välja Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi. 6 augustil 1940 võeti Eesti NSV vastu NSV Liidu koosseisu. Nõukogude okupatsioonireziim: millal oli Eestis esimene nõukogude okupatsioon (aastaarvud), millised peamised poliitilised, majanduslikud ja ühiskondlikud muudatused sel ajal toimusid, millal (kuupäevaliselt!) oli Eestis esimene massiküüditamine, mis see endast kujutas (lk 123) Eesti esimene nõukogude okupatsioon toimus 1940,1941?. Poliitilised: Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused likvideeriti, loodi Eesti NSV Ülemnõukogu (parlament) ja Rahvakomissaride Nõukogu (valitsus). Kommunistlikust parteist sai ainus lubatud poliitiline erakond. Hakati vangistama poliitilisi liidreid, kõrgemaid sõjaväe- ja politseijuhte. 1941. Aastal 14.juunil toimunud massiküüditamise käigus viidi Eestist vägivaldselt välja üle 10 000 inimese. Naised, lapsed ja vanurid saadeti asumisele Siberisse, mehed aga vangilaagritesse, kus enamik neist hukkus
EV Kaotus MRP 23.08.1939 Baasideleping 28.09.1939 Punaarmee okupeerib Eesti 17.06.1940 Contoso 2 S u i t e s ENSV Juuli 1940 kuulutatakse välja Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik 6.08.1940 Eesti liitub NSV liiduga Contoso 3 S u i t e s Nõukogude Sõjavägi, politsei, kohtuasutused likvideeritakse okupatsioonireziim Kehtestatakse Nõukogude Liidu konstitutsioon ja seadused ENSV ülemnõukogu ENSV Rahvakomissaride Nõukogu Vangistatakse poliitilised liidrid, politsei- ja sõjaväejuhid, tähtsamad majandustegelased Contoso 4
EV Kaotus MRP 23.08.1939 Baasideleping 28.09.1939 Punaarmee okupeerib Eesti 17.06.1940 Contoso 2 S u i t e s ENSV Juuli 1940 kuulutatakse välja Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik 6.08.1940 Eesti liitub NSV liiduga Contoso 3 S u i t e s Nõukogude Sõjavägi, politsei, kohtuasutused likvideeritakse okupatsioonireziim Kehtestatakse Nõukogude Liidu konstitutsioon ja seadused ENSV ülemnõukogu ENSV Rahvakomissaride Nõukogu Vangistatakse poliitilised liidrid, politsei- ja sõjaväejuhid, tähtsamad majandustegelased Contoso 4
Eesti kaotas omariikluse pärast MoltovRibbentropi pakti sõlmimist Saksamaa ja Venemaa vahel. Venemaa nõudis Eestilt sõlmida vastastikuse abistamise lepingu ja luua Eestisse Punaarmee baasid. Sõja vältimiseks kirjutas Eesti kartuses baasidelepingule alla. 17.juunil 1940. aastal okupeeris Punaarmee Eesti. Peale Eesti okupeerimist korraldas Moskva Eestis töörahva revolutsiooni ning valitsuse eesotsa pandi J. VaresBarbarus. Lisaks kõigele likvideeriti Eesti sõjavägi, politsei, kohtuasutused ning kehtestati NSVL'i konstitutsioon ja seadused. Kuigi lubatud oli, et Eesti iseseisvus ning riigikord jäävad püsima, kuulutati välja 6. august Eest Nõukogude Sotsialistlik Vabariik. Eestlased olid nõus okupatsiooniga, kuna nad lootsid saada paremale elule ning kartsid tehtud ähvardusi sõja kohta. Eesti rahval puudusid valikuvõimalused, võim ning neil tuli täita käske, mis anti Moskvast.
Milliseid ümberkorraldusi tegi Eestis nõukogude võim? Likvideeriti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused, kehtestati Nõukogude konstitutsioon ja seadused, loodi kõrgemad riigiorganid. Senised riigiametnikud asendati kommunistidega ning kommunistlikust parteist sai ainus lubatud poliitiline erakond, mille kätte koondus kogu ük juhtimine. käivitati repressioonid. Vangistati või hukati vanad pässid ja hakati vangistama inimesi kõigis rahvakihtides .Millal toimus Eesti ja saksa okupatsioon?NKO (17juuli 1940-juuli 1941) (sept 1944-20aug 1991) SO (juuli 1941-sept 1944)
Punaarmee okupeeris Eesti 17. juunil 1940. aastal. · Mõni päev hiljem korraldas Moskva Eestis "töörahva revolutsiooni" ja seadis ametisse endale kuuleka "rahvavalitsuse". · Järgnesid Riigivolikogu uue koosseisu ,valimised", kusjuures "valida" sai ainult Moskvas kinnitatud kandidaate. 6. augustil 1940 võeti Eesti NSV vastu NSV Liidu koosseisu. Nõukogude okupatsioonireziim : Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused likvideeriti, kehtestati Nõukogude Liidu konstitutsioon ja seadused, loodi uued kõrgemad riigiorganid, mil puudus tegelik võim ning nende ülesandeks oli täita Moskva korraldusi. · Käivitati ulatuslikud repressioonid, mis tipnesid 1941. aasta 14. juuni massiküüditamisega. · Ühiskondlik- ja kultuurielu allutati rangele kontrollile. Rahareformi ja järsu hinnatõusu tulemusena langes elatustase, tekkis toidu- ja tarbeainete puudus. Sõjategevus 1941. aastal · 22
tarastamine - põldude muutmine karjamaadeks, mis piirati püsttarade, hekkide või kraavidega pauperiseerumine - talupoegade vaesumine anglikaani kirik - uus Ingl. kirik, mis on truu katoliikluse dogmadele supremaatiaakt - ülemvõimu käsitlev dokument klann - sugukondlik kogukond anglikaani usutunnistus - korrastatud kiriku org. tugevdati kihelkonnavaimulike osa generaalstaadid - seisuste esindused Notaablite Kogu - kuninga määratud isikute kitsas ring Pariisi parlament - kohtuasutused, mis pididkuninga antud seadusaktid registreerima gallikaani kirik - Pr rahvuslik kirik, mis allus Rooma paavstile, kuid korraldas siseelu iseseisvamalt kui teised hugenotid - prantsuse kalvinistid Tulekoda - kuninga loodud kohus võitluseks kalvinistidega, saatis ketsereid tuleriidale sinod - piiskoppide esinduskogu, millele kuulus kõrgeim kiriklik võim kalvinist - protestantliku usu pooldaja
baaside lepingule. *1940 juunis nõudis Venemaa Eesti valitsuse väljavahetamist ja uute Punaarmee koondiste lubamist riiki. *Punaarmee okupeeris Eesti 17. Juunil *Mõned päevad hiljem korraldas Moskva töörahva revolutsiooni. *6. August 1940 võeti Eesti NSV Liidu koosseisu. Eestist sai ENSV 2. Nõukogude okupatsiooniperiood 17.juuni 1940-28. august 1941 *Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused likvideeriti. *Kehtestati NK konstitutsioon ja seadused * Loodi uued kõrgemad riigiorganid *Senised riigiametnikud asendati kommunistidega *Kommunistlik partei oli ainuke lubatud partei *Käivitati ulatuslikud repressioonid(repressioon- mahasurumine, karistamine) + natsionaliseeriti kõik eraettevõtted, kultuurielu allutati rangele kontrollile, likvideeriti isetegevuslikke seltse,
Inglismaa oli võimul maailma meredel ja sellepärast ei saanudki Prantsusmaa Inglismaa vastu. Prantsusmaa liitlasteks olid Austria, Preisimaa, Venemaa ja Taani. Tema vasallriikideks olid Itaalia, Sveits, Hispaania, Saksamaa( Reini Liit) ja Varssavi suurhertsogiriik. Napoleoni vallutatud aladel tehti nii muutuseid võimus, kui ka ühiskonnas. Võimus kehtestati sellised muutused nagu: absolutismi lõpp, kuulutati välja rahvuste iseseisvus, riigivõim ja kohtuasutused tuginesid Prantsusmaa mudelile. Ühiskonnas kehtestati sellised muutused nagu: ühiskondlik võrdsus, aadlike eesõigused kaotati, vabadus, võeti vastu "Tsiviilkoodeks" ja "Kodanike ja õiguste deklaratsioon". Napoleon oli väga edukas ja purustas Austria- Vene ühendväed Austerlitzi lahingus. 1806. aasta oktoobris alistasid prantslased Preisimaa. Ta ei võitnud ainult 1805. aasta oktoobris toimunud meresõda
a. 17.06.1940 Punaarmee okupeerib Eesti ja algas Nõukogude okupatsioon. Töörahva revolutsioon Revolutsiooni ja Juunis 1940 toimusid ,,rahvavalitsuse" uued valimised ja kogu eesotsas oli Johannes võim läks töörahva Vares-Barbarus kätte. Kuulutatati välja Eesti Nõukogude Sotsialistik Vabariik. NSVL okupatsioonireziim Likvideeriti politsei, sõjavägi ning kohtuasutused. Valitsuseks oli Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu. Parlamendiks sai Eesti NSV Ülemnõukogu. Kehtestati Nõukogude Liidu seadused ja konstitutsioon. Teekond küüditamiseni - repressioon Repressioon on surve avaldamine, karistamine ning mahasurumine. Vangistati paljud poliitikaliidrid, sõjaväe- ning politseijuhid ja tähtsaimad majandusinimesed. Arreteeriti ka teisi, kõrvalisi isikuid. MASSIKÜÜDITAMINE Algas 14.juuni 1941.a.
Eesti lubas tuua Punaarmee baasid enda alale. Okupatsioon oli 2s osas: 1940-41 ja 1944-91. Okupatsioon algas Narva diktaadiga 17.06.40 ( Laidoner kirjutas alla). Nõukogude Venemaa nõudis valitsuse väljavahetamist ja seadis Rahvavalitsuse juhiks Johannes Vares- Barbaruse. Eesti nimetus Nõukogude okupatsiooni ajal oli Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (ENSV). Eesti, Läti ja Leedu ühendamist NSV liiduga nim. Inkorporeeringuks(anneksioon). Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused likvideeriti ja kehtestati NL konstitutsioon ja seadused. Senised riigiametnikud asendati kommunistidega ja kommunistlikust parteist sai ainuke lubatud partei. (,,Kõigi maade proletaarlased ühinege") Käivitati repressioonid . Kõigepealt vangistati või hukati endised poliitilised liidrid, kuid peagi hakati arreteerima inimesi kõigist rahvakihtidest. 1941 14.juuni massiküüditamine, mille käigus viidi vägisi naised, lapsed ja vanurid asumisele Siberisse. Täisealised mehed aga
Kloogal, Laulasmaal) ja ka sisemaal(Kuusikul ja Kehtnas). Kohale saabunud punaarmee 65.laskurkorpus oli Eesti sõjaväega võrreldes nii arvuliselt kui ka sõjaliselt mitmekordses ülekaalus: sellesse kuulus üle 21000 punaväelase, 337 soomusmasinat ja 255 lennukit. 17.juunil 1940 aastal Eesti okupeeriti. Mõni päev hiljem pani Moskva ametisse endale Moskva meelse valitsuse. Koheselt likvideeriti Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused. Riigiametnikud asendati kommunistidega. Käivitati ulatuslikud repressioonid. Esmalt hukati või vangistati endised poliitilised liidrid, kõrged sõjaväe-ja politseijuhid ning majanduseliit. Ilma mitte mingi süüdistuseta ja kohtuotsuseta viidi Eestist välja 10000 inimest 1941.aasta 14 juuni massiküüditamisega. Naised, lapsed ja vanurid viidi asumisele Siberisse, mehed viidi vangilaagritesse, kus enamik neist hukkus.
*Annektsioon - teise riigi või selle osa vallutamine, liitmine oma riigi külge *Trust - ettevõtete koondis *Rantjee - rikka aristokr võsu, elatub laenuprotsentidest/väärtpaberituludest *Koloonia - mingist riigist majand/poliit sõltuv ala, mis pole selle riigi osa. *Monopol - mingit teenust/toodet pakub vaid üks müüja, konkurents pole *Autonoomia - osaline iseseisvus, mis on antud osale riigi territooriumist, tunnuseks iseseisvad seadusandlus-, valitsus- ja kohtuasutused. *Dominioon - Rahvaste Ühenduse suveräänne liikmesriik
seadusandlus, riigieelarve vastuvõtmine ja selle täitmise aruande kinnitamine, riigi kõrgeimate ametiisikute ametisse nimetamine ning ametist vabastamine, valitsuse tegevuse kontrollimine. Esimesed parlamendid tekkisid Lääne-Euroopas 12.–13. sajandil ja nad kujutasid endast kuninga kokkukutsutud aadlike nõupidamist. Inglismaal kujunes parlament 13. sajandi lõpul regulaarselt toimivaks seisuste esinduskoguks. Prantsusmaal olid parlamendid aastani 1790 mõne haldusfunktsiooniga kõrgemad kohtuasutused. USA Senat mõistab tänaseni kohut presidendi, ministrite ja teiste kõrgemate ametiisikute üle (impeachment).
ja linnavalitsuses. Tsaariaegset politseid asendas miilits, formeeriti rahvusväeosi, mindi üle eestikeelsele asjaajamisele. Seega olid autonoomia raames võimalikud tulemused saavutatud. Muudatused, mida teostas Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee. Riigistati pangad, tööstusettevõtted, suurärid, hotellid ja restoranid. Maa kuulutati riigiomandiks, mõisatest moodustati sotsialistlikud ühismajandid. Aeti laiali valitud rahvaesindused, likvideerit miilits ja kohtuasutused. Poliitiliste vastaste tegevus keelustati, nende organistsioonid ja ajalehed suleti, arreteeriti juhtivaid tegelasi. Repressioone viisid läbi relvastatud Punakraadi salgad. Iseloomusta Eesti Vabariigi valitsemist 1920. aastatel. Rajati väga demokraatlik riik.Kõik parteid olid lubatud. 1924.a. suruti maha enamlaste riigipöörde katse. 1929.a algas majanduskriis. Valitsemine läks ummikusse. Seadused: Maaaseadus. Väga suur oht oli Venemaa poolelt
''rahvavalitsuse''. Selle etteotsa sai arstist luuletaja Johannes Vares- Barbarus. Juulis järgnesid Riigikogu uue koosseisu ''valimised'', valida sai ainult Moskvas kinnitatud kandidaate. Varese valitsus oli lubanud, et Eesti iseseisvus ja riigikord jäävad püsima, kuid siiski kuulutas Riigivolikogu välja Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi. 6. augustil 1940 võeti Eesti vastu NSV Liidu koosseisu. Nõukogude okupatsioon. · Sõjavägi, politsei ja kohtuasutused likvideeriti, kehtestati Nõukogude Liidu konstitutsioon ja seadused, loodi uued kõrgemad riigiorganid: Eesti NSV Ülemnõukogu(parlament) ja Rahvakomissaride Nõukogu(valitsus). Viimastel aga puudus võim ja nemad täitsid Moskva korraldusi. Riigiametnikud asendati kommunistidega ja kommunistlikust parteist sai ainus lubanud poliitiline erakond. Vangistati ja hukati endised poliitilised liidrid, majanduseliit ja kõrgemad sõjaväe- ja politseijuhid. Hakati
Eestlaste valikud Teise maailmasõja ajal Teine maailmasõda toimus aastatel 1939 1945. See oli ajaloo kõige laialdasem sõjaline kokkupõrge, mille käigus mobiliseeriti üle 100 miljoni sõjaväelase. Tähtsaim sündmus eestlaste jaoks oli 1940 aastal 17.juunil toimunud Eesti okupeerimine, mille kõigus likvideeriti Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused. Ametisse määrati Moskvameelne valitsus ja käivitati ulatuslikud repressioonid. Eestlaste olukord Teise maailmasõja ajal oli täis hirmu, teadmatust ja raskeid valikuid. Eesti oli kaotanud oma iseseisvuse ning võimalusi oli vähe liitumine okupeeriva võimu armeega, liitumine Soome sõjaväega, metsavendlus või põgenemine Lääneriikidesse, olid ainsad lihtrahva valikud. Eesti poliitikutel lasus samuti võimalus teha
Miks sa nii arvad? Ajend, sest Poola ei tahtnud NSVL-ga sõtta sattuda jälle. 4. Millal okupeeris Punaarmee Eesti? 17. juuni 1940 5. Põhjenda kahe näitega, et Eesti ei astunud 1940. aasta suvel NSVLi vabatahtlikult! 1)Baasideleping oli NSVL poolt pealesurutud. 2)Keeldumise puhul oleks meile sõda tehtud ja me oleks nagunii kaotanud ning selle koosseisu läinud. 6. Millised muudatused tõi Nõukogude okupatsioon kaasa poliitilises elus? Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused likvideeriti, kehtestati Nõukogude Liidu konstitutsioon ja seadused, loodi uued kõrgemad riigiorganid, senised riigiametnikud asendati kommunistidega ja ainus lubatud partei oli kommunistlik partei. Vangistati või hukati endised poliitilised liidrid, politseijuhid jne. Massiküüditamine. 7. Millised muudatused tõi Nõukogude okupatsioon kaasa majanduses? Natsionaliseeriti kõik eraettevõtted, piirati talude suurusi, Rahareformi ja hinnatõusu tulemusena langes elatustase,
Üle kõige väärtustas ta kuulsust, mille nimel pidas laastavaid sõdu. Rahuajal oli tema ajaviiteks jaht Kõige selle kõrvalt leidis ta aega tegeleda ka riigiasjadega Kuningas nimetas ametisse tähtsaimad riigiametnikud Andis välja seadusi ta võis igal ajal muuta või tühistada Karistas ja andis armu(kohtupidamine või süüdistuse esitamine polnud vajalik), eriti kardetud oli vana kindlusvangla Bastille Absolutismieelsest ajast olid säilinud kohtuasutused Tähtsaim neist oli Pariisi parlament mille ülesandeks oli kuninga ediktide ja seadusandlike aktide registreerimine Tähtsaim riigimees Louis XIV valitsusajal oli Jean-Baptiste Colbert kõrgele kohale tõusnud kodanlane, kes liikus hiilgavas õukonnas tumedas riietuses, mapp käes, peaaegu kunagi ei naeratanud ja püüdis lahendada eelkõike riigi rahandusprobleeme Peale Louis XIV surma (1715) sai troonile tema pojapojapoeg Louis XV
Liiduga septembris 1939. a-l veel ühele mittekallaletungilepingule, millega lubas oma territooriumile Punaarmee sõjaväebaasid. Paraku taganesid mõlemad suurriigid Eesti ees võetud kohustustest ja sõlmisid 23. augustil 1939 omavahelise salakokkuleppe (MRP), mis oli võtmeks järgnevatele sündmustele. Tähtsaim neist oli eestlaste jaoks minu arvates 1940. aastal 17. juunil toimunud Eesti okupeerimine, mille käigus asendati Moskvameelse valitsusega Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused. Sellega oli Eesti kaotanud oma iseseisvuse ning eestlastel oli võimalusi vähe. Nõukogude okupatsiooni alguses läksid väga paljud eestlased metsa, kus varjati ennast kuni Natsi-Saksamaa ja NSVL-i vahelise sõja puhkemiseni. Need olid mehed, kes ei olnud nõus tunnistama Nõukogude võimu või kartsid kommunistlikke repressioone. Metsavendlus oli spontaanne rahvaliikumine, millel ei olnud keskset juhtimist ega organisatsiooni. Pärast sõda varjusid paljud eestlased uuesti metsadesse.
Peale seda moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus ning selle peaministriks kuulutati Konstantin Päts. 1917. aastal kui loodi Nõukogude Venemaa, kukutati Venemaa Ajutine Valitsus oktoobripöörde käigus ning enamlaste võim hakkas kehtima. Suurimaks valitsevaks asutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, ent olulised juhised tulid siiski Petrogradist. Siinkohal võib näiteks tuua selle, et riigistati eraomandid(hotellid, pangad, suurärid), kaotati ära kohtuasutused, miilits jne. Ent õige pea vallutas Saksamaa kogu maa oma valdusesse ning algas Saksa okupatsioon. Peale sakslaste võimuletulekut kadus Eesti Ajutine Valitsus mõneks ajaks täielikult. Õige pea sõlmisid Venemaa Nõukogude Vabariik ning Saksamaa Brest-Litovski rahulepingu, mille allkirjastamisega läksid Baltimaad Saksa keisririigi omandisse. Kuna vahepeal jõudis Eesti kuulutada ennast vabariigiks, okupeerisid sakslased Eesti Vabariigi, mitte enam aga Venemaa territooriumit. 11
kaotamine enamikus Saksa riikides. Põhjalikult korraldati ümber ka riigivalitsemine ja kohalikud omavalitsused. Kaotati aadlieesõigused. Osas Saksa riikides võeti kasutusele Tsiviilkoodeks. Muutused ühiskonnas pärast revolutsiooni · Võrdsus · Aadlike eesõiguse kaotamine · Vabadused · Absolutismi lõpp · Rahvuste suveräänsuse väljakuulutamine · Riigivõim ja kohtuasutused tuginevad Prantsusmaa mudelile Prantsusmaa ülemvõim Euroopas Pärast Preisimaa ja Austria purustamist ning liitlassuhete seadmist saavutas Prantsusmaa impeerium oma võimsuse tipu. 1810. Aastaks sõltus enamik riike Euroopas kas otseselt või kaudselt Prantsusmaast. Sõdadega vallutati Belgia, Itaalia, Illüüria ja Loode Saksamaa. Prantsusmaaga liideti ka paavsti valdused. Mitmed Euroopa suurriigid olid Prantsusmaa vasallriigid mida valitsesid mõned Napoleoni lähisugulased
koguda kaebusi, mida saaks kasutada Balti erikorra halvustamiseks) · 1880-1890 läbi viidud venestusreformide eesmärgiks oli( Balti erikorra likvideerimine,B-kubermangude tihedam sidumine vene impeeriumiga ja rüütelkondade mõju ja saksa keele ja meelsuse allasurumine). · Koolireform-avalik venestamine,1880 venekeelne õppetöö · Politseireform-kaotati seisuslikud politseiasutused · Kohtureformid- kaotati seisuslikud kohtuasutused · Uus vene õigeusu pealetung Majandus Eestis kuni 20 saj alguseni Raudteed: · Raudteede olemasolu soodustas uute tööstusettevõtete rajamist. · Avanesid soodsad võimalused kaubavahetuseks · Raudteede olemasolu soodustas uute asulate rajamist raudteejaamade ja tööstusettevõtete ümber. · Tihenes Eesti erinevate piirkondade omavahelised suhted. Põllumajandus
Ususõjad Prantsusmaal 16. sajandi teisel poolel ja 17. sajandil toimusid Prantsusmaal kodusõjad, mida tuntakse ususõdade nime all. Nende põhjuseks oli kuningavõimu tõus ja reformatsioon. Prantsusmaal tugevnes monarhia juba 15. sajandi lõpul. Eriti Francois I valitsusajal. Siis ei kutsutud kokku enam generaalstaate, vaid nende asemel oli kuninga määratud Notaablite Kogu. Kuningavõimu piirasid ainult kohtuasutused parlamendid. Eriti tähtsaks pidas ennast Pariisi parlament, mis pidi kuninga antud seadusaktid registreerima. Maksukoormust suurendasid kuninga ettevõetud röövsõjad. Algul olid need suunatud eelkõige Itaaliale. Kuningas ja kirik Paavsti- ja kuningavõimu vahel olid teised suhted kui mujal. Rahvuslikult oli loodud gallikaani kirik, mis allus küll Rooma paavstile, aga oli tegelikult üsnagi iseseisev. 1438
1917. aasta Petrogradi oktoobripöördega kukutati Venemaal Ajutine Valitsus, kehtestati enamlaste võim ning loodi Nõukogude Venemaa. Samal ajal tulid enamlased võimule ka Eestis. Vormiliselt sai Eestimaa kõrgeimaks valitsusasutuseks Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, kuid tegelikult tulid kõik olulised käsud Petrogradist. Eraomandid (pangad, suurärid, hotellid) riigistati, aeti laiali valitud rahvaesindused, mõisatest moodustati sotsialistlikud ühismajandid, likvideeriti miilits ja kohtuasutused, poliitiliste vastaste tegevus keelustati, nende organisatsioonid suleti, juhtivaid tegelasi arreteeriti. Repressiioone viisid läbi relvastatud Punakaardi salgad. Enamlaste tegevus vähendas nende populaarsust ja suurendas poolehoidu rahvuslikele jõududele. Enamlased eitasid Eestimaa iseseisvust ja nägid Eestit tulevikus Venemaa koosseisus. 15. novembril 1917 kinnitas Maapäev, et Eesti riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu ning kuni selle ajani kehtivad Eestis ainult Maapäeva otsused
Sõjaline vastupanu oli lootusetu, Venemaa sai oma tahtmise ja okupeeris Leedu 15.06, Eesti ja Läti 17.06. Mõni päev hiljem korraldas Moskva Eestis ,,TÖÖRAHVA REVOLUTSIOONI" ja seadis ametisse kuuleka ,,rahvavalitsuse", etteotsa pandi Johannes Vares-Barbarus. Juulis järgnesid Riigivolikogu ,,valimised, ,,valida" sai ainult Moskvas kinnitatud kandidaate ENSV kuulutas välja Riigivolikogu, 06.08.1940 võeti ENSV vastu NSVL koosseisu. Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused likvideeriti, kehtestati NSVL seadused ja loodi uued kõrgemad riigiorganid: Eesti NSV Ülemnõukogu (parlament) ja Rahvakomissaride Nõukogu (valitsus, võim puudus, ülesandeks täita Moskva korraldusi). Ühiskondlik- ja kultuurielu allutati rangele kontrollile, katkestati igasugused välissidemed. MASSIKÜÜDISTAMINE 14.06.1941, Eestist viidi vägivaldselt välja 10 000 süütut inimest. Naised, lapsed, vanurid Siberisse, mehed vangilaagritesse (enamus hukkus).
Punaarmee okupeeris Eesti 17. juunil 1940. Pärast seda pani Moskva Eestis ametisse endale kuuleka rahvavalitsuse, mille juhiks sai Johannes Vares-Barbarus. Uus Riigivolikogu valiti Moskvas kinnitatud kandidaatide hulgast. Riigivolikogu kuulutas välja Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi ja 6. augustil 1940 võeti Eesti NSV vastu NSVL koosseisu. 2. Okupatsioonide mõju eluolule Eesti sisepoliitikale ja majandusele. Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused likvideeriti. NL kehtestas uued seadused ja riigiorganid – Eesti NSV Ülemnõukogu ja Rahvakomissaride Nõukogu. Nende ülesanne oli täita Moskva korraldusi. Senised riigiametnikud asendati kommunistidega. Ainuke lubatud partei oli kommunistlik partei. Endised kõrgemad ametiisikud hukati või vangistati ja tsiviilelanikkonnas viidi läbi massiküüditamine (14. juunil 1941): naised, lapsed ja vanurid saadeti Siberisse, täisealised mehed vangilaagritesse, kus enamik neist suri
Punaarmee koondised lubataks riikide pinnale. Kuna sõjaline vastupanu oli lootusetu, võeti needki nõudmised vastu. Punaarmee okupeeris Eesti 17. juunil. Mõni päev hiljem korraldas Moskva ,,tööliste revolutsioon" ja seadis ametisse ,,rahvavalitsuse", mille etteotsa sai Johannes Vares- Barbarus. Kuulutati välja Eesti Nõukogude Sotsalistlik Vabariik (Eesti NSV), mis kuulus NSV Liidu koosseisu. 2. Esimene Nõukogude okupatsioon oli Eestis 1940 '41. Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused likvideeriti, kehtestati Nõukogude Liidu konstitutsioon ja seadused, loodi uued kõrgemad riigiorganid: Eesti NSV Ülemnõukogu (parlament) ja Rahvakomissaride Nõukogu (valitsus). Senised riigiametnikud asendati kommunistidega. Ainsaks lubatud erakonnaks sai kommunistlik partei. Hukati või vangistati endised poliitilised liidrid, kõrgemad sõjaväe- ja politseijuhid, majanduseliit. Peagi hakati arreteerima inimesi kõigist rahvakihtidest ning tekkis üleüldine hirmuõhkkond.
Estisse Punaarmee baasid Vältimaks sõda andsi Eesti valitsus järele nind 28 spt kirjutati alla baasidelepingule Taolised lepingud olid ka Läti ja Leeduga Punaarmee ok 1940 Leedu 15 jun, Läti ja Esti 17 jun Mõni päev hiljem korraldati Estis ,,töörahva rev", seati ametisse kuuleka ,,rahvavalitsuse" etteotsas Johannes Vares-Barbarus Jul riigikoguvalimised 6 aug 1940 võeti Eesti NSVL koosseisu Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused likvideeriti Loodi uued kõrgemad riigiorganid ENSV Ülemnõukogu (parlament), Rahvakomissaride Nõukogu (valitsus) viimase puudus võim, ülesandeks täita Moskva korraldusi Repressioonid vangistati või hukati endised pol liidrid, kõrgemad sõjaväe- ja politseijuhid, majanduseliit Arreteeriti ka inimesi kõigist rahvakihtidest hirmuõhkkond 1941 14 jun - massiküüditamised Majandusreformi nime all natsionaliseeriti e riigistati kõik eraettevõtted. Talude max suur 30 ha
haridussüsteemis. See kõik mõjus virgestavalt Venemaa kultuurielule. 1763. aastal kinnitab Katariina II aadliprivileegid. 1765. aastal viiakse läbi maade mõõdistamine ning kinnitatakse aadli sotsiaalsed privileegid. Aadli õiguste suurenemin tähendas nende võimu tugevnemist talupoegade üle. 1775. aastal viib Katariina II läbi kubermangureformi (Maailma ajalugu 2001, lk287). Sellega saab provintsiaadel osalise omavalitsuse. Kõigis kubermangudes luuakse uued politsei- ja kohtuasutused. Keskvõim tugevnes. Haldusreform sai täiendust 1785. aastal, mil ,,Armukiri aadlile" ja ,,Armukiri linnadele", rajasid teed linnade omavalitsusele ja laiendasid aadli omavalitsust kubermangu tasandil (ENE 1989, lk391). 3. Asehaldusreform Eesti- ja Liivimaal Vastupidiselt Venemaal toimunust Baltikubermangus aadli omavalitsust piirati. 1783. aastal kehtestatakse Baltikumis asehalduskord. Antud reform muudab Eesti administratiivset jaotust.
Juulis järgnesid Riigivolikogu uue koosseisu valimised, kusjuures valida sai ainult Moskvas kinnitatud kandidaate.Punaarmee okupeeris Eesti 17 juuni. 6 august 1940 võeti Eesti NSV NSVL'i. 4. Millise riigi osaks Eesti sai? Eesti sai NSV Liidu osaks 5. Kuidas oli nüüd Eesti ametlik nimetus? Eesti NSV 6. Millal oli Eestis esimene nõukogude okupatsioon? Eesti esimene nõukogude okupatsioon oli 1940-1941. Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused likvideeriti kehtestati Nõukogude Liidu konstutitsioon ja seadused, loodi uued kõrgemad riigiorganid: Eesti NSV Ülemkogu(parlament) ja Rahvuskomissaride Nõukogu(valitsus). Senised riigiametnikud asendati kommunistidega ning kommunistliukust parteist sai ainus lubatud poliitiline erakond. 7. Millised peamised poliitilised, majanduslikud ja ühiskondlikud muudatused sel ajal toimusid?
Omariikluse kaotus Venemaa hakkas Eestile pealesuruma vastastikuse abistamise lepingut. 28 septembril 1939. aastal kirjutas Eesti Vabariik lepingule alla ning eestisse loodi Punaarmee baasid. Sama tehti ka Lätis ja Leedus. 1940 aastal okupeeris Venemaa 4 Leedu 15. juulil, Läti ja Eesti 17. juulil. 6. augustil 1940 aastal võeti Eesti NSV vastu NSV Liidu koosseisu. Nõukogude okupatsioonireziim Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused asendati Nõukogude liidu omadega. Valitsusel ei olnud tegelikult otsustusõigust nad kuulasid Moskva korraldusi. Ainus lubatud partei oli Kommunistlik partei. Käivitati ulatuslikud repsessioonid. Esialgu vangistati või tapeti endised poliitilised liidrid. Repressioonid tipnesid 1941. aasta 14. juuni massiküüditamisega. Vägivaltselt ilma süüdistuse ja kohtuotsuseta viidi välja üle 10 000 inimese. Naised, lapsed ja vanurid viidi siberisse ja mehed
Eesti nimeks sai Eesi Nõukogude Sotsialistlik Vabariik. 2. Nõukogude okupatsioonireziim Eestis: millal oli Eestis esimene nõukogude okupatsioon (aastaarvud), millised peamised poliitilised, majanduslikud ja ühiskondlikud muudatused sel ajal toimusid, millal (kuupäevaliselt!) oli Eestis esimene massiküüditamine, mis see endast kujutas (lk 123) Esimene nõukogude okupatsioon oli 1940-1941.aastal. Muudatused: · Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused kaotati · Kehtestati Nõukogude Liidu konstitutsioon ja seadused · Loodi uued kõrgemad riigiorganid: Eesti NSV Ülemnõukogu (parlament) ja Rahvakomissaaride Nõukogu (valitsus). Neil puudus teglik võim, nende ülesandeks oli täita Moskava korraldusi. · Senised riigiametnikud asendati kommunistidega ja ainus lubatud erakond oli kommunistlik partei, mille kätte koondus kogu ühiskonna juhtimine · Käivitati repressioonid
nad tunnevad, et neid ahistab miski. K. on tüüpiline täiskasvanute ning Holden noorte näide. K. ei suuda normaalset elu jätkata, peale vahistamist ja protsessi algust. Tema ainus mõte on protsessi lahendamine. See jääb teda ahistama surmani. Hirmus mõelda, et miski hoiab nii tugevasti enese küljes kinni ning ei lase normaalselt elada. Ahistatus lööb inimesed rööpast välja ning sellest püütakse kõikvõimalikel viisidel vabaneda. K. käib läbi kõiksugused kohtuasutused ja otsib üles inimesed, kes protsessi lahendamist saavad kiirendada, tegelikult teeb ta seda asjatult, sest tema saatus on juba määratud. K. võitlebki justkui nähtamatu vaenlasega, kelle võim on suurem, kui ta arvatagi oskab. See oli ahistatus, millest vabaneda ei olnud võimalik. ,,Kuristik rukkis" toob esile teist moodi ahistatuse. Holdenit hoiab justkui vangistuses see, et ta peab koolis käima ja tegema tema arvates mõttetuid koolitöid. Ta teeb kõik,
1917. a. Petrogradi oktoobripöördega kukutati Venemaal Ajutine Valitsus, kehtestati enamlaste võim ning loodi Nõukogude Venemaa. Enamlased tulid võimule ka Eestis. Vormiliselt sai Eestimaa kõrgeimaks valitsusasutuseks Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, kuid tegelikult tulid kõik olulised käsud Petrogradist. Eraomandid (pangad, suurärid, hotellid) riigistati, aeti laiali valitud rahvaesindused, mõisatest moodustati sotsialistlikud ühismajandid, likvideeriti miilits ja kohtuasutused. Enamlaste tegevus vähendas nende populaarsust ja suurendas poolehoidu rahvuslikele jõududele. 15. nov. 1917 kinnitas Maapäev, et Eesti riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu ning kuni selle ajani kehtivad Eestis ainult Maapäeva otsused, Maapäev aeti jõuga laiali. Sakslased olid juba oktoobri algul vallutanud Saaremaa, Hiiumaa ja Muhu, uus pealetung algas 18. veeb. 1918, Vene sõjaväe riismed ja enamlaste Punakaart põgenesid
osutamine on praktiliselt võimatu, seega pidid nad ka nende nõudetega nõustuma. Punaarmee okupeeris Leedu 15. juunil, Eesti ja Läti 17. juunil. Mõni päev hiljem kuulutas Riigivolikogu välja Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi ning 6. augustil 1940. aastal võeti Eesti NSV vastu Nõukogude Soltsialistlike Vabariikide Liidu koosseisu. Vene okupatsioon Eestis Nõukogude okupatsioonireziim oli range. Kehtestati Nõukogude Liidu konstitutsioon ja seadused, Eesti sõjavägi ja kohtuasutused likvideeriti. Peale selle loodi ka uued kõrgemad riigiorganid: parlamendi asemele tuli nüüd Eesti NSV Ülemnõukogu ning valitsuse ülesandeid hakkas täitma Rahvakomissaride Nõukogu. Rahvakomissaride Nõukogul tegelik võim puudus ning nende ülesandeks oli hoopis Moskva korralduste täitmine. Käivitusid ka ulatuslikud repressioonid ehk surve avaldamised, mahasurumised ja karistamised. Kõigepealt vangistati või koguni hukati endised sõjaväe- või
Austria Maria Theresia Schönbrunni loss,manufaktuurid,tulumaks,Sõjaväereform- sõjaväekohustus,Piirati teotööd,Joseph II- kõige valgustatum,Kaotati pärisorjus, üleminek raharendile,Rahvakoolid, 7 kl koolikohustus,Usuvabadus,Saksa keel riigikeeleks- rahulolematus. Venemaal Katariina II Võimule Peeter III kukutamisega,Pugatsovi ülestõus,Ülevenemaaline seadustik,Esinduskogu ei võtnud vastu,Haldusseadus- kohtuasutused, politseiasutused,Aadli armukiri- aadli privileegid, omavalitsus,pärisorjus,Linnade omavalitsus,Vallutused- Krimm, Ukraina, Poola jagamised. Inglise kodusõda 1642 1660 Sõja puhkemise põhjused>Kuninga ja parlamendi tüli maksude pärastKuninga soosiv suhtumine katoliiklastesse,keda Inglismaal ei sallitud>Puritaanide tagakiusamine kuningavõimu poolt. Kuningas Charles I Stuart valitses 1625-1649. Sündmused, mis viisid sõja puhkemiseni>1640–1653“pikk
nõudmised vastu. Venemaa okupeeris Leedu 15. juunil, Läti ja Eesti 17. juunil. Mõni päev hiljem korraldas Moskva Eestis "töörahva revolutsiooni" ja seadis ametisse endale kuuleka "rahvavalitsuse". Selle etteotsa sai Vares-Barbarus. Kuigi Varese valitsus oli lubanud, et Eesti iseseisvus on riigikord jäävad püsima, kuulutas Riigikogu välja Eesti Nõukogude Sotsalistliku Vabariigi ja 6. augustil 1940 võeti Eesti NSV vastu NVS Liidu kooseisu. Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused likvideeriti, kehtestati Nõukogude Liidu konstitutsioon ja seadused, loodi uued kõrgemad riigiorganid: Eesti NSV Ülemnõukogu ja Rahvakomissaride Nõukogu. Senised riigiametnikud asendati kommunistidega ja kommunistlikust parteist sai ainuke lubatud partei, mille kätte koondus kogu võim. Käivitati ulatuslik repressioonid. Kõigepealt vangistati või hukati endised poliitilised liidrid, kõrgemad sõjaväe- ja politseijuhid, majanduseliit. Peaegi hakati arreteerima rahvast
kuulus ,,rahvavalitsus" ( ja selle etteotsa määrati J.VaresBarbarus). Johannes VaresBarbarus kinnitas, et Eesti riigikord ja iseseisvus jääb püsima, kuid läks sootuks teisiti. Riigivolikogu kuulutas välja Eesti Nõukogude Sotialistliku Vabariigi 6.augustil 1940. aastal võeti Eesti NSV vastu NSV Liidu kooseisu. Eesti okupeeriti aastal 1940. Venemaa alla Nõukogude Okupatsioonireziim Hävitati Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused, Eestis hakkas nüüd kehtima vene seadused ja põhikiri. Sellega kaasnesid ka uued kõrgemad riigiorganid Eesti NSV Ülemnõukogu (parlament) ja Rahvakomissaride Nõukogu (valitsus), ülesanneteks oli täita Moska korraldusi. Inimeste vastu oldi julmad, mistõttu tekkis hirmuõhkkond. Mitmed Eesti aegsed liidrid ja kõrgemad juhid hukati või vangistati. Kogu sellele järgnes veel 1941. aasta 14.juunil massiküüditamine, mille käigus viidi
sõjaline vastupanu oli Balti riikides lootusetu, võeti need nõuded vastu. Nii okupeeriti 15. juunil Leedu. Läti ja Eesti 17 juunil. Moskva valitsus seadis ametisse kuuleka rahvavalitsuse, toimusid Riigivolikogu ,,valimised ning lubadusele, et Eesti säilitab iseseisvuse ning riigikorra löödi käega ning Eesti kuulutati Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks. Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused likvideeriti, kehtestati Nõukogude Liidu konstitutsioon ja seadused, loodi uued kõrgemad riigiorganid: Eesti NSV Ülemnõukogu(parlament), Rahvakomissaride Nõukogu(valitsus). Senised riigiametnikud asendati kommunistidega ning kommunistlikust parteist sai ainuke lubatud poliitiline erakond. Riigistati kõik eraettevõtted. 30.Ei, sest valida sai ainult Moskvas kinnitatud kandidaate, mis tähendas seda, et valimised polnud vabad. 31
Saavutas suure võimu. Humanismiideed, renessansskultuur. Esimene naine Katariina, Aragoni printsess. Teine Anne Boleyn. 1529 löödi lahku Roomast. Ja siis lahutas veel ja võttis veel naisi. Thomas More. Humanist, ,,Utoopia," kirjeldab reisi, eraomanduse puudumine, ühisomand, kõikidele kohustuslik töö. Patriarhaalne perekond. Utoopiline sotsialism. Ususõjad Prantsusmaal Hugenotisõjad, ususõjad. Enam ei kutsutud kokku generaalstaate, vaid Notaablite Kogu. Kuningavõimu piirasid ainult kohtuasutused parlamendid. Eriti tähtis oli Pariisi parlament. Maksukoormuste suurenemine. Rahvuslik gallikaani kirik, mis allus küll Rooma paavstile, kuid korraldas siseelu iseseisvamalt kui teiste maade kirikud. Pragmaatiline sanktsioon võttis paavstilt õiguse piiskoppe ametisse määrata. Puudusid vastuolud kiriku ja kuninga vahel. Ometigi olid sotsiaalsed pinged. Protestantism levis linnakodanluse, käsitöölaste seas. Katolliklasteks jäid talupojad.
A) koolireformiga (mille eesmärgiks oli avalik venestamine): - allutati luterlikud talurahvakoolid Vene haridusministeeriumile. - saksakeelsed linnakoolid muudeti venekeelseteks. - 1880-ndate lõpust mindi üle venekeelsele õppetööle kõikides toolitüüpides. B) politseireformiga kaotati seisuslikud politseiasutused. C) kohtureformiga kaotati seisuslikud kohtuasutused; vanast süsteemist säilitati vallakohtud talupoegade omavaheliste tüliküsimuste lahendamiseks. D) haldusreformiga tehti väikesed mõisavallad suuremateks (~1000 valla koondamisel saadi ~400 valda). E) algas uus vene õigeusu pealetung: - ~100 tuhat Põhja- ja Lääne- Eesti elanikku läks õigeusku.
- saksakeelsed linnakoolid muudeti venekeelseteks. Eesti 19.sajandil Eesti ajalugu kuni 19.sajandi lõpuni Koostaja: P.Reimer - 1880-ndate lõpust mindi üle venekeelsele õppetööle kõikides toolitüüpides (ka Tartu ülikoolis, millelt võeti ära senine autonoomia). 2) Politseireformiga kaotati seisuslikud politseiasutused. 3) Kohtureformiga kaotati seisuslikud kohtuasutused; vanast süsteemist säilitati vallakohtud talupoegade omavaheliste tüliküsimuste lahendamiseks. 4) Haldusreformiga tehti väikesed mõisavallad suuremateks (~1000 valla koondamisel saadi ~400 valda). 5) Algas uus vene õigeusu pealetung: - ~100 tuhat Põhja- ja Lääne- Eesti elanikku läks luterlusest üle õigeusku. - Rajati Kuremäe klooster (1892) ja Tallinnas Toompeale Aleksander
Seadusandlik võim Täidesaatev võim Kohtuvõim o Vertikaalne Keskvõim - Kohalikvõim kohalik omavalitsus Seadusandlik seaduste vastuvõtmisõigus esindaja on riigikogu. Täidesaatev e täidavad norme, reegleid, mida riigikogu vastu võtab esindaja valitsus (kollektiivorgan) ja Vabariigi president. Kohtuvõim õiguse mõistmine esindajad on kohtuasutused Põhiseaduslikud institutsioonid - o Riigikogu o Vabariigi President o Vabariigi Valitsus o Riigikontroll o Õiguskantsler o Kohus o Kohalik omavalitsus PS ÕIGUSAKTID (peavad olema PS kooskõlas) seadus (peavad olema SEADUSEGA kooskõlas) seadlus määrus otsus korraldus käskkiri Seadlus Vabariigi Presidendil on õigus anda (nt sõjaolukorra väljakuulutamine) ja vastutav antud seadluse ees
- allutati luterlikud talurahvakoolid Vene haridusministeeriumile. - saksakeelsed linnakoolid muudeti venekeelseteks. - 1880-ndate lõpust mindi üle venekeelsele õppetööle kõikides toolitüüpides (ka Tartu ülikoolis, millelt võeti ära senine autonoomia). 2) Politseireformiga kaotati seisuslikud politseiasutused. 3) Kohtureformiga kaotati seisuslikud kohtuasutused; vanast süsteemist säilitati vallakohtud talupoegade omavaheliste tüliküsimuste lahendamiseks. 4) Haldusreformiga tehti väikesed mõisavallad suuremateks (~1000 valla koondamisel saadi ~400 valda). 5) Algas uus vene õigeusu pealetung: - ~100 tuhat Põhja- ja Lääne- Eesti elanikku läks luterlusest üle õigeusku. - Rajati Kuremäe klooster (1892) ja Tallinnas Toompeale
valitsema abslolitistlikult. Kuningavõim omandas enneolematu ulatuse. Kõik pidi keerlema valitseja ümber ning Loius XIV lisanimeks sai Päikesekuningas. Louis XIV rõhutas monarhi jumalikku päritolu ja oli endast väga kõrgel arvamusel. Üle kõige väärtustas ta kuulsust, mille nimel pidas laastavaid sõdu.Kuningas nimetas ametisse tähtsamaid riigiametnikke, andis välja seadusi, karistada ja andis armu. Absolutismieelsest ajast olid säilinud kohtuasutused(parlamendid), millel olid ka mõned poliitilised funktsioonid. Tähtsaim neist oli Pariisi parlament, mille ülesandeks oli kuninga etiketide ja muude seadusandlike aktide registreerimine.Parlamendil oli ka õigus avaldada arvamust vastava akti sobivuse kohta eelmiste seadusandlike aktide ja vanade tavadega, ning sõltuvalt olukorrast võis akti mitte registreerida. Tähtsaim riigimeeds Louis XIV valitsusajal oli finantside peakontrolör Colbert kõrgele kohale tõusnud kodanlane,
1917. aasta Petrogradi oktoobripöördega kukutati Venemaal Ajutine Valitsus, kehtestati enamlaste võim ning loodi Nõukogude Venemaa. Samal ajal tulid enamlased võimule ka Eestis. Vormiliselt sai Eestimaa kõrgeimaks valitsusasutuseks Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, kuid tegelikult tulid kõik olulised käsud Petrogradist. Eraomandid (pangad, suurärid, hotellid) riigistati, aeti laiali valitud rahvaesindused, mõisatest moodustati sotsialistlikud ühismajandid, likvideeriti miilits ja kohtuasutused, poliitiliste vastaste tegevus keelustati, nende organisatsioonid suleti, juhtivaid tegelasi arreteeriti. Repressiioone viisid läbi relvastatud Punakaardi salgad. Enamlaste tegevus vähendas nende populaarsust ja suurendas poolehoidu rahvuslikele jõududele. Enamlased eitasid Eestimaa iseseisvust ja nägid Eestit tulevikus Venemaa koosseisus. 15. novembril 1917 kinnitas Maapäev, et Eesti riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu ning kuni selle ajani kehtivad Eestis ainult Maapäeva otsused
§ 34 USUSÖJAD PRANTSUSMAAL 16. ja 17. saj olid Prantsusmaal kodusöjad, mis on ajalukku läinud ususödadena vöi hugenoti södadena., tegelikult oli dede pöhjusteks kuningavöimu töus ning refermatsioon. Prantsusmaal tugevnes monarhia Francois I valitsusajal (1515-1548). Enam ei kutsutud kokku seisuste esindust generaalstaate, nende asemel käis vajaduse järgi koos kuningate määratud isikute kitsas ring Notaablite Kogu. Mönevörra piirasid kuningavöimu ainult kohtuasutused parlamendid. Eriti tähtis oli Pariisi parlament, mis pidi kuninga antud seadusaktid registreerima. Varem ei pidanud nad köik registreerida, kuid nüüd pidid, kuigi kuningas oli ise kohal. Olid ka röövsöjad, nt Itaaliasse, mis löppesid 1559. aastal. KUNINGAS JA KIRIK Prantusumaal oli loodud rahvuslik gallikaani kirik, mis allus küll Rooma paavstile, kuid korraldas oma siseelu iseseisvamalt kui teiste maade kirikud.
• XI - vaimulikkond, usukultused (peale vene õigeusu), rahvaharidus, teadus, krediidindus, tööstus-kaubandus, konsulaadid • XII - liiklusteed, post, side, heakord, ehitus, kindlustus, põllumajandus, kõrtsid, kolonistid • XIII - rahvatoitlustus, hoolekanne, tervishoid • XIV passiasjad, põgenikud, tsensuur, valvealused, arestandid, väljasaatmine Siberisse • XV - nuhtlusseadus • XVI - kohtuasutused, jurisdiktsioon, notariaat • I - riigivalitsemise põhilised seadused, kaadrid • II - kubermangude valitsemise seadused • III - riigi tsiviilteenistuse seadused • IV - riiklikud kohustused ja koormised • V - maksundus • VI - tolliasjandus • VII - mündindus, mäetööstus • VIII - metsandus, riigimõisad, arvestusala (raamatupidamine) • IX - seisused (ka talurahvas)
o Taotles õiguskorda ja vahistamise keelamist (kui 24 tunni jooksul süüdistust ei esitata) · Pariisi puhkes ülestõus Absolutism Louis XIV ja Louis XVI valitsusajal · 1661 hakkas Louis XIV valitsema abolutistlikult o Rõhutas monarhi jumalikku päritolu o ,,Riik see olen Mina" o Pidas laastavaid sõdu o Nimetas ametisse tähtsamad riigiametnikud o Andis välja seadusi o Karistas ja andis armu · Säilinud olid kohtuasutused (parlamendid) Pariisi parlament tähtsaim o Ülesandeks kuninga ediktide ja seadusandlike aktide registreerimine o Õigus avaldada arvamust vastava akti sobivuse kohta · Jean Baptiste Colbert: o Püüdis lahendada riigi rahandusprobleeme o Asutas riiklikke manufaktuure ja oli üks Prantsuse koloniaalimpeeriumi rajajaid · 1715 - suri Louis XIV, troonile sai Louis XV. Regendiks määrati Philippe o Louis XV ei tundnud riigiasjade vastu huvi
annaabi.ee 
