Tema ülesanne on mitmesuguste kaartide koostamise, uuendamise ja nendega ühiskonna varustamise kõrval ka maade hindamine, maakasutuse korraldamine, sellega seoutud infosüsteemide pidamine jms 7. Mille poolest sarnanevad ja erinevad vektor- ja rasterkaardid. Rasterkaardid-antakse kohateavaet edasi pikslitega. Enamjaolt passiivne, üksikuid objekte on keerulisem välja valida.Kasutatakse kaardimaterjalina keerukamates geoinfosüst, kaartide taustapilt Vektorkaardid-antakse kohateavet edasi objektide kaupa. Iga kujundit on võimalik eraldi välja valida ning muuta selle kuju ja väljanägemist.Saab kergesti täiendada ja muuta ning sp kasut. kaartide valm. Sarnasused- mõlemaga antakse kohateavet edasi 11. Osata määrata Eesti geoloogilisel läbilõkel erinevate ajastuste kivimikihte (vt joonis Õ lk 19). + - graniit ; triibud-savi; tellised- lubjakivi,dolomiit;kollane-liivakini; ülemine-pinnakate 12. Osata kirjeldada Eesti geoloogilist ehitust
Loodusprotsessid tasakaalus, ei toimu soojenemist ega jahtumist. EB pos.:maa saab rohkem energiat kui ära annab, loodusprotsessid kiirenevad, toimub maa soojenemine. EB neg.: maa annab energiat rohkem ära kui ise saab, loodusprotsessid aeglustuvad, toimub Maa jahtumine. Kaugseire on andmete kogumine kaugelt, selliste seadmetega, mis pole uuritava objektiga füüsilises kontaktis. Kohateave on geograafilised andmed mingis paigas oleva nähtuse kohta või mingi nähtuse paiknemise kohta. GIS on kohateavet haldav infosüsteem, mis sisaldab omavahel seostatus raster- ja vektorkaarte ning neil kajastatud nähtuste andmetabeleid. GPS- ülemaailmne asukohamääramise süsteem, maa tehiskaaslastest ja maal asuvatest seirejaamadest koosnev süsteem, mis võimaldab väga täpselt määrata suvalistes maakera punktides asuvate GPS- vastuvõtjate geogr. koordinaadid. Rasterkaart-rasterpilt, mille pikslid on seotud geograafiliste koordinaatidega. Vektorkaart-arvutikaart, millel nähtusi tähistavad
*Energiabilanss saadava ja kuluva energia võrdlev kokkuvõte, arvestab energia eri vormide struktuuri. *Fundamentaalteadus uusi loodusnähtusi ja -seadusi avastav teadus, mille teooriad on aluseks teadusele. *GIS(geoinfosüsteem) kohateavet haldav infosüsteem, mis sisaldab omavahel soestatud vektor- ja rasterkaarte ning nendel kajastatud andmetabeleid. *Geokronoloogia geoloogia haru, mis uurib geoloogiliste sündmuste toimumise ning kivimite ja organismide tekkimise aega ja järjestust. Maa vanust ja kihtide vanuselist järjestust. *GPS Satelliidi ja seiraja vaheline ülemaailmne asukohamääramise süsteem. *Infosüsteem teavet andev ja jaotav süsteem, mis koosneb andmebaasidest.
6. Mida uurib loodusgeograafia? Too näiteid. mis kirjeldab ja selgitab eluta ja eluslooduse olemust, looduses toimuvaid protsesse ja nähtusi ning loodusnähtuste omavahelisi seoseid. Nt tornaado, vulkaanid, maavärinad 7. Mida uurib inimgeograafia? Too näiteid.- inimesi ja inimtegevuse eripära erinevates regioonides. Nt rahvastiku, majanduse ja veonduse küsimustega. 8. Selgita, mis on GIS ja milleks seda kasutatakse? kus esitatakse infot e kohateavet geograafilistest nähtustest arvuti abil. Kasutatakse erinevate piirkondade täpsel kirjeldamisel ja arendamisel. 9. Milliseid regioone eristatakse loodusgeograafias? iga loodusvööndit iseloomustub just talle omane kliima , taimkate ja loomastik. 10. Milliseid regioone eristatakse inimgeograafias? keele, usu, kultuuri v riikide arengutaseme järgi 11. Loetle mandrid. Euraasia, Austraalia, Lõuna.-Ameerika, Põhja-Ameerika, Aafrika, Antarktis, 12. Loetle maailmajaod
Punktkaart iga punkt tähistab nähtuse esinemise kindlat hulka teatud territooriumil (N: üks punkt võrdub miljon inimest ja siis tuleb Eestile üks punkt) Andmebaas arvutis olev korrastatud andmekogum, kust saab kiiresti leida vajalikke andmeid. Infosüsteem andmebaasid koos andmete salvestamiseks, korrastamiseks, säilitamiseks, töötlemiseks ja inimesele sobival viisil esitamiseks vajaliku tarkvaraga moodustavad infosüsteemi. Geoinfosüsteem (GIS) haldab kohateavet ja sisaldab omavahel seotud vektor-ja rasterkaarte. Seob arvutikaardi kihid. Kohateabe analüüs - Geograafiliste allülesannete lahendamine (N: koolist koju minnes valime hetkeolusid arvestades oma liikumistee) Ruumiline interpoleerimine Kõige lihtsam on määrata iga otsitav temperatuur lähime vaatluspunkti järgi. (N: inimene kuulab ilmateadet sellest raadiojaamast, mis tallle kõige lähemal on).
Ukraina Kiiev 14. Iirimaa Dublin 30. Poola Varssavi 47. Ungari Budapest 15. Island Reykjavik 31. Portugal Lissabon 48. Valgevene Minsk 32. Prantsusmaa Pariis 49. Vatikan Vatikan 1 50. Venemaa Moskva 51. Kosovo Pristina MÕISTED GIS geoinfosüsteemid ehk süsteemid mis sisaldavad kohateavet. Seal on salvestatud objektide asukoha info (geo) ning nende objektide atribuutinfo (info). GIS'i saab kasutada maamõõtmises, topograafias, kartograafias, kaugseire tulemuste kasutamine meteoroloogias (digitaalne ilmakaart), navigatsioonisüsteemides, linnaplaneerimisel (nt veevärgi, kaablite, kanalisatsooni info), ka loodusvarade kasutamisel, kus tuleb arvesse võtta ökoloogilisi seoseid jne... GPS Global Positioning System on üleilmne asukoha määramise süsteem,
Mõisted: Inimgeograafia- ehk ühiskonnageograafia on geograafia haru haru, mis tegeleb ühiskonnaprotsesside ruumilise leviku uurimisega. Loodusgeograafia- ehk füüsiline geograafia on geograafia haru, mis tegeleb loodusnähtuste ja protsesside uurimisega. Kaugseire- andmete kogumine seadmetega, mis pole uuritava objektiga füüsilises kontaktis. Näiteks maapinna pildistamine lennukitelt või satelliitidelt. GIS- ehk geoinfosüsteem ehk kohateabesüsteem on kohateavet haldav infosüsteem, mis sisaldab omavahel seostatud vektor- ja rasterkaarte ning nendel kajastatud nähtuste andmetabeleid. Eesti põhikaart- on Maa-ameti poolt koostatav Eestit kattev topograafiline kaart, mis valmib digiversioonis mõõtkavas 1:10 000 ning paberkaardina mõõtkavas 1:20 000. 2. RAHVASTIK Mõisted: Demograafia- ehk rahvastikuteadus on teadusharu, mis uurib rahvastikku selle suuruse, koostise ja arengu aspektis ning demograafilisi näitajaid (rahvastiku üldtunnuseid
Geograafia areng ja peamised uurimisvaldkonnad. 2. Nüüdisaegsed uurimismeetodid geograafias Põhimõisted: inim- ja loodusgeograafia, kaugseire, GIS, Eesti põhikaart Inimgeograafia- geograafia haru, mis tegele ühiskonnaprotsesside ruumilise leviku uurimisega. Loodusgeograafia-geograafia haru, mis tegeleb loodusnähtuste ja loodusprotsesside uurimisega kaugseire-andmete kogumine seadmetega, mis pole uuritava objektiga füüsilises kontaktis GIS- geoinfosüsteem ehk kohateabesüsteem on kohateavet haldav infosüsteem Eesti põhikaart- Õpitulemused: Kursuse lõpetaja 1) on omandanud ettekujutuse geograafia arengust, teab geograafia seoseid teiste teadusharudega ning geograafia kohta tänapäeva teaduses;Geograafia on väga mitmekesine ja sisu muutub ajas pidevalt Kui tekkisid vajadus täpsemalt teada mingist valdkonnast, hakkasid geograafid spetsialiseeruma
mineraalosad, siis mullaviljakus väheneb oluliselt. Jõgedel eristatakse põhja- ja küljeerosiooni.Füüsikaline murenemine ehk rebenemine-kivimite mehaaniline peenendumine ilma keemelismineraloogilise koostise muutumiseta; seda põhjustavad temperatuuri tugevad ja sagedased kõikumised ning kivimpragudes oleva vee jäätumine. Geograafia-teadus, mis uurib geosüsteeme, nende kujunemise, toimimise ja arenguseaduspärasusi. Gis-geoinfosüsteem, kohateavet haldav infosüsteem. Gleistumine-liigniiskes ja hapnikuvases mullas toimuv protsess, mille käigus rauaühendid orgaanilise aine mikroskoobse hapendumise (oksüdeerumise) käigus redutseeruvad ning moodustavad mulla alaossa hallikasinise ja tihenenud mineraalhorisondi. Globaalne õhuringlus ehk atmosfääri üldine tsirkulatsioon-suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliselt püsiv süsteem, mille abil toimub õhumasside ümberpaiknemine. GPS-ülemaailmne
GEOGRAAFIA– RAHVASTIK JA MAJANDUS GEOGRAAFIA ARENG JA UURIMISMEETODID 1. Mis on GIS? Mis valdkondades kasutatakse GISi? GIS e geoinfosüsteem e kohateabesüsteem- kohateavet haldav infosüsteem, mis sisaldab omavahelseostatud vektor- ja rasterkaarte ning nendel kajastatud nähtuste andmetabeleid. Kasutatakse riigikaitses, (loodus)õnnetuste ennetamisel ja tagajärgede likvideerimisel, transpordivõrkude rajamisel, keskkonnakaitses, tursimi ja kinnisvaraäris. 2. Mis on GPS? Kust saab GPS oma andmed? Ülemaailmsete asukohtade määramise süsteem. Andmeid saab ümber Maa tiirlevatest satelliitidest ja maapealsetest seirejaamadest 3
KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GIS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida ainult atribuutide abil võimalik teha ei oleks. Geoinfosüsteemide rakendused: Maamõõtmine, topograafia ja kartograafia, kus vajalikud andmed sisestatakse arvutisse juba
KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GIS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida ainult atribuutide abil võimalik teha ei oleks. Geoinfosüsteemide rakendused: Maamõõtmine, topograafia ja kartograafia, kus vajalikud andmed sisestatakse arvutisse juba mõõdistamise käigus ja hoitakse
KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GIS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida ainult atribuutide abil võimalik teha ei oleks. Geoinfosüsteemide rakendused: Maamõõtmine, topograafia ja kartograafia, kus vajalikud andmed sisestatakse arvutisse juba mõõdistamise käigus ja hoitakse
KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) - infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GlS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida ainult atribuutide abil võimalik teha ei oleks. Geoinfosüsteemide rakendused: Maamõõtmine, topograafia ja kartograafia, kus vajalikud andmed sisestatakse arvutisse juba mõõdistamise
annaabi.ee 
