Inkad-Lõuna-Ameerika rahvas,kes said nime valitseja järgi .Tähendab tõlkes kuningat , valitsejat Titicaca Järv Järve eripära tõttu elab järve ääres ka mitmeid ainulaadseid loomaliike Näiteks lennuvõimetu Titicaca pütt. Ja ainult selles järves elav konnaliik , mis on kohastumuseks järve madalale hapnikusisaldusele kasvatanud väga suure kortsus naha (suurem nahapind aitab järveveest enam hapnikku omastada). Materjal võetud internetist ja raamatust: Järved Raamatu autor Neil Morris , raamat välja antud 2002 . ii a võ id li sada oma S nime ;)
Järvest voolab välja Desaguadero Järve pindala on 8372 km² Ruumala - 893 km³ Vesi on mage ja külm Järve voolavad jahedad jõed ja järves on külmad allikad. Sellepärast on tema vete temperatuur sügaval alati 1011 °C. Suvelgi ei tõuse pinnatemperatuur üle 14 °C Järve ja selle kaldaalasid asustavad mitu endeemset loomaliiki, näiteks lennuvõimetu titikaka pütt ja ainult selles järves elav konnaliik mis on kohastumuseks järve madala hapnikusisaldusega omandanud väga kortsulise naha. Järve Peruu-poolses osas asuvad tehislikud ujuvsaared Urose saared. Neid on umbes 42 ja need on tehtud totora- pilliroost, mis kasvab järve madalikel LEGEND ID ac a põ h ja s le b avad Inkade püha jär ve Titic a ja pla a tin a t täis ä rimu se koh a s elt kuld p templid.
ellujäämist ja paljunemist takistavatele eluta ja eluslooduse teguritele. Kui järglasi sünnib palju, ei jätku kõigile eluks vajalikke tingimusi, nt toitu ja eluruumi. Enamik isendeid hukkub, andmata järglasi. Organismide muutlikkuse ja olelusvõitluse tagajärjeks on looduslik valik. Looduslik valik on protsess mille käigus jäävad ellu ja annavad järglasi need organismid, kes suudavad antud elutingimustes teistest edukamalt toime tulla. Kohastumuseks nimetatakse liigi säilimsit soodustavaid omadusi, st selliseid pärilikke omadusi, mis soodustavad liigi isendite ellujäämist ja paljunemist. Näiteks tumedapõhjalises veekogus elanud kalad on heledapõhjalises veekogus vaenlasele hästi nähtav. Kohastumuste suhteline iseloom tähendab seda, et nad on organismile kasulikud ainult niisugustes tingimustes, kus nad kujunesid. Liik on sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma, teistest liikudest erinevad tunnused
Organismide kohastumusi erinevate ökoloogiliste teguritega 1 . Valgus Valgus on üks kõige põhilisemaid abiootilisi tegureid. See on ainuke energiavool, mis katab kogu maailma energiavajadused. Kõige suurem energiavool jõuab Maale nähtava valgusespektri osas. See tähendab, et enamik organismidest kasutavad maksimaalselt nähtavat valgust. Enamik organismide nägemisulatus ja taimede fotosünteesil kasutatav valgus on samuti nähtava aspektri osas. Looduses leidub organisme, kes suudavad tajuda inimese nägemisulatusest väljapoole jäävaid lainepikkusi ultravioletti ja infrapunast. Ultraviolettkiirgust on võimelised nägema suur hulk taimedega sümbioosis olevatest putukatest, nt mesilased ja herilased. 1.1 Taimede kohastumused valgustingimustega Taimede kasvupiirkonnad Maal ulatuvad erinevatesse geograafilistesse laiustesse ja erinevatel laisutel aasta vältel muutuvad valgustingimused erinevalt. Ekvatoriaalses piirkonnad on aasta vä...
Evolutsioon 1. Liikide järkjärgulist muutmist põlvkondade jooksul nimetatakse bioloogiliseks evolutsiooniks. 2. Olelusvõitluseks nimetatakse võitlust, mida võideldakse ellujäämise nimel. Konkureeritakse eluks vajalike tingimuste pärast. 3. Looduslikuks valikuks nimetatakse olukorda, kus on organismid, kes suudavad antud elutingimustes edukamalt toime tulla, jäävad teistes rohkem ellu ja annavad rohkem järglasi. 4. Kohastumuseks nimetatakse isendite ellujäämist ja paljunemist soodustavaid pärilikke tunnuseid, mis tagavad liigi säilimise. 5. Fossiiliks nimetatakse kivistist. 6. Rudimendiks nimetatakse elundite algeid, mis on kaotanud tähtsuse. Näiteks: pimesooles ussripik , silma sisemise nurga pilkkile, karvkate, tarkusehambad, õndraluu. 7. Bioloogilise evolutsiooni tõendid: · Paleontoloogia andmed. Paleontoloogia uurib fossiile. Mida sügavamad
elusorganismide koguajalisest võitlusest omavahel on inimtegevuse pärast tekkinud ka teisi mõjutegureid, mis võivad hukkata elusorganismi. Täpsustuseks ka see: ,,iga keskkonnateguri suhtes on elusorganismil taluvuspiirid, mille ületamine viib organismi hukkumiseni." Taluvuspiiride vahemik moodustab organismi ökoloogilise nisi (ökoloogilise amplituudi). Erinevail organismidel on erinevate keskkonnategurite suhtes erinev taluvus, mida nimetatakse kohastumuseks. Taluvuspiiride väike nihkumine on aklimatiseerumine. Kui organismi ümbritsevate keskkonnategurite väärtused on tema taluvuspiiride lähedal, tekib organismil keskkonnastress. Muidugi tahaks igaüks elada elurikkas maailmas. Ajaloost on teada seda, et inimene on koguaeg tahtnud oma heaolu parandada ja tahab ka tänapäeval-minnes selle nimel ka otses mõttes tapmisele kui ka kaudses. Kaudne tappmine võiks minuarust olla näiteks mõne keskkonna säästliku aine paisatamine õhku.
tuleneb nende individuaalsetest iseärasustest ja elutingimuste piiravast toimest. · Looduslik valik on võimalik ainult tänu sellele, et organismidele on iseloomulik muutlikkus- erinevused sama liikide isendite vahel · Suunav valik · Stabiliseeriv valik · Lõhestav valik Kohastumus · Seega kui looduslik valik on oma valiku teinud: · Hakkavad organismid kohanema nende muutustega tekivad uued kohastumused. · Kohastumuseks nimetatakse liigi säilimist soodustavaid omadusi. · Ellujäämist ja paljunemist soodustavad omadused · Nt loomleviga taimede seemned on kohastumine vastu pidada loomade seedekulglas. · Lindudel on kujunenud palju kohastumusi lendamiseks: · Esijäsemete muutumine tiibadeks. · Kerged toruluud · Kiire seedimine jne. · Loomade puhul on kõige tüüpilisem kohastumuseks varjevärvus või varjekuju.
elukeskkonda. Väetised suurendavad saake ja parandavad toiduainete kvaliteeti, üleväetamisel aga saastavad elukeskkonda, võivad kuhjuda toiduainetesse ja joogivette ning halvendada nende omadusi. Iga keskkonnateguri suhtes on organismil taluvuspiirid, mille ületamine viib organismi hukkumiseni. Taluvuspiiride vahemik moodustab organismi ökoloogilise nisi (ökoloogilise amplituudi). Erinevail organismidel on erinevate keskkonnategurite suhtes erinev taluvus, mida nimetatakse kohastumuseks. Taluvuspiiride väike nihkumine on aklimatiseerumine. Kui organismi ümbritsevate keskkonnategurite väärtused on tema taluvuspiiride lähedal, tekib organismil keskkonnastress. Organismi subjektiivset keskkonda nimetatakse organismi omailmaks. Vastuväide Ühiskond kipub kõiki tööstuslikult toodetud kemikaale maha tegema ning kõike loodulikku ülistama. See, et mingi asi on looduslik, ei muuda seda automaatselt tervislikuks ega keskkonnale kasulikuks
jäsemed ja vastupidi. 3) lõhestav valik seisneb kahe keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemises võrreldes nende hübriididega. Saab toimuda juhul kui populatsiooni asuala jaotub elutingimustelt erinevateks piirkondadeks. Võib põhjustada uue liigi eristumise algsest liigist. 4.Kohastumine- populatsioonija liigi isenditele ühiseid pärilikke omadusi ja tunnuseid , mis soodustavad nende eluvõimet ja paljunemist nimetatakse kohastumuseks e. Adaptsiooniks. Kohastumusi loob muudab ja säilitab looduslik valik. Kohastumine toimub organismirühmades põlvkondade vahetumise käigus ja viib kindlasuunaliste pöördumatute muutusteni genofondis. Kohastumine on bioevolutsiooni peamine protsess. Kohastumused avalduvad organismide sise- ja välisehituses, füsioloogias, käitumises, paljunemises jms. Näited kohastumustest: *kõrbetaimed on kohastununud kuivuse talumiseks. Neil on sügav juurestik vee hankimiseks.
intensiivsusest. Valgusnõudluse alusel jaotatakse taimed valgus- ja varjulembelisteks. Paljude taimede areng sõltub ööpäevase valgusaja pikkusest. On olemas lühipäevataimed ja pikapäevataimed (valguse vajadus ööpäeva jooksul). Valgus on tihedasti seotud loomade sigimis ja rändeperioodiga, karvavahetusega ja talveunega. Õhutemperatuuri suurte kõikumiste tõttu on lindude ja imetajate võime hoida kehatemperatuuri püsival tasemel väga oluliseks kohastumuseks. Kõigusoojastel vastab kehatemperatuur õhutemperatuurile. Nende ainevahetus on kiirem ja elutegevus aktiivsem. Kahepaiksed, roomajad ja osa imetajaid on ebasoodsate aegade üleelamiseks kohastunud suve ning talveunes viibimisega. 6.Populatsiooni mõiste, näited. Populatsiooniks nimetatakse ühe liigi isendite kogumit teatud territooriumil, mille piires on võimalik nende omavaheline ristumine. Näiteks Saadjärve ahvenad, Abruka saare tammed. 7.Levila e. areaal
individuaalne arenemine alates viljastatud munast kuni loomuliku surmani) isendiline adaptatsioon. K. seisneb mittepärilikes, reaktsiooninormi piires toimuvais muutustes, tagajärg on kohanemus. 12. Mis on kohastumine - pöördumatu, evolutsiooniline adaptatsioon. K. seisneb organismi ehituse või talitluse pärilikes muutustes. K-se tagajärjel tekkinud ehituslikku ja talitluslikku iseärasust nimetatakse kohastumuseks. 13. Keskkonnamahutavuse definitsioon - populatsiooni arvukus, mille puhul populatsioon kasutab keskkonna varusid (toitu, pesapaiku) samal määral kui need looduslikult uuenevad. K-e vastava populatsiooni keskmine iive võrdub nulliga. Reaalse populatsiooni arvukus kõigub tavaliselt k-e ümber. 14. Mis on toiduahel jada organisme, keda seostavad järjestikku toitumine ja toiduobjektiks olemine. Toiduahela tüüpe on kiskahel, laguahel ja nugiahel. 15
arenemine alates viljastunud munast kuni loomuliku surmani) isendiline adaptsioon. Kohanemine seisneb mittepärilikes, reaktsiooninormi piires toimuvais muutustes, tagajärg on kohanemus. 27. Kohastumine pöördumatu, evolutsiooniline adaptsioon. Kohastumine seisneb organismi ehituse või talituse pärilikes muutustes. Kohastumise tagajärjel tekkinud ehituslikku või talituslikku iseärasust nimetatakse kohastumuseks. 28. Ontogenees üksiku organismi individuaalne arenemine alates viljastunud munast kuni loomuliku surmani. 29. Ökosüsteem 1. funktsionaalne süsteem, milles toitumissuhete (aine- ja energiaülekande) kaudu seostunud organismid koos keskkonnatingimuste kompleksiga moodustavad isereguleeruva areneva terviku. Ökosüsteemi põhikomponendid on anorgaanilisest ainest orgaanilist ainet sünteesivad autotroofsed taimed, orgaanilist ainet muundavad
Lõpuse kaas on lõpuste kaitseks Kalade osa looduses:toiduks loomadele, KAHEPAIKSED Eluviis: · Kahepaiksed elavad nii vees kui ka maismaal · Kahepaiksed on kõigusoojalised · Nad tegutsevad ja toituvad ainlt soojal ajal · Osadel täiskasvanu konnaliikdile elavad vees või maal · Konnad toituvad putukatest,tigudest jt väikestest selgrootutest · Troopikas elab osa konnaliike puudel · Rohukonna kaitse kohastumuseks on tema rohelike värv . välismaal mõnedel mürk · Talituvad veekogude põhjamudas,osad ka maismaa pinnases · Sabakonnaliselt on ka täiskasvanuna pikka saba · Suureks ohuks kahepaiksetele on veekogu kadumine või reostunime ROOMAJAD Erinevate roomajate välimus on erinev - see võib olla sisaliku-, mao- või kilpkonnalaadne Eluviis: · Roomajad on soojalembelised kuid ei talu väga kõrget temperatuuri
pärinud (antud tingimustes) suuremat sigimisedukust soosivad geenid. Evolutsioneeruvas populatsioonis on seetõttu selliste geenide sagedus järglaspõlvkonnas suurem, kui vanemate põlvkonnas. Sellise protsessi tagajärjeks on vastus valikule (response to selection). Kui vastus valikule toimub piisavalt paljude põlvkondade vältel, siis nimetatakse seda protsessi kohastumiseks (adaptation; adaptation process) ja tekkinud fenotüübilist muudatust geneetiliseks adaptatsiooniks e. kohastumuseks (jällegi adaptation) Kohastumuste äratundmine looduses ei ole kerge, sest enamasti ei ole meil olnud võimalust jälgida protsessi, mis selleni viis. Lihtsuse mõttes võib kohastumust defineerida kui tunnust, mis on evolutsioneerunud seetõttu, et ta tõstis omaniku kohasust (sigimisedukust, elumust või mõlemaid). Kohastumused võivad olla äärmiselt täpsed ja keerukad, nagu nt. silm või ainevahetusprotsessid (iidsematest) või siis (värskematest) sõrmedele vastanduv pöial
kõrgemalt kui ka altpoolt vaadates raske lindu silmata: ühelt poolt sulab ta kokku veest peegelduva taevasina ja kaldapuistu rohelusega, samuti veesiseste taimede fooniga, teiselt poolt aga liiva- või savipaljandite taustaga. Jäälindude eredal värvusel on seega hoopis teistsugune otstarve kui kevadel hundrüüga uhkeldavatel isapartidel. Nende väljakutsuvat välimust võime pidada liigi säilimist soodustavaks kohastumuseks: sellal, kui emalind haudub, tõmbab pesa läheduses jõude ilutsev isane võimalike vaenlaste tähelepanu enesele ning nende kõhutäiteks sattudes soodustab kaudsel viisil oma kaasa ja järglaste ellujäämist. Mitmete teistegi liikide puhul teenib isaslindude "kaunidus" suuremal või vähemal määral sedasama otstarvet. Jäälinnu kurgu all ja külgkaelal on valge laik, mida läbib sinakasroheline haberiba. Must nokk
tüpoloogilises tähenduses. kohanemine- pöörduv, ontogeneetiline (ontogenees-üksiku organismi individuaalne arenemine sünnist surmani) isendiline-adaptatsioon. Kohanemine seisneb mittepärilikes, reaktsiooninormi piires toimuvais muutustes, tagajärg on kohanemus. kohastumine- pöördumatu, evolutsiooniline adaptatsioon. Kohastumine seisneb organismi ehituse või talitluse pärilikes muutustes, kohastumise tagajärjel tekkinud ehituslikku ja talituslikku iseärasust nimetatakse kohastumuseks. ontogenees- isendiarenemine e individuaalne areng on üksiku organismi areng organismi tekkismisest küpsuseni (-loomuliku surmani) 11)Biogeotsönoos- looduslik kompleks, millesse kuuluvad elukooslus(biotösnoos) ja selle elupaiga(biotoobu,ökotoobi) eluta keskkond. ökosüsteem- funktsionaalne süsteem, milles toitumissuhete(aine ja energiaülekande) kaudu seostunud organismid koos keskkonnatingimuste kompleksiga moodustavad isereguleeruva areneva terviku.
Põhjapõdrad on väga soolahimulised: sellepärast söövad nad uriinisegust lund, joovad merevett ja söövad merevetikaid. Talvel, kui lumikate on eriti paks, on põhjapõtradel raske toitu hankida. Mõnikord tuleb neil lund lahti kraapida kuni 70-80cm sügavuseni, nii et lumest paistab välja ainult looma turi. Põhjapõdrad kaevavad lund eesjalgadega, mille teravaservalised ja nõgusa pinnaga sõrad talveks laienevad ning osutuvad toidu hankimisel suurepäraseks kohastumuseks. Tundras elavatel põhjapõtradel on jooksuaeg enamasti oktoobri keskpaigast novembri alguseni, metsaasukatel aga 2-3 nädalat varem. Kodustatud põhjapõtrade jooksuaeg samas piirkonnas algab samuti mõnevõrra (mõnikord isegi kolm nädalat) 7 varem. Erinevalt teistest hirvlastest algab põhjapõtradel jooksuaeg juba siis, kui nad viibivad alles suurtes, 150-200 isendist koosnevates karjades, kus võib olla 10 või
· Tingimisfaktor loovad tingimusi ressursside tarbimiseks. Temp, soolsus, päevapikkus · Ressursifaktor neid tarbitakse. on Ökoloogiline niss faktorite paljusust ja organismida vastasmõjusid selgitav mõiste. Bioloogilise liigi roll ökosüsteemis. Evolutsioon on näidend, mida mängitakse ökoloogilises teatris ja etenduse rollid on jagatud bioloogiliste liikide vahel. Seda rolli nimetatigi siis nisiks. Hutchinsoni niss - bioloogilise liigi kohastumuseks ehk bioloogilise liigi ökoloogiliste nõudluste kompleks. Kohastumine genotüübi muutumine evolutsioonis vastavalt keskkonnatingimustele. Tulemusena saavutatakse suurem kohastuvus. Kohanemine ontogeneetiline muutumine. Ontogenees sünnist surmani org areng. Elu jooksul genotüüp ei muutu. Ei too kaasa muutusi genoomis. Joonis. temp. ja niiskus. ökoloogiline amplituud faktori vahemik, milles liik suudab püsida. Faktorite mõju on interaktiivne, sõltuvad üksteisest
Kohanemine pöörduv, ontogeneetiline (ontogenees üksiku organismi individuaalne arenemine alates viljastatud munast kuni loomuliku surmani) isendiline adaptatsioon. K. seisneb mittepärilikes, reaktsiooninormi piires toimuvais muutustes, tagajärg on kohanemus. Kohastumine pöördumatu, evolutsiooniline adaptatsioon. K. seisneb organismi ehituse või talitluse pärilikes muutustes. K-se tagajärjel tekkinud ehituslikku ja talitluslikku iseärasust nimetatakse kohastumuseks. Kommensalism e. ühelaudsus kahe organismi (ka liigi, populatsiooni) suhe, mis on kasulik ühele osalisele kommensaalile, kuid kasutu ja kahjutu teisele. K. on looduses tavaline ja ökoloogiliselt oluline, see väldib nt. ühe populatsiooni ainevahetussaaduste või toidujäätmete kogunemist. Eristatakse endo- ja eksokommensalismi (kokku puutuvad organismide välispinnad), tüüpilised endokommensaalid on nt. selgroogsete seedekulglas elavad bakterid ja algloomad.
arenemine alates viljasatud munast kuni loomuliku surmani)- isendiline- adapsioonn; seisneb mittepärilikess reaktsiooninormi piires toimuvaid muutustes tagajärg on kohanemus. Kohastumine- pöördumatu, evolutsiooniline adaptsioon. Kohastumine seisneb organismi ehituse või talitluse pärilikes muutustes. Kohastumise tagajärjel tekkinud ehituslikku ja talituslikku iseärasust nimetatakse kohastumuseks. Ontogenees- organismi areng viljastumisest surmani või emasorganismi eraldumisest surmani. Ökosüsteem- 1) funktsionaalne süsteem, milles toitumissuhete (aine- ja energiaülekande) kaudu seostunud organismid koos kskkonnatingimuste kompleksidea moodustavad isereguleeruva arengukava terviku. (üldine mõiste) 2) Biosfääri elementaarosa, milles üks biotsönoos koos sellele omase biotoobiga
) Kohanemine pöörduv, ontogeneetiline (ontogenees üksiku organismi individuaalne arenemine alates viljastatud munast kuni loomuliku surmani) isendiline adaptatsioon. K. seisneb mittepärilikes, reaktsiooninormi piires toimuvais muutustes, tagajärg on kohanemus. Kohastumine pöördumatu, evolutsiooniline adaptatsioon. K. seisneb organismi ehituse või talitluse pärilikes muutustes. K-se tagajärjel tekkinud ehituslikku ja talitluslikku iseärasust nimetatakse kohastumuseks. Ontogenees on organismi areng viljastumisest surmani või emasorganismist eraldumisest surmani. 15. Biogeotsönoos looduslik kompleks, millesse kuuluvad elukooslus (biotsönoos) ja selle elupaiga (biotoobi, ökotoobi) eluta keskkond. Biotsönoos ja biotoop on b-s aine- ja energiavahetuse kaudu vastastikuses funktsionaalses sõltuvuses. B. on ökosüsteemi erijuht, mille territoriaalse ulatuse määravad taimekoosluse e. fütotsönoosi piirid. Ökosüsteem 1. (A
· O2 , v.a anaeroobid · Mineraalsed toitained · Teised organismid (heterotroofidele) 2. Tingimused: · Temperatuur (elu eksisteerib ainult teatud temperatuuri vahemikus) · pH (happelisus, aluselisus) · soolsus (veeökosüsteemile oluline) Ökoloogiline niss faktorite paljusust ja organismide vastasmõjusid selgitav mõiste. Bioloogilise liigi roll ökosüsteemis. Hutchinsoni niss - bioloogilise liigi kohastumuseks ehk bioloogilise liigi ökoloogiliste nõudluste kompleks. (Kohastumine genotüübi muutumine evolutsioonis vastavalt keskkonnatingimustele. Tulemusena saavutatakse suurem kohastuvus. Kohanemine ontogeneetiline (areng sünnist surmani) muutumine. Elu jooksul genotüüp ei muutu. Ei too kaasa muutusi genoomis.) Tänapäeval käsitletakse nissi kui ruumi osa hulgamõõtmelises hüperruumis,
võitjaks. Looduslik valik soosib isendeid, mis sisaldavad peamiselt häid ja üksteisega sobivaid geene. Ühed loomad on osavad jahipidajad, teised kavalad maskeerujad, kolmandad kiired jooksjad. Igaüks on omamoodi "maksimalist". Kuid parim variant on olla ühtaegu osav jahipidaja, kaval maskeeruja ja kiire jooksja. Seda evolutsioonilist maksimiseerimisprotsessi nimetatakse ka kohastumiseks. Mingit tunnust, omadust või omaduste kompleksi, mis suurendab isendi kohasust, nimetatakse kohastumuseks ehk adaptatsiooniks. Geeni mõistest käitumisökoloogias Esimeses peatükis on juba mainitud geeni mõiste eritähenduslikkust eri teadusharude esindajate juures, samuti seda, et evolutsiooniteoreetik G. Williams juba "1960. aastail rõhutas, et mõiste "geen" on tegelikult suuresti küberneetiline abstraktsioon. Geeni mõiste mitmetähenduslikkust aitab illustreerida järgmine näide. Küsimusele "Mitu sõna on siinses loengukonspektis?" saab anda vähemalt kaks õiget vastust.
Kohanemine pöörduv, ontogeneetiline (ontogenees üksiku organismi individuaalne arenemine alates viljastatud munast kuni loomuliku surmani) isendiline adaptatsioon. K. seisneb mittepärilikes, reaktsiooninormi piires toimuvais muutustes, tagajärg on kohanemus. Kohastumine pöördumatu, evolutsiooniline adaptatsioon. K. seisneb organismi ehituse või talitluse pärilikes muutustes. K-se tagajärjel tekkinud ehituslikku ja talitluslikku iseärasust nimetatakse kohastumuseks. Koliindeks riikliku standardi järgi erimenetlusega määratud kolibakterirakkude arv 1 liitris uuritavas vees. K. iseloomustab vee olmereostuse taset (suuremale k-le vastab suurem reostus). Arvu 1000 jagamisel k-ga leitakse kolitiiter. Kolitiiter vähim veehulk (milliliitrites), milles on üks kolibakterirakk. Suuremale k-le vastab uuritava vee väiksem olmeline reostatus (eriti fekaalreostus). Joogivee k. peab olema >300, st. 300 ml vees ei tohi olla
annaabi.ee 
