Kui fitnessi näitaja on 1, siis viitab see muutuse neutraalsusele, kuna ei anna isendile eelist paljunemises. Samas tähendab fitness 1,05 juba olulist edukust. Kui kohanemus on 0, ei ole isend üldse suuteline järglasi saama ning uus tunnus ei levi ühest isendist edasi. Adaptsioon (kohastumus) on mingi tunnuse arenemine, mis suurendab vaadeldava isendi kohanemust. Peab olema pärandatav, et sellest LV puhul üldse rääkida saaks. Kohastumustena saab vaadelda organismide väga üldiseid (nt hapniku kasutamine), morfoloogilisi (nt tiivad) ja käitumuslikke (nt migratsioon) omadusi. J.M Smithi järgi saab kohastumusi jaotada: geneetiline adaptsioon, arenguline paindlikkus ja füsioloogiline tolerantsus (nt värvuse kiire muutus, spetsialiseerumine toidule). Adaptsioon võib toimida väga erinevatel tasanditel (nt grupitasandil altruism). Kõik
sigimisfunktsiooniga seotud otsustuste ehk elukäiguomaduste omavahel seotud tervikkogumit, millest kokkuvõttes sõltub isendi eluaegne sigimisedukus (lifetime reproductive success - LRS). Sellest definitsioonist lähtudes võib elukäike nimetada ka sigimisstrateegiateks, kuigi tavaliselt mõeldakse sigimisstrateegiate all veel kitsamalt sigimisega seotud käitumist. Liigi- või rühmaspetsiifilisi elukäike võib käsitleda evolutsiooniliste kohastumustena nagu organismide muidki omadusi. Nii nagu organismide muudegi omaduste puhul, võib ka elukäigu puhul eeldada, et konkreetsetes keskkonnatingimustes eksisteerivad teatud optimaalsed, antud tingimustes suurimat fitnessi tagavad elukäigud. Järelikult peaks ka organismide elukäikude uurimiseks sobima optimaalsusmudelid. Järgnevalt vaatleme lühidalt, millised on elukäigu optimaalsusmudelite komponendid ja piirangud. Elukäiguomadused kui otsustusmuutujad
annaabi.ee 
