Kohtakistuste - 2 õppematerjali

"kohtakistuste" - 2 õppematerjali

doc

Hüdraulika I eksam

Eelruuttakistuspiirkond: 10d/500d/, 1/=2log(3,71/). 1.30 Kiirusjaotus turbulentsel liikumisel mitteümara ristlõikega kanalites Kui ristlõige on ümar, samakiirusjooned on kontsentrilised. Kui ristlõige on mitteümar, siis samakiirusjooned on kujult sarnased ristlõikega, kuid ümardatud nurkadega. Nurgas tekivad sekundaarpöörised, mis tekitavad lisatakistust. 1.31 Kohttakistuste üldised omadused v2 hk = Kohtakistuste hulka kuuluvad torustikuarmatuuri elemendid (siibrid, ventiilid, klapid jne) ning liitmikud 2g (põlved, kolmikud jt). Kohttakistustegurid määratakse katseliselt, vaid üksikjuhtudel saab nende jaoks tuletada arvutusseose. Üks sellistest on järsk voolulaiend. Kohttakistus tekib kohas kus on voolu suuna ja kiiruse muutus. 1.32 Voolu järsk laienemine ja kitsenemine Laiendis voolujoonud kõverduvad tugevasti, tekivad pöörised, mis võtavad kõige rohkem energiat. Liikumishulga

Mehaanika → Hüdraulika i

459 allalaadimist

Soojustehnika eksami küsimused

soojusallikana on üldjoontes sama, mis välisõhu kasutamine, kuid härmatiseprobleeme siin ei esine. 32. Soojuspumpade liigitus:  õhk-õhk soojuspumbad  õhk-vesi soojuspumbad  vesi-vesi soojuspumbad  maasoojuspumbad  ventilatsioonisoojuspumbad 33. Termodünaamilise keha voolamine. Pidevuse võrrand. Bernoulli võrrand. Igaks juhuks: Survekaod Konkreetses voolus kogusurvekadu on liinitakistuse ja kohtakistuste summa: ℎ𝑡 = ∑ ℎ𝑙 + ∑ ℎ𝑘 ℎ𝑙 - hõõrdesurvekadu ehk liinikadu, m; hk – kohtsurvekadu ehk kohttakistus, m. 𝐿 𝑣2 𝑣2 Darcy valem 𝒉𝒍 = λ ∗ Weisbachi valem ℎ𝑘 = ζ 𝐷 2𝑔 2𝑔 λ – hõõrdetakistustegur; ζ – kohttakistustegur (zeta).

"kohtakistuste" - 2 õppematerjali

Hüdraulika I eksam

Soojustehnika eksami küsimused