õigus olla mitte piinatud või julmalt või alandavalt koheldud, õigus õiglasele kohtumõistmisele, õigus eraelu puutumatusele, õigus sõnavabadusele, jt. Kohtualluvus Isikule peab olema seadusega tagatud see, millisesse kohtusse ta võib pöörduda - kohtualluvus. Kohtualluvus tsiviilkohtumenetluse seadustiku järgi Kohtualluvus on isiku õigus ja kohustus kasutada oma menetlusõigusi kindlas kohtus (TsKMS § 69-121). Kohtualluvus on: üldine, valikuline või erandlik. Üldise kohtualluvusega määratakse kohus, kuhu isiku vastu võib esitada hagisid, kui seaduses ei ole sätestatud, et hagi võib esitada muus kohtus. Valikulise kohtualluvusega määratakse kohus, kuhu võib isiku vastu esitada hagisid lisaks üldisele kohtualluvusele. Erandliku kohtualluvusega määratakse kohus, kuhu ainsana võib tsiviilasja lahendamiseks pöörduda. Seaduses ettenähtud juhtudel ja korras võivad pooled sõlmida kohtualluvuse kokkuleppe lahendada vaidlus kindlas kohas.
õigus elule, õigus olla mitte piinatud või julmalt või alandavalt koheldud, õigus õiglasele kohtumõistmisele, õigus eraelu puutumatusele, õigus sõnavabadusele, jt. Isikule peab olema seadusega tagatud see, millisesse kohtusse ta võib pöörduda - kohtualluvus. Kohtualluvus on isiku õigus ja kohustus kasutada oma menetlusõigusi kindlas kohtus . Kohtualluvus on: üldine, valikuline või erandlik. Üldise kohtualluvusega määratakse kohus, kuhu isiku vastu võib esitada hagisid, kui seaduses ei ole sätestatud, et hagi võib esitada muus kohtus. Valikulise kohtualluvusega määratakse kohus, kuhu võib isiku vastu esitada hagisid lisaks üldisele kohtualluvusele. Erandliku kohtualluvusega määratakse kohus, kuhu ainsana võib tsiviilasja lahendamiseks pöörduda. Seaduses ettenähtud juhtudel ja korras võivad pooled sõlmida kohtualluvuse kokkuleppe lahendada vaidlus kindlas kohas. 16
nõustajat. Esindaja osavõtt asjast ei piira tsiviilkohtumenetlusteovõimelise menetlusosalise isiklikku osavõttu asjast. (3) Tsiviilkohtumenetlusteovõimetut menetlusosalist esindab kohtus tema seaduslik esindaja. 21.Kohtualluvus, selle mõiste, üldine, valikuline, lepinguline, erandlik kohtualluvus § 69. Kohtualluvuse mõiste (1) Kohtualluvus on isiku õigus ja kohustus kasutada oma menetlusõigusi kindlas kohtus. Kohtualluvus on üldine, valikuline või erandlik. (2) Üldise kohtualluvusega määratakse kohus, kuhu isiku vastu võib esitada hagisid ja teha isiku suhtes muid menetlustoiminguid, kui seaduses ei ole sätestatud, et hagi võib esitada või toimingu võib teha muus kohtus. (3) Valikulise kohtualluvusega määratakse kohus, kuhu võib isiku vastu esitada hagisid ja teha isiku suhtes muid menetlustoiminguid lisaks üldisele kohtualluvusele. (4) Erandliku kohtualluvusega määratakse kohus, kuhu ainsana võib tsiviilasja lahendamiseks pöörduda
Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja. 11. Karl Ahven, kelle elukoht on Tartus, esitas Tartu Linnakohtusse hagi, paludes välja mõista oma abikaasalt Linda Ahvendalt, kelle elukoht on Pärnu linnas, elatisraha nende abielust sündinud alaealisele lapsele. Kohtunik tagastas hagiavalduse. Kas kohus toimis õigesti? Mida edasi teha? Elatise hagides kohaldatakse kohtualluvust lapse elukoha järgi TsMs § 103 lg.4, tegemist erandliku kohtualluvusega, mida ei saa muuta. Eeldusel, et hagi esitas ikka vanem, kes last kasvatab, on lapse elukoht Tartu ja seda hagi peaks menetlema Tartus. Järelikult kohus tagastas avalduse valesti ( juhul, kui tagastamise põhjuseks oli märgitud vale kohtualluvus). Hagejal õigus esitada määruskaebus 10 päeva jooksul määruse saamisest Tartu Ringkonnakohtule ja paluda tagastamise märuse tühistamist ning hagi menetlusse võtmist Tartu Maakohtus. 12
kuid seda ainult Euroopa Inimõiguste ja Põhivabaduste Kaitse Konventsioonis sätestatud õiguste ja vabaduste rikkumiste osas. Euroopa Inimõiguste ja Põhivabaduste Kaitse Konventsioon, vastu võetud 1950, sätestab muuhulgas järgmiste põhiõiguste kaitse: õigus elule, õigus olla mitte piinatud või julmalt või alandavalt koheldud, õigus õiglasele kohtumõistmisele, õigus eraelu puutumatusele, õigus sõnavabadusele, jt. Üldise kohtualluvusega - määratakse kohus, kuhu isiku vastu võib esitada hagisid, kui seaduses ei ole sätestatud, et hagi võib esitada muus kohtus. Valikulise kohtualluvusega - määratakse kohus, kuhu võib isiku vastu esitada hagisid lisaks üldisele kohtualluvusele. Erandliku kohtualluvusega - määratakse kohus, kuhu ainsana võib tsiviilasja lahendamiseks pöörduda. Kohtunikuks võib nimetada: EV kodaniku, kes on omandanud akrediteeritud
· õigus elule, · õigus olla mitte piinatud või julmalt või alandavalt koheldud, · õigus õiglasele kohtumõistmisele, · õigus eraelu puutumatusele, · õigus sõnavabadusele, jt. Isikule peab olema seadusega tagatud see, millisesse kohtusse ta võib pöörduda - kohtualluvus. Kohtualluvus on isiku õigus ja kohustus kasutada oma menetlusõigusi kindlas kohtus . Kohtualluvus on: · üldine, · valikuline või · erandlik. Üldise kohtualluvusega määratakse kohus, kuhu isiku vastu võib esitada hagisid, kui seaduses ei ole sätestatud, et hagi võib esitada muus kohtus. Valikulise kohtualluvusega määratakse kohus, kuhu võib isiku vastu esitada hagisid lisaks üldisele kohtualluvusele. Erandliku kohtualluvusega määratakse kohus, kuhu ainsana võib tsiviilasja lahendamiseks pöörduda. Seaduses ettenähtud juhtudel ja korras võivad pooled sõlmida kohtualluvuse kokkuleppe lahendada vaidlus kindlas kohas. 5
Kohtualluvuse kokkulepe ei ole õiguslikult siduva, kui see on sõlmitud konkretiseerimata õigussuhte kohta, hagi esemeks on mittevaraline nõue, pool on ilma jäetud Eesti kohtualluvusest. Erandlik kohtualluvus Erandlik kohtualluvus on seadusega määratud eriline, eksklusiivne kohtualluvus, mis tähendab, et kohtualluvuse kokkulepe ei ole lubatud. Selline alluvus tagab kergema ja odavama kohtuotsuse täitmise protsessi. Hagita menetluses on üldjuhul tegemist erandliku kohtualluvusega. 22. asja algatamine - hagi mõiste, hagi ese ja alus, hagi liigitamine, hagi ühendamine, vastuväited ja vastuhagi -hagist loobumise ja kompromissi õiguslikud tagajärjed Hagi on kohtule esitatud vaidlustatud või väidetavalt rikutud subjektiivsete õiguste kaitse nõue. Hagi alus – olulised asjaolud, juriidilised faktid, millele rajaneb nõue. Materiaalõiguslik alus väljendub konkreetses seaduse sättes.
Toimikut peetakse kirjalike dokumentide kogumina. MENETLUSTÄHTAJAD Menetlustähtaegade arvutamisele kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses (RT I 2002, 35, 216; 2003, 13, 64; 78, 523) tähtaja ja tähtpäeva kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. KOHTUALLUVUS Kohtualluvus on isiku õigus ja kohustus kasutada oma menetlusõigusi kindlas kohtus. Kohtualluvus on üldine, valikuline või erandlik. Üldise kohtualluvusega määratakse kohus, kuhu isiku vastu võib esitada hagisid ja teha isiku suhtes muid menetlustoiminguid, kui seaduses ei ole sätestatud, et hagi võib esitada või toimingu võib teha muus kohtus. Valikulise kohtualluvusega määratakse kohus, kuhu võib isiku vastu esitada hagisid ja teha isiku suhtes muid menetlustoiminguid lisaks üldisele kohtualluvusele.
isiku suhtes muid menetlustoiminguid. Sellisel juhul hagi teise kohtusse esitada ei saa, samuti ei saa toimingut teha teises kohtus. Üldise kohtualluvuse korral esitatakse hagi kostja elu- või asukoha järgi. Alternatiivne kohtualluvus ehk kohtualluvus hageja valikul: sellega määratakse kohus, kuhu isiku vastu võib esitada hagisid ja teha isiku suhtes muid menetlustoiminguid lisaks üldisele kohtualluvusele. Hagejale on antud võimalus valida kohut, kuhu hagi esitada. Erandliku kohtualluvusega määratakse kohus, kuhu ainsana võib tsiviilasja lahendamiseks pöörduda. Kokkuleppeline kohtualluvus: pooled on sõlminud kohtualluvuse kokkuleppe, st et nad on sõlminud kokkuleppe vaidluse lahendamiseks kindlas kohas. Kohtualluvuse kokkulepe võib olla ka tühine ega oma pooltele õiguslikult siduvaid tagajärgi. Seosalluvus: hagimitme kostja vastu, kes elavad või asuvad erinevate kohtute tööpiirkonnas, esitatakse hageja valikul ühe kostja elu- või asukohajärgsele kohtule
kahju õigusvastase tekitamise puhul kahju tekitanud teotoimepaneku või kahju tekitanud sündmuse toimumise koha järgi jne. Erandlik kohtualluvus. Erandlik kohtualluvus on seadusega määratud eriline, eksklusiivne kohtualluvus, mis tähendab, et kohtualluvuse kokkulepe ei ole lubatud. Selline alluvus tagab kergema ja odavama kohtuotsuse täitmise protsessi. Hagita menetluses on üldjuhul tegemist erandliku kohtualluvusega. Hagilistes asjades on erandlik kohtualluvus sätestatud: · kinnisasja puutuva vaidluse puhul sh kinnisasja üürilepingust tulenev vaidlus kinnisasja asukoha järgne kohus; · juriidilise isiku organi otsuse vaidlustamine juriidilise isiku asukoha järgi; · abieluasjades abikaasade ühise elukoha või kostja elukoha/asukoha järgi; · ülalpidamisasjades lapse elukoha või kostja elukoha/asukoha järgi. Kohtualluvuse kokkulepe
annaabi.ee 
