Haridus Eesti kultuuris
plaanitsetud koolikava jäi poolele teele koolid asutati ainult linnades, tüdrukud jäid hariduseta.
Browne'i allkirjaga dokumendis esitati kolm uut põhinõuet: 1. laste õpetamine toimugu
valgetes ja soojades ruumides, 2. koolmeistrid tuleb talvekuudel vabastada mõisatööst, 3.
koolmeistritele peab mõis andma kindlat palka naturaaltasuna.
Hoolimata Rüütelkonna suure osa vastuseisust jõuti 1786. aastal enamikus Lõuna-Eesti
kihelkondades algse koolivõrgu loomiseni. Kohelkonnakoolidele ehitati majad ja mitmel pool
pandi ametisse koolmeistrid. Põhja-Eesti kihelkonnakoolid jäid suuremalt jaolt köstrite kätte.
Küla- ja mõisakoolide rajamine võeti käsile 1786. aasta sügisel.
1787. aastal antigi välja Browne'i allkirjaga uus koolipatent. Seaduses nõuti, et igas
kihelkonnakeskuses tegutseks kihelkonnakool ja igas mõisakogukonnas mõisa- või külakool.
Rõhutati ka seda, et kus praegu seesuguseid talurahvakoole pole, olgu need mõisa poolt kohe
annaabi.ee 
