Kirik allutati senisest enam riigivõimule. Paavsti bullad tuli enne nende avalikustamist keisrile esitada. Kolmandik kloostritest riigistati. Vähendati kirikupühade arvu. Nagu paljude teisteski katoliiklikes maades, ei pälvinud kiriku mõju piiramine rahva poolehoidu. Sellega pahandas Joseph II kirikukogu. Senini oli igalpool riigikeeleks ladina keel, kuid Jospeh II ajal asendati see keel kogu riigis saksa keelega. Ta tahtis teha Austriast Saksa riigi. Kõige suuremat vastuseisu kohtasidki Joseph II reformid Ungaris ja Belgias. Ungarlasi ärritas rahvussümboli - kaitsepühaku kunagi Stepheni krooni - üleviimine Viini. Mässulised belglased kuulutasid end Austriast lahkulöönuks. Joseph II vähene tähelepanu keisririigi asjadele süvendas veelgi lõhet Habsburgide pärusvalduste ja keisririigi teiste osade vahel. 18. sajandi lõpul hakkas senine suhtnumine valgustatud absolutismi muutuma. Hakati nõudma üha rohkem poliitilist vabadust
Õnneks oligi mobiil seal, aga kui Heidi vaatas oma vastamata kõnesid ja sõnumeid tahtis ta hoopis, et poleks telefoni leidnud, kuna talle oli kaks sõnumit saatnud tema endine poiss Reimo. Kui Tanel neid sõnumeid nägi, sai ta väga vihaseks, sest sõnumid solvasid Heidit. Heidi ei julgenud pärast sõnumite saamist enam üksi Diana juurde minna, kuna ta teadis, et Reimol oli kombeks vara hommikuti purjuspäi tänaval kõndida. Linnas kohtasidki nad Reimot, ent Tanel tundis temas ära oma õe Lisbeti endise poisi, kes oli tüdruku maha jätnud ning too oli teinud sellepärast enesetapu. Tanel andis suures vihahoos Reimole peksa. Heidi üritas poissi tagasi hoida, et ta pahandustesse ei satuks. Diana juurde jõudes oli tüdruk väga üllatunud, et Heidi ka poisi kaasa võttis. Kui Diana oli ehmatusest üle saanud, rääkis Heidi talle uuesti kogu loo ära. Kuna pärast
Joseph II valitsemise viimase kui pisiasjaga. Nii kuulus keisri toimetamiste hulka ka näiteks sebra toomise korraldamine Schönbrunni loomaaeda. Valgustatud valitsejana lähtus ka Joseph II unitaarriikluse põhimõtetest. Riik jagati ajaloolisi piire eirates 13 ringkonnaks. 1784 asendati riigikeelena püsinud ladina keel kogu riigis saksa keelega. Saksakeelsena alustas ka tööd samal aastal asutatud Lvivi (Lemberg) ülikool. Kõige suuremat vastuseisu kohtasidki Joseph II reformid Ungaris ja Belgias. Ungarlasi ärritas rahvussümboli kaitsepühak Stephani krooni üleviimine Budast Viini. Mässulised belglased kuulutasid end jaanuaris 1790 Austriast lahkulöönuks. Joseph II vähene tähelepanu keisririigi asjadele süvendas veelgi lõhet Habsburgide pärusvalduste ja keisririigi teiste osade vahel. 39-aastasena tuberkuloosi surnud Joseph II järel astus keisritroonile tema vend Leopold II