsus Soome põhiseaduse, kuulutas välja Poola iseseisvuse. Ajutine Valitsus alustas läbirääkimisi Ukrainale autonoomia andmiseks. Ka Eesti rahvuslased seadsid eesmärgiks autonoomia. Märtsis 1917 toimus Tartus rahvusaste nõupidamine. Seati kokku autonoomiaseaduse projekt, esitati see Ajutisele Valitsusele kinnitamiseks. 26. märtsil toimus Petrogradis hiiglaslik demonstartsioon. 30
enda kätte üha suuremat võimu. Eestisse jõudsid teated rahutustest 2. märtsil, põhjustades Tallinnas ülelinnalise streigi ja 20 000 osavõtjaga miitingu. Kõnedest üles köetud miitingulised suundusid poliitilisi vange vabastama. Paksu Margareeta juures tapeti vangla ülem ja paar valvurit, väravad murti lahti, vangid vabastati ning hoone süüdati põlema. Sama kordus kõigis Tallinna vanglates. Rüüstati politsei- ja kohtuasutusi. Relvastatud madrused ja sõdurid tapsid ohvitsere ja politseinikke. Samalaadsed sündmused juhtusid ka teistes linnades. Korratused likvideeriti üsna kiiresti ning korravalve võttis oma õlule miilits. Autonoomia Revolutsiooniga avanesid uued väljavaated. Eesti rahvuslased seadsid eesmärgiks autonoomia. Märtsis 1917 Tartus toimunud rahvuslaste nõupidamisel seati kokku autonoomiaseaduse projekt ja esitati see Ajutisele Valitsusele kinnitamiseks
toetati Ajutist Valitsust ning püüti haarata enda kätte üha suuremat võimu. Eestisse jõudsid teated rahutustest 2. märtsil, põhjustades Tallinnas ülelinnalise streigi ja 20 000 osavõtjaga miitingu. Kõnedest üles köetud miitingulised suundusid poliitilisi vange vabastama. Paksu Margareeta juures tapeti vangla ülem ja paar valvurit, väravad murti lahti, vangid vabastati ning hoone süüdati põlema. Sama kordus kõigis Tallinna vanglates. Rüüstati politsei- ja kohtuasutusi. Relvastatud madrused ja sõdurid tapsid ohvitsere ja politseinikke. Samalaadsed sündmused juhtusid ka teistes linnades. Korratused likvideeriti üsna kiiresti ning korravalve võttis oma õlule miilits. Autonoomia Revolutsiooniga avanesid uued väljavaated. Eesti rahvuslased seadsid eesmärgiks autonoomia. Märtsis 1917 Tartus toimunud rahvuslaste nõupidamisel seati kokku autonoomiaseaduse projekt ja esitati see Ajutisele Valitsusele kinnitamiseks.
tolleaja maailma demokraatlikumatest riigikordadest ja üritas Venemaad demokratiseerida. · Revolutsiooni tulemusena tekkisid stiihiliselt tööliste ja soldatite saadikute nõukogud, mis konkureerisid Vene AV-ga võimu pärast ja vähendasid viimase suutlikkust. · Venemaal kehtis sisuliselt topeltvõim Iseseisvuse eeldused · 1917. a. 2. märtsil Tallinnas ülelinnaline streik ja 20 000 osavõtjaga miiting. Vabastatakse vange, rüüstatakse politsei- ja kohtuasutusi. Tapeti ohvitsere ja politseinikke. Korratused likvideeriti siiski kiiresti. · 1917. a. 5. märtsil saab uueks Eestimaa kubermangukomissariks Tallinna linnapea Jaan Poska. Poska koostas uue kubermanguvalitsuse oma äranägemise järgi. Iseseisvuse eeldused · 26. märts 1917. a. Eesti Vabariiklaste Liidu korraldatud rongkäik Petrogradis · 30. märts 1917. a. Vene AV kinnitab Eesti autonoomia seaduseelnõu, millega:
on vigadega. 1754. aastal hakkas ilmuma Anton Freidrich Büschingi "Uus maakirjeldus", mi soli Hupeli topograafia tähtsaim eeskuju. Selles on Eesti- ja Liivimaast palju põhjalikumalt kirjutatud. "Liivi- ja Eestimaa publikule" "Liivi- ja Eestimaa topograafiliste teadete" eelkäija on Hupeli 1772. aastal Riias anonüümselt ilmunud raamatuke "Liivi- ja Eestimaa publikule". Selles kirjeldab ta põllumajandust, kaubandust, käsitööd, kohtuasutusi, tervishoidu, postiühendust ja teedevõrku ning iseloomustab tähtsamaid sotsiaalseid kihte nagu aadel, vaimulikkond, kaupmehed ja käsitöölised. Ta nõuab rangete tsunftieeskirjade lõdvendamist ning kutsub üles kindlaks määrama talupoegade koormisi. Teeb ettepaneku Tartu ülikool taasavada, rajada leskede- ja orbudekassad, leidlaste kodud. Neid teemasid käsitleb ta ka oma hilisemas "Topograafiliste teadetes". Topograafia tekkelugu ja selle ülesehitus
märtsil, põhjustades Tallinnas ülelinnalise streigi ja 20 000 osavõtjaga miitingu. Kõnedest üles köetud miitingulised suundusid punalippude ja mässulaulude saatel poliitilisi vange vabastama. Paksu Margareeta juures, mis tol ajal oli vangla, tapeti vangla ülem ja paar valvurit, väravad murti lahti, vangid (sh ka kriminaalkurjategijad) vabastati ja hoone süüdati põlema. Sama kordus kõigis Tallinna vanglates. Seejärel rüüstati politsei- ja kohtuasutusi: aknad ja uksed peksti puruks, mööblist ja dokumentidest kuhjati tänavatele tuleriidad. Relvastatud madrused ja sõdurid tapsid ohvitsere ja politseinikke. Öö oli rahutu: mitmel pool loitsid tulekahjud, kostis tulistamist ja purjus jõukude lärmi. Samalaadsed sündmused leidsid aset teisteski suuremates linnades, kus oli rohkesti vene töölisi ja soldateid. Korratused likvideeriti siiski üsna kiiresti ning laiali aetud politsei asemel võttis
*11 Euroopa Nõukogu 5 Vt nt D. Liiv, M. Sarapuu. Kohtute sõltumatus ja selle piirid tegelikkuses. P. Pruks jt. Kohtute sõltumatus ja kohtusüsteemi toimimise efektiivsus Eestis. Tallinn 2002, lk 2123. 6 K. Merusk (viide 3), lk 116. 7 Kohtuvõimu sõltumatus Euroopa Liiduga liitumise protsessis. Kohtute sõltumatus Eestis. Avatud Ühiskonna Instituut, EL-iga liitu- mise seireprogramm. Tartu: Iuridicum 2001, lk 100. 8 Kohtute esimehed juhivad kohtuasutusi ning korraldavad neis õigusemõistmist (KS § 12 lg 2 ja lg 3 p 1, § 20 lg 2 ja lg 3 p 1, § 24 lg 2 ja lg 3 p 1, § 27 lg 2 p 1). Esimese ja teise astme kohtute esimeeste kohustuste täitmise üle teostab järelevalvet justiitsminister, kellel on õigus nõuda seletusi õigusemõistmise korrakohase toimimise kohta kohtus (KS § 45 lg 2). 9 KS § 12 lg 3 p 3, § 20 lg 3 p 3, § 24 lg 3 p 3, § 27 lg 2 p 3 ja § 45 lg 1. 10 RT I 1991, 38, 473; 2002, 64, 390. Kehtis 29. juulini 2002.
Riigikohtu esimees. Kohtunike omavalitsus ja kohtuhaldus Kohtute haldamise nõukoda annab nõusoleku: kohtu tööpiirkonna, struktuuri, kohtu ja kohtumaja asukoha, kohtunike, rahvakohtunike, kohtunikukandidaatide arvu määramisel, kohtumaja juhile lisatasu määramisel, Riigikohtu kohtuniku vabale kohale kandideerivate isikute kohta, kohtunike vabastamise kohta; kohtuniku kutsumise kohta kaitseväeteenistusse (Kohtute seaduse § 41). Kohtunike omavalitsus ja kohtuhaldus I ja II astme kohtuasutusi haldavad kohtute nõukoda ja Justiitsministeerium koostöös. I ja II astme kohtute eelarve kinnitab justiitsminister 2 kuu jooksul alates riigieelarve seadusena jõustumisest, võttes arvesse kohtute haldamise nõukoja kujundatud seisukohta I ja II astme kohtute struktuuri, kohtunike ja kohtuteenistujate arvu, samuti nende jagunemise kohtumajade vahel kinnitab justiitsminister, kuulanud ära maakohtu esimehe ja vastava ringkonnakohtu esimehe arvamuse.
vabastamiseks; 3) lahendab kohtuniku eksamikomisjoni otsuste peale esitatud kaebused; 4) lahendab distsiplinaarkolleegiumi otsuste peale esitatud kaebused; 5)otsustab distsiplinaarasja algatamise Riigikohtu esimehe suhtes ja teavitab sellest Riigikogu 6) täidab muid seadusest ja Riigikohtu kodukorrast tulenevaid ülesandeid. 19. Kohtute haldamine Vt tabelit!? § 39. Kohtuhaldus. Esimese ja teise astme kohtuasutusi hallatakse kohtute haldamise nõukoja ja Justiitsministeeriumi koostöös. Kohtud täidavad kohtuhaldusülesandeid, kui see tuleneb seadusest. Justiitsminister võib oma pädevusse kuuluva kohtuhaldusülesande anda üle kohtule. Justiitsministril ei ole käsu- ega distsiplinaarvõimu kohtunike suhtes. Kohtuhaldus peab tagama: 1) võimaluse sõltumatult õigust mõista; 2) õigusemõistmiseks vajalikud töötingimused; 3) kohtuteenistujate piisava väljaõppe;
vabastamiseks; 3) lahendab kohtuniku eksamikomisjoni otsuste peale esitatud kaebused; 4) lahendab distsiplinaarkolleegiumi otsuste peale esitatud kaebused; 5)otsustab distsiplinaarasja algatamise Riigikohtu esimehe suhtes ja teavitab sellest Riigikogu 6) täidab muid seadusest ja Riigikohtu kodukorrast tulenevaid ülesandeid. 19. Kohtute haldamine Vt tabelit!? § 39. Kohtuhaldus. Esimese ja teise astme kohtuasutusi hallatakse kohtute haldamise nõukoja ja Justiitsministeeriumi koostöös. Kohtud täidavad kohtuhaldusülesandeid, kui see tuleneb seadusest. Justiitsminister võib oma pädevusse kuuluva kohtuhaldusülesande anda üle kohtule. Justiitsministril ei ole käsu- ega distsiplinaarvõimu kohtunike suhtes. Kohtuhaldus peab tagama: 1) võimaluse sõltumatult õigust mõista; 2) õigusemõistmiseks vajalikud töötingimused; 3) kohtuteenistujate piisava väljaõppe;
Vabariigi piires elavatele rahvusliste vähemusele kindlustatakse nende rahvuskultuurilised autonoomia õigused. Kõik kodanikuvabadused, sõna-, trüki-, usu-, koosolekute-, ühisuste-, liitude- ja streigivabadused, niisama isiku ja kodukolde puutumatus peava Eesti riigi piirides vääramata maksma seaduste alusel, mida valitsus peab välja töötama. Ajutisele valitsusele tehakse ülesandeks viibimata kohtuasutusi sisse seada kodanike julgeoleku kaitseks. Kõik poliitilised vangid tuleb otsekohe vabastada. Linna-, maakonna- ja vallaomavalitsuse asutused kutsutakse viibimata oma vägivaldselt katkestatud tööd jätkama. Omavalitsuse all seisev rahvamiilits tuleb avaliku korra alahoidmiseks elustada, niisama ka kodanike enesekaitse organisatsioonid linnades ja maal.
Sõjatüdimus ja umbusaldus keisri vastu. Töölisrahutused Peterburis kasvasid revolutsiooniks · Sõjavägi läks rahva poolele üle. Nikolai II loobus troonist. Venemaast sai vabariik. Ajutine Valitsus (soovib iga hinna eest sõda jätkata). Vasakpoolsete (bolsevike, mensevike ja esseeride) suur mõju ühiskonnale. · 2.märts 1917. Rahutused Tallinnas. 20000 osalejaga miiting. Üldstreik. Tallinna vanglate rüüstamine. Vangide vabastamine. Rünnati politsei- ja kohtuasutusi. Ohvitseride ja politseinike tapmine. Tulekahjud. Röövimiste ja rüüstamiste laine · Korratused likvideeriti kiiresti, politsei asemel loodi omaalgatuslik miilits. Autonoomia · Autonoomia ühe rahva osaline iseseisvus mingi teise riigi koosseisus. · Revolutsiooniga avanesid uued väljavaated Vene impeeriumi väikerahvastele. 1917.a. kuulutasid iseseisvuse välja Soome ja Poola. Ukraina soov autonoomiaks. 1917.a. autonoomiaseaduse esitamine. Asjad venisid
moodustamise, asendamiste kord. 1 aastaks, erandjuhul muudetakse. KHN võib anda TJP koostamise põhimõtted. Kohtunike täiskogu kõik kohtunikud. Valib omavalitusorganite, sh KHN kohtunikest liikmed. Kinnitab kohtunike eetikakoodeksi. Kuulab Riigikohtu esimehe ja justiitsministri ettekande õigus- ja kohtusüsteemi arengust. http://www.riigikohus.ee/?id=63 Riigikohus haldab end ise. Esimese ja teise astme kohtuasutusi hallatakse kohtute haldamise nõukoja (KHN) ja Justiitsministeeriumi koostöös. I ja II astme kohtute eelarve kinnitab JM arvestades KHN seisukohta. Kohtudirektor JM nimetab ametisse, JM võib tema vastutusvaldkonnas anda kk. Korraldab kohtuasutuse asjaajamist, rmtpidamist, vara kasutamist, eelarve ettevalmistamist, kasutamist. Nimetab ja vabastab teenistujad. Kohtu esimees kohtu kohtunike seas 5/7 aastaks, JM nimetab KHN nõusolekul, kohtu
kohtuastuus puhtal kujul). Linnade juhtumine läks erladi linnavalitsuste kätte, linnavalitsuse valimise aluseks oli varanduslik tsensus (ku palju kinnisvara oli, nii tugev oi tema hääl valimistel). Hiljem, 1892 võeti vastu ka uus linnaseadus, sellega tugevnes riigi kontroll linnade juhtumises. Balti provintsides justiitsvallas algasid suuremad ümberkorraldused 1880. aastate lõpus. (justiitsreform). See puudutas eelkõige kohtuasutusi, ´korraldati ümber vene eeskujude järgi. Võeti vastu uued protsessiseadustikud (kriminaal ja tsiviil protsessid). Mis aga balti provintsidesse ei jõudnud, oli vandekohtunike süsteem. Balti provintsiaalseadustiku kaks esimest osa pmst muutusid kehtetuks justiitsreformi käius. Balti Eraseadus aga kehtis edasi suures vallas veel. Juriidiline haridus ja õigusteadus. Balti provintsiaalõgusega ei tegelenud ei rootsi ega saksa ülikoolid, niiet kui 18 saj keegi
Karistused: 1) noomitus; 2) rahatrahv kuni ühe kuu ametipalga ulatuses; 3) ametipalga vähendamine kuni 30% kuni üheks aastaks; 4) ametist tagandamine. Vaikimiskohustuse rikkumise eest võib karistada isegi pensionil olevat kohtuniku kuni üheks aastaks pensioni vähendamisega kuni 25% ulatuses. 9. Milline on justiitsministeeriumi roll kohtute tegevuse korraldamisel? Justiitsministeerium töötleb kohtute infosüsteemis olevaid andmeid. Haldab I ja II astme kohtuasutusi. Korraldab kohtunike valimiseks avalikke konkursseid. Justiitsminister nimetab ametisse kohtu esimehe, kinnitab I ja II astme kohtute struktuuri, kohtunike ja kohtuteenistujate arvu ja nende jagunemise kohtumajade vahel. 10. Milline on kohtu esimehe ja kohtu haldusdirektori roll kohtu juhtimisel? Kohtu esimees nimetab viieks aastaks kohtumaja juhi. Esimees juhib ja esindab kohtuasutust oma pädevuse piires. I ja II astme kohtu esimees korraldab õigusemõistmise tegevust, kooskõlastab
a) kõrgema kohtu alluvuses on vähemalt üks aste alamaid kohtuid (nn revisjonisüsteem: revisjoniastme kohus ja algastme kohus); c) praktikas valdavalt kolm astmekohut on üksteise suhtes subordinatsioonisuhetes (nn kassatsioonisüsteem: kõrgeim aste on kassatsioonikohus, sellele allub apellatsioonikohus ning madalaim on esimese ehk algastme kohus). Samal astmel võib sellelgi juhul olla internseid kohtuasutusi. 68 2.2. Kohtud võivad olla koosseisu alusel: 1) ainuisikulised (õigust mõistab üksnes 1 kohtunik - näiteks halduskohtunik); 2) kollegiaalsed ( õigust mõistab kolleegium, kusjuures minimaalarv on 2.3. Kohtud võivad olla funktsiooni kestuse (järjepidevuse) alusel: >korralised > üld- ja erikohtud (vt kohtukolleegiumid) >erakorralised> luuakse teatud eritingimustes (nt sõjatribunalid; Nürnbergi tribunal;
annaabi.ee 
