Korduva intervjueerimise mõju seksuaalselt kuritarvitatud laste ütlustele kohtus
sinna kohta, kus oli toimunud nende kuritarvitamine ning neid intervjueeriti uuesti. Uurijad
kasutasid vabavestlust ja NICHD protokolli. Uurijad oletasid, et kui laps viia sinna kohta, kus
on toimunud kuritarvitamine, siis talle meenub rohkem ning laps võib anda täpsemat
informatsiooni. Tulemuseks oli see, et lapsed andsid keskmiselt 30% uut informatsiooni teise
intervjuu käigus.
Hoolega väljatöötatud kohtuaruanne on eriti oluline, kui uuritakse lapse seksuaalse
kuritarvitamise juhtumit, sest enamasti on ainsaks peamiseks tunnistajaks laps ise. Teised
allikad, kust oleks võimalik informatsiooni saada, on sel juhul limiteeritud.
Uuring
Kohtuintervjuud viidi läbi Iisraeli uurijate poolt, kes pidid intervjueerima 40
seksuaalse kuritarvitamise lapsohvrit. Lapsed olid vanuses 6-13 aastat. Sama uurija
intervjueeris mõlemal korral sama last