kuna see määratleb kohaldatava õiguse, st normi. Lex Fori kohtu asukoha riigiõigus. Lex fori põhimõte kehtib, kui kohaldatavat õigust ei saa üheselt kindlaks määrata. 4. Kohaldatava õiguse tuvastamise staadiumid on: 1) kohtualluvus; 2) Lex Causae määratlemine; 3)nõude aluse ja õigussuhte kvalifitseeerimine; 4) kohaldatava õiguse tuvastamine kollisiooninormide kaudu; 5) lõplikult kohaldatava õiguse sisu väljaselgitamine. Kohaldatav õigus sõltub kohtualluvusest, st kui Eesti kohus kohaldab Eesti REÕS, siis välisriigis toimuvas menetluses kohaldab kohus välisriigi REÕ norme. Kvalifitseerimisel tuleb tähelepanu pöörata õiguse valikule, kuna kvalifitseerimine määrstleb kohaldatava õiguse, st normi.kaks võimalust lex fori või lex causae alusel. Välisriigi õiguse sisu väljaselgitamist reguleerib REÕS §4. Piirangud välisriigi õiguse väljaselgitamisel on otsesed ja kaudsed. 5
Sellisel juhul kohaldatakse Eesti materiaalõiguse norme. • Reeglina lepingute ja väärtpaberite puhul kohaldatakse otse viidatud riigi materiaalõigust KOHTUALLUVUSE MÕJU • Kohtualluvuse normid määravad rahvusvahelisel tasandil ära esmalt, millise riigi kohus peaks asja lahendama • Kohus lähtub oma asukoha menetlusnormidest ja REÕ normidest • REÕ normid võivad olla riigiti erinevad, mistõttu lõppastmes võib kohaldatav õigus sõltuvalt kohtualluvusest olla erinev AVALIK KORD • Välisriigi õigust ei kohaldata, kui selle kohaldamine viiks tulemuseni, mis on ilmselgelt vastuolus Eesti õiguse oluliste põhimõtetega (avalik kord). • Avaliku korra riive korral kohaldatakse välisriigi õiguse asemel Eesti õigust • Avaliku korraga sarnast välisriigi õiguse välistamise mõtet kannavad endast ka kohustuslikud seaduse sätted ja poolte endi poolt REÕ normide kohaldamise kokkuleppeline välistamine FÜÜSILINE ISIK
Kui alternatiivne alluvus on lubatud ja asi võib alluda mitmele kohtule, siis on see hageja õigus valida kohut. Lepinguline Kohtualluvuse kokkulepe on võimalik vaid juhul, kui see on sõlmitud vaidluste lahendamiseks, mis tõusetuvad mõlema poolt majandus- või kutsetegevusest. Kohtualluvuse kokkulepe ei ole õiguslikult siduva, kui see on sõlmitud konkretiseerimata õigussuhte kohta, hagi esemeks on mittevaraline nõue, pool on ilma jäetud Eesti kohtualluvusest. Erandlik kohtualluvus Erandlik kohtualluvus on seadusega määratud eriline, eksklusiivne kohtualluvus, mis tähendab, et kohtualluvuse kokkulepe ei ole lubatud. Selline alluvus tagab kergema ja odavama kohtuotsuse täitmise protsessi. Hagita menetluses on üldjuhul tegemist erandliku kohtualluvusega. 22. asja algatamine - hagi mõiste, hagi ese ja alus, hagi liigitamine, hagi ühendamine, vastuväited ja vastuhagi -hagist loobumise ja kompromissi õiguslikud tagajärjed
Kõige üldisemalt on REÕ reguleerimise esemeks isikutevahelised eraõiguslikud suhted, mis on seotud mitme õigussüsteemiga. Täpsemalt reguleerib REÕ välisriigi õiguse kohaldamist, välisriigi õiguse kohaldamise välistamist, kohaldatava õiguse valikut, REÕ normide kollisiooni (renvoi). 1.3.4. REÕ ulatus Põhiliselt on REÕ ulatuse käsitlused jaotatavad kolmeks: * REÕ kui ainult kollisiooninormid (Saksamaa); * REÕ kui kollisiooninormid + menetlusõiguslikud normid kohtualluvusest ja kohtuotsuste tunnustamisest ja täitmisest (Anglo-Ameerika õiguskorrad, Sveits); * REÕ kui kollisiooninormid + menetlusõiguslikud normid + lõplikult kohaldatava õiguse materiaalõiguslikud normid (endine NSV Liit). Välisriigi füüsilisi ja juriidilisi isikuid on võimalik tsiviilmenetluse korras hageda Eestis ning Eestis elukohta omavaid isikuid ja Eestis registreeritud juriidilisi isikuid ka välisriikides
· ülalpidamisasjades lapse elukoha või kostja elukoha/asukoha järgi. Kohtualluvuse kokkulepe Kohtualluvuse kokkulepe on võimalik vaid juhul, kui see on sõlmitud vaidluste lahendamiseks, mis tõusetuvad mõlema poolt majandus- või kutsetegevusest. Kohtualluvuse kokkulepe ei ole õiguslikult siduva, kui see on sõlmitud konkretiseerimata õigussuhte kohta, hagi esemeks on mittevaraline nõue, pool on ilma jäetud Eesti kohtualluvusest. Eelnõu määratleb ära ka Harju maakohtu erialluvuse. Kui vaidluse peaks lahendama Eesti kohus, kuid ei ole võimalik kindlaks määrata kohtualluvust, lahendab asja Harju maakohus. Rahvusvahelise kohtualluvuse määramiseks tuleb arvestad eelkõige Euroopa Liidu Nõukogu määrustega nr 44/2001 ja 2201/2003 ning Haagi konventsioonidega ja riikide vahel sõlmitud kahepoolsete lepingutega. Riigikohtus on oma lahendis 3-2-1-66-10 selgitanud, kas
annaabi.ee 
