Evolutsioon: süsteemi pöördumatu ajalooline areng, järkjärguline mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine. Evolutsioonivormid: Füüsikaline: ebapüsivatest elementaarosakestest raskemate aatomite, tähtede, planeetide teke ja areng. Keemiline: aatomite ühinemine molekulideks, lihtsatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate ühendite teke. Bioloogiline: elu areng Maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni. Sotsiaalne: inimühiskonna areng. Teadlased: G.Cuvier: eri maakihtides loomade kivistised, arvas, et liigid on muutumatud. B.Lamarck: ,,Zooloogia filosoofia", elu areneb Maal aeglselt, organismid kohanevad elutingmustega. C.Darvin: ,,Liikide tekkimisest", tõestas faktiliselt, et liikide ajalooline muutumine on toimunud aj toimub seaduspärasuste järgi. Evolutsiooni tõendid: Paleontloogia andmed: mida sügavamad kihid, seda vanemad organismid. Võrdlusmeetod: mida sarnasem anatoomiline ehitus, seda lähemal ajas on nende ühise...
mida vanem seda lihtsam org.rudimendid(evol.käigus vajalikud,enam ei.Inim:silmahambad,karvkate,ussripik.Kunagi oli õhine eellane)embrüogenees(läbitakseliigi evol.arengu e.fülogeneesi etapid.pogen reegel)konvergents(N:voolujoonelisus delfiinil,hail) Hulkraksus:-rakkude eristumine kudedeks,organiteks.-kujunes org.sisene tööjaotus-püsiv sisekeskkond. Selgrogsete kohastumised:-hingamine kopsudega,kehasse õhuhapnik.-kehasisene viljastumine.-arenenud liikumisorganid. Kohastumiste suhtel.kasu:kasulikud vaid kujunemiskeskkonnas.N:-jänese talvinekarv lumeta ajal.-kõrbelooma liivavärvi karv mustal põllul.Liigi isendite ellujäämist,paljunemist soodustavad omadused. Biol.isolatsioon:erin.liikidesse kuuluvad isendid ei saa ristuda käitum.ja ehituslikel põhjustel.N:Saaremaallähestiku astseva musta ja punase leegri vahel ei teki ristandeid,sest must õitseb tunduvalt varem. Geogr.isol:e.ruumiline eraldatus.erinevate liikide levialad,eraldatud veekogude,mägede,kaugusega
Ökoloogia – on teadus organismide ja keskkonna vahelistest suhetest Ökosüsteem – on isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toitumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga Sünergism – on erinevate keskkonnatingimuste koosmõju Keskkonnamahutavus e. kandevõime – populatsiooni arvukus, mille puhul populatsioon kasutab keskkonna varusid samal määral, kus need looduslikult uuenevad Elustrateegia – olulisemate kohastumiste kogum, mis tagab liigi populatsioonide säilimise läbi põlvkondade (*konkurentsivõime *ebasoodsate olude talumine *populatsioonidünaamika laad) Dominant – on mingis koosluse organismirühmas ülekaalus olev ja selle aineringes tähtsaim liik Heterotroof – organism, kes saab eluks vajalikud orgaanilised ained väljast ja ei sünteesi neid ise endale (nt rebane) Autotroof – organism, kes sünteesib ise endale eluks vajalikud orgaanilised ained (vesi,
2 näidet kohastumistest loomadel KÕRB-Kohastumine - kuidas üle elada kuivus ?! - vältida aurumist!? öine eluviis heleda värvilised maa sees koobastes vähese veega harjunud kiired jooksjad läbivad väga pikki vahemaid puuduvad higinäärmed, on aga erilised soolanäärmed,et eritada sooli niiskust kaotamata jäävad suveunne karvkate õhk halb soojusjuht väikese kehaga, aga pika sabaga ( sinna ladestuvad rasvad ) näide kohastumiste suhtelisusest Mesilaste mürgiastel jääb imetajate naha sisse kinni ning mesilane sureb rebides osa oma tagakehast.
Kogu sünteesiprotsesside käigus seotud energia. Dominant on mingis koosluse organismirühmas ülekaalus olev ja selle aineringes tähtsaim liik. taimekoosluse dominandid leitakse katvuse või biomassi järgi, harilikult iga rinde jaoks eraldi loomakoosluses leitakse dominandid enamasti loomarühmade (suuruse, süstemaatika või funktsionaalse) jaoks eraldi Ektoparasiidid – parasiidid, kes elavad teiste organismide peal. Elusstrateegia – olulisemate kohastumiste kogum, mis tagab liigi populatsioonide säilimise läbi põlvkondade konkurentsivõime ebasoodsate olude talumine populatsioonidünaamika laad Endoparasiidid – parasiidid, kes elavad teistes organismides sees. Energiavoog – Päikese kiirgusenergia järkjärguline hajumine ökosüsteemis taimse ja loomse biomassi keemiliseks energiaks (fotosüntees) ning biomassi keemilisest energiast omakorda soojusenergiaks
rahvameitsiinis, toidu maitsestamisel ja parfümeeriatööstuses, okastest tehtu jahu ja pastat aga loomasöödaks 18. Katteseemnetaimede tunnused. Mille poolest on katteseemnetaimed arenenumad võrreldes teiste taimedega? Kõige arenenum , mitmekesisem ja laiemalt levinu taimerühm. Katteseemnetaimi eristab teistest kaks tähtsat tunnust: 1) neil on sugulise paljunemise organ õis, ja 2) õiest moodustub vili. Teistest taimedest täiuslikuma ehituse ja kohastumiste tõttu saavad õistaimed kasvada väga erinevates tingimustes : külmas Arktikas, veevaeses kõrbes, palavas troopikas, kõrgmäestikes, toitainetevaestes soodes ja rabades, veekogudes, rohumaadel ja varjukates metsades. 19. Katteseemnetaimede paljunemine. Nende seemned arenevad kaitstult õies emaka sees. Emakas on üllt avatud pudelitaoline emassuguorgan. Õie keskel asuva emaka ümber paiknevad isassuguorganid ehk tolmukad.
3. Teise põlvkonna omadused mitme geeni põhjal ahelduseta 2) Morgani seadus (meioos: krossingover) Mutatsioonid - Juhuslikud - Enamasti kahjulikud või neutraalsed - Eelneva tõttu: optimaalne määr o Geenidel ette määratud püsima jäävate mutatsioonide sageduste erinev määr Evolutsioon 1) Materjal: mutatsioonid 2) Mehhanism: looduslik valik: statistiline 3) Tulemus: kohastumine Võimalus: eelnev olek sh. Keskkond Kohastumiste ja neutraalsete mutatsioonide kuhjumine liikide teke Suured muutused: makroevolutsioon Evolutsiooniline progress: kas uute energiaallikate kasutuselevõtt või seniste kasutamise kasuteguri suurendamine Progress enamasti ,,nurga taga": predaptatsioonid. Organismide koostoime seadused Ökoloogia Iga organism vajab kindlat keskkonda (omab konkreetseid kohastumisi) Sarnased, sama liigi organismid on edukamad koos,
isendeid. Näiteks võivad varasemad head tunnused muutuda ebasobivateks(eemaldab heledad ja soosib tumedaid) Lõhestav valik soosib populatsiooni äärmuslikke tunnuseid; selle tulemusena jaotub populatsioon kaheks või enamaks alampopulatisooniks, mis erinevad üksteisest mingite tunnuste poolest(soosib äärmuslikke värvusi, milleks on siis kas väga heledad või tumedad) 4. Kohastumised (mõiste, osata tuua näiteid kohastumiste kohta taimedel ja loomadel, kohastumise suhteline iseloom, näited selle kohta) Taimede kohastumine loodusega ühte sulandumine(kaitse vaenlaste eest, märkamatu, kaktusel nt avanevad õhulõhed öösel) Loomade kohastumine loodusega ühte sulandumine, värvus annab teada, et on halva maitsega või siis ohtlikult mürgine(mimikri- sarnasus mõne teise liigiga, tavaliselt jäljendatakse ohtlikke liike) Kohastumise suhteline iseloom:
geneetilistest erinevustest ja elutingimuste piiravast toimest. Stabiliseeriv ehk säilitav valik kinnistab ja kaitseb väljakujunenud kohastumusi. Suunav valik seisneb tavalisest vormist mingil viisil erinevate isndite eelispaljunemises. Lõhestav valik seisneb kahe keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemises võrreldes nende hübriididega. 13. Kohastumus, kohastumine (erinevus kohanemisega) Kohastumiste suhtelisus (miks ei ole kohastumused alati kasulikud ja täiuslikud) ja erinevad avaldumise võimalused. Kohastumus populatsiooni ja liigi isendite ühine pärilik omadus, tunnud või tunnetussüsteem, mis soodustab nende eluvõimet ja edukat paljunemist olemasolevates elutingimustes ning sellega liigi säilimist. Kohastumine organismide ehituse ja talitluse pärilik muutumine populatsioonides loodusliku valiku toimel. KAOHASTUMISE TULEMUSENE ARENEVAD KOHASTUMUSED.
22) Kohastumus isendite ühised pärilikud tunnused, mis soodustavad ellujäämist ja paljunemist. 23) Liik ajas muutuvad organismi rühmad. 24) Lõhestav valik toimub kahe keskmisest erinevate tunnustega isendi eelispaljunemine 25) Stabiliseeriv valik keskmiste tunnustega isendite eelispaljunemine 26) Suunav valik - keskmisest erinevate tunnustega isendite eelispaljunemine 27) Mikroevolutsioon populatsiooni geneetilise struktuuri muutumine kohastumiste suunas 28) Populatsiooni genofond pop kõigi geenide kogum 29) Pudelikaelaefekt pop arvukuse ajutine oluline vähenemine. 30) Analoogiline elund elundid mille sarnasuse põhjuseks on vaid ühine funktsioon 31) Homoloogiline elund elundid mis sarnanevad ehitusplaanilt ja on samalt eellaselt päritud. 32) Binaarne nomenklatuur liikide nimetamisviis kahe ladinakeelse sõnaga
Defitsiitsete ressursside kättesaamise pärast konkureerimine isendite vahel Otsene antagonism( käitumuslik, keemiline) Territoorium loomaökoloogias valdusala, elu ja kodupiirkonnas olev maa- ala või ruum, mida loom,loomaperekond või rühm kaitseb eelkõige ligikaaslase eest Territoriaaluses valdusala omamine, loomade ühtlast jaoutumist maa- ala bõi ruumis tagav ja üleasustust vältiv mehhanism. Elustrateegiad Elustrateegia olulisemate kohastumiste kogum, mis tagab liigi populatsioonide säilimise läbi põlvkondade. Konkurentsivõime Ebasoodsate olude taluvuse viis ja.. Populatsiooni dünaamika laad r-strateegia ( r ehk erikasvukiirus) Palju järglasi Järglased suhteliselt väikesed Järglased väikese konkurentsivõimega arvukuse suured kõikumised K-strateegia (K ehk keskkonna kandevõime) vähe järglasi konkurentsivõimelised suhtelised suured järglased
kisklus parasitism haigused · Tihedusest sõltumatud tegurid temperatuuri järsud muutused looduskatastroofid · Areaal e levila geograafilised piirid, milles mingi liigi populatsioonid elavad kosmopoliitsed tsirkumkontinentaalsed ja tsirkumokeaansed endeemsed katkelised · Relikt liik, mis on säilinud varasema levilaga võrreldes väiksemal alal · Elustrateegia olulisemate kohastumiste kogum, mis tagab liigi populatsioonide säilimise läbi põlvkondade konkurentsivõime ebasoodsate olude talumine populatsioonidünaamika laad r strateegia:(kalad) · r reproduction - sigivus · palju järglasi · järglased suhteliselt väikesed · järglased väikese konkurentsivõimega · arvukuse suured kõikumised K strateegia:(karu, tamm) · K keskkonna kandevõime · vähe järglasi · järglased suhteliselt suured
Teiseks võimaluseks on sagedasem venitlatsioon. 19.2. Maismaa-ektoparasiidid – elavad reeglina peremehe keha ümbritsevas pindkihis. Mõned endoparasiitse eluviisiga liigid võivad olla hingamise mõttes ektoparasiidid – sel juhul läbistavad nad peremehe kehapinna ja hingavad välisõhku või puurivad end läbi õhukottide. 20. Elustrateegia on olulisemate kohastumiste kogum, mis tagab liigi populatsioonide säilimise läbi põlvkondade. Elustrateegia vormid: 20.1. Konkurentsivõime; 20.2. Ebasoodsate olude talumine; 20.3. Populatsioonidünaamika laad. 21. Endoparasiidid on parasiit, mis elab peremeesorganismi kudedes või rakkudes. Endoparasiitide hulka kuuluvad paljud bakterid ja viirused. Kõik endoparasiidid vajavad füsioloogilist kohastumist, et saada hakkama oma elukoha hapniku ja
looduskatastroofid · Areaal e levila geograafilised piirid, milles mingi liigi populatsioonid elavad kosmopoliitsed tsirkumkontinentaalsed ja tsirkumokeaansed endeemsed katkelised · Relikt liik, mis on säilinud varasema levilaga võrreldes väiksemal alal · Territoriaalstruktuur: Juhuslik jaotumus Rühmajaotumus Ühtlane e regulaarne jaotumus · Elustrateegia olulisemate kohastumiste kogum, mis tagab liigi populatsioonide säilimise läbi põlvkondade konkurentsivõime ebasoodsate olude talumine populatsioonidünaamika laad r strateegia: · r reproduction - sigivus · palju järglasi · järglased suhteliselt väikesed · järglased väikese konkurentsivõimega · arvukuse suured kõikumised K strateegia: · K keskkonna kandevõime · vähe järglasi · järglased suhteliselt suured · järglased hea konkurentsivõimega
looduskatastroofid · Areaal e levila geograafilised piirid, milles mingi liigi populatsioonid elavad kosmopoliitsed tsirkumkontinentaalsed ja tsirkumokeaansed endeemsed katkelised · Relikt liik, mis on säilinud varasema levilaga võrreldes väiksemal alal · Territoriaalstruktuur: Juhuslik jaotumus Rühmajaotumus Ühtlane e regulaarne jaotumus · Elustrateegia olulisemate kohastumiste kogum, mis tagab liigi populatsioonide säilimise läbi põlvkondade konkurentsivõime ebasoodsate olude talumine populatsioonidünaamika laad r strateegia: · r reproduction - sigivus · palju järglasi · järglased suhteliselt väikesed · järglased väikese konkurentsivõimega · arvukuse suured kõikumised K strateegia: · K keskkonna kandevõime · vähe järglasi · järglased suhteliselt suured
– looduskatastroofid • Areaal e levila – geograafilised piirid, milles mingi liigi populatsioonid elavad – kosmopoliitsed – tsirkumkontinentaalsed ja tsirkumokeaansed – endeemsed – katkelised • Relikt – liik, mis on säilinud varasema levilaga võrreldes väiksemal alal • Territoriaalstruktuur: – Juhuslik jaotumus – Rühmajaotumus – Ühtlane e regulaarne jaotumus • Elustrateegia – olulisemate kohastumiste kogum, mis tagab liigi populatsioonide säilimise läbi põlvkondade – konkurentsivõime – ebasoodsate olude talumine – populatsioonidünaamika laad r – strateegia: • r – reproduction - sigivus • palju järglasi • järglased suhteliselt väikesed • järglased väikese konkurentsivõimega • arvukuse suured kõikumised K – strateegia: • K – keskkonna kandevõime • vähe järglasi • järglased suhteliselt suured
oma vanematelt pärinud (antud tingimustes) suuremat sigimisedukust soosivad geenid. Evolutsioneeruvas populatsioonis on seetõttu selliste geenide sagedus järglaspõlvkonnas suurem, kui vanemate põlvkonnas. Sellise protsessi tagajärjeks on vastus valikule. Kui vastus valikule toimub piisavalt paljude põlvkondade vältel, siis nimetatakse seda protsessi kohastumiseks. · Pärilike kohastumiste kõrval on organismidel ka fenotüüpseid kohanemisi e. aklimatsioone. Fenotüüp tähendab organismi ehituslike ja funktsionaalsete omaduste kogumit. Aklimatsioonid tekivad isendi eluajal ja ei kandu enamasti järgmistesse põlvkondadesse. Fenotüübilise kohanemuse tõttu võivad geneetiliselt identsed organismid areneda oma omadustelt erinevateks. Näiteks suureneb mäestikutingimustes inimeste vere
otsekui serveeritakse kiskjale. Loomadel ei ole ajataju, nad elavad tänases päevas ja täna tuleb ellu jääda. Kuidas tekivad kohastumused? Kohastumuse eelduseks on individuaalsed pärilikud muutused, mis annavad materjali looduslikule valikule. Valiku tagajärjel kujunevad soodsatest individuaalsetest muutustest tervele populatsioonile või liigile omased kasulikud muutused. Kohastumuste teket nimetatakse kohastumiseks. Kohastumiste geneetiliseks aluseks on organismirühma geneetilise struktuuri pöördumine teatud suunas. Seega kohastumised tekivad ja püsivad organismirühmades. GLOBAALPROBLEEMID: 1. Toitumisprobleemid maailmas, lahendused • Maailmas tuntakse küll kuni 80000 taimeliiki, kuid kasutada osatakse 7000 neist. Kuid inimkonna toitumine rajaneb 30 kultuurtaimel. 4 neist kasutatakse teistest enam( riis, kartul, nisu, mais. Tähtsamad lihaloomad on: veised, sead, lambad, kodulinnud
maapinda, nii et enamus kiirgust langeb paljastele okstele või paljale maapinnale. 2) Fotosünteesi intensiivsust limiteerivad mitmesugused tingimused, ntks temp, aga samuti teiste ressursside, eriti vee, kättesaadavus. Vastuolu vee taimes konserveerimise ja fotosünteesi kõrge intensiivsuse säilitamise vahel on vaid osaliselt lahendatava metaboolsete, morfoloogiliste ja käitumuslike kohastumiste kaudu. 3) Ligi 56% maale langevast kiirgusest on sellise lainepikkusega, mis ei sobi fotosünteesiks. 4) Fotosünteesi intensiivsus on lehtedes on suurim siis, kui produkti (pungade arenemisel, Lehekülg 13 lehtede kasvul jne) vajatakse kõige rohkem.
· Miks on inimkäitumist mõjutavate evolutsiooniliste jõudude uurimine vajalik? Inimene põhjustab ohtlikke keskkonna- ja sotsiaalprobleeme. Inimese bioloogilise loomuse uurimine on vajalik: keskkonnakaitses, rahvastikuteaduses, meditsiinis, poliitikas, kriminoloogias, õigusteaduses, sotsiaalteaduses, majandusteaduses, äris ja paljus muus. · Millised on evolutsiooniliste kohastumiste keskkonna (EEA, Environment of Evolutionary Adaptedness) kontseptsiooni (ehk käsituse) põhiseisukohad? 1) Inimene kujunes välja pleistotseenis 2milj. - 10000 aastat tagasi. 2) Oleme veetnud 90% oma evolutsioonilisest ajaloost Sahhara-taguses Aafrikas küttide ja korilastena. 3) Need mõned tuhanded aastad, mis meid kiviajast lahutavad, ei ole olnud piisavad, et looduslik valik oleks jõudnud muuta meid kohasemaks oma tänapäevasele keskkonnale.
Füsiomorfotüüp kombineerib füsioloogilised ja morfoloogilised omadused. Rühmades on koos sarnase eluvormiga ja füsioloogiliselt sarnased taimed. Enamasti on aluseks lehe omadused, aga võivad olla ka teised. Selline rühmitamine sobib hästi. Puuduseks on, et jälgivad tüüpilist , kõik hinnangud kehtivad vaid teatud kindlates tingimustes (kindel lehe suurus, asukoht võras jne). 39. Taimede klassifikatsioon nende elustrateegia alusel. Elustrateegia on olulisemate kohastumiste kogum, mis tagab liigi populatsioonide säilimise põlvkondade jooksul. Taimede elustrateegiate jaotamisel võetakse aluseks liigi konkurentsivõime, ebasoodsate olude talumise viis ja populatsiooni dünaamika (arvukuse muutumise) laad. Ühe jaotuse järgi (Crime järgi) on olemas C (konkurentsi, tugevad taimed), S (stressikindlad taimed) ja R taimed. C taimed kasvavad pidevalt soodsas keskkonnas, nende populatsioon on enam-vähem stabiilne, neid
Liiguvad aeglaselt. Noorel tuhatjalgsel on sündides ainult seitse kehalüli ning nende arv suureneb pidevalt kogu elu jooksul. Elavad mullas ja metsakõdus, kus toituvad kõdunevast taimsest materjalist. Klass: Putukad Insecta 1. Väliskuju on putukatel ürgselt piklik, selja-kõhu suunas ehk dorsoventraalselt veidi lamenenud. Lülid on üksteisega laialt ja tihedalt liitunud. Evolutsiooni käigus on sellest ehitusplaanist mitmesuguste kohastumiste tõttu välja arenenud mitmed erineva kehakujuga vormid: pikk silinderjas nõelhark, kerajas poilased ja kärsaklased, ketasjas - lutikad ja täid, külgedelt kokku surutud kirbud, sipelgjas sipelgad. Siiski on suured vormid erandlikud ja tunduvalt rohkem on väiksemaid kuni 0,2 mm pikkuseid putukaid. 2. Keha liigestus. Pea, rindmik ja tagakeha. Pea on ühtne kapsel, millele kinnitub paar tundlaid, paar liitsilmi ja 1-3 lihtsilma ning suu ümber kolm pari toitumisega seotud
- isiksus on kirjeldav omadus, väärtused on inimesel motivatsiooniline omadus - osad pakuvad, et isiksus ja väärtus on kattuvad terminid /erinevad konstruktid/ ühe mudeli eri osad jne Uurijad jagunevad põhimõtteliselt kaheks: McCrae ja Costa panevad pärilikkuse, psühholoogilised erinevused, väärtused ja keskkonna kokku oma 5F teooriasse. Need on nn baastendentsid, iseloomulikud kohastumised ja minapilt (kohastumiste alakomponent). Shalom Schwartzi arvates on aga väärtused suhteliselt iseseisvad inimese omadused, kuigi läbi motivatsiooni seotud ka isiksusega. Iga väärtuse taga motivats jõud, mida nad väljendavad Väärtuste sisu- indiviidide kui biol organismide vajadused, koordineeritud sots koostöö nõuded, gruppide püsimise tingimused Milton Rokeach (1973) pakkus välja väärtuste definitsiooni: "inimeste arusaamaks sellest, mille poole püüeldakse ja mida tahetakse oma elus"
Tegelikult selgus, et valik on pigem "pehme" kui "kõva" (see viib geneetilise koormuse ja LV hinna alla) ja erinevate lookuste geenide kohasused ei ole tihti multiplikatiivsed ning heterosügootne eelis ei ole ainuke valik, mis hoiab polümorfismi. Ja üldine heterosügootsus on madalam kui NMET ennustab. 4. Mis vahe on neutraalsel ja pan-neutraalsel molekulaarse evolutsiooni teoorial? Neutraalse teooria järgi on põhiliseks molekulaarse evolutsiooni mehhanismiks triiv. Kohastumiste evolutsioon (adaptive evolution) toimib läbi loodusliku valiku. Suurem osa mutatsioone on kahjulikud. Neutralistid ei välista LV-d kuid ,,kasutavad" seda pea ainult kahjulike mutatsioonide eemaldamises ja mitte uute (kasulike) fikseerumises, mida nende meelest teeb triiv. Pan-neutralism väidab, et pea kõik mutatsioonid on neutraalsed. See aga on ümber lükatud. (Ei seleta miks eri geenid ja geenipiirkonnad evolutsioneeruvad eri kiirustel). 5
kõrgel (väiksema ulatusega liikumine, pikem kangi õlg jne). Ka kabja olemasolus, mis on siiski ökonoomsem, kui hulk varbaid jne. Samas - rohumaadel elab ka teisi hästikohanenud taimtoidulisi, kelle jala ehitus ei pruugi üleüldse lähedane olla - nagu näiteks ninasarvik ja känguru. Kuigi ka nemad on kohanenud, on nad seda saavutanud teistmoodi. Seega - kohastumuslike muudatuste otsimisel tuleb võtta arvesse ka liigi elllase morfoloogiat jne. Loodusvaatluse tulemusel leitavate kohastumiste postuleerimisel on alatasa oht iga hinna eest leida põhjendusi (adapteerumisi) seal, kus neid ei olegi - spekulatiivne meetod. Ja mitte alati ei saa oletusi kontrollida. Kuid kus seda saab teha, saab ka palju kindlamalt rääkida adaptatsioonist. Tüüpilise loodusvaatlusliku-katselise näitena sai tõestada, et hiirte karva värvuse maapinna toonist tingitud kohanemine (tumedam, heledam) on tõepoolest otseses
ja 1956. aastal Oxfordi botaanikaaias. Numbritega on tähistatud rõngastatud territoriaalsete paaride isased linnud. Pöörake tähelepanu sellele, et 1, 6 ja 7 isendil säilib sama pesitsusterritoorium aastast-aastasse, teised linnud kevadel ei naasnud ja nende asemele asusid uued pesitsejad paarid. Tavaliselt säilibki edukatel paaridel pesitsuse koht läbi elu. Ellujäämise strateegiad. Energia jaotumine ja optimisatsioon: K- ja r-valik (strateegia). Elustrateegia - olulisemate kohastumiste kogum, mis tagab liigi populatsioonide säilimise läbi põlvkondade. Elustrateegiate jaotuse aluseks on võetud peamiselt: 1. KONKURENTSIVÕIME, 2. EBASOODSATE OLUDE TALUMISE VIIS JA 3. POPULATSIOONI DÜNAAMIKA LAAD. Energiakogus (%), mis kulub Joonis. Hüpoteetiline energia jaotumine kolme peamise eluavalduse vormi vahel, mis on vajalikud ellujäämiseks neljas väga erinevas situatsioonis, kus iga eluavalduse olulisus liigi/koosluse jaoks muutub.
annaabi.ee 
