Nagu oli eelmises peatükis juttu, kujuneb kõrgem närvitegevus indiviidi elu vältel saadud kogemuste põhjal ning selle aluseks on suuraju koore analüüsi- ja sünteesiprotsessid. Kõrgema närvitegevuse algmehhanismiks on ajutiste seoste moodustamine. Ajutisteks seosteks nimetatakse närvikeskuste ühendamist uutes funktsionaalsetes kombinatsioonides. Soodustades valikuliselt erutuse levikut teatud suundades, luuakse eeldused uute, antud tingimustele adekvaatsemate kohanemisreaktsioonide väljatöötamiseks (Saarma 1984 : 29), see tähendab, et kogu aju tegevus on reflektoorne. Refleks on kõigi närvisüsteemi omavate organismide kohanemisreaktsioon, mis järgneb seaduspärase vastusena mingile kindlale väliskeskkonnas või organismis endas toimuvale muutusele või mõjutusele (Bachmann, Maruste 2001 : 47). Neid indiviidi eluea jooksul välja kujunenud reflekse nimetatakse tingitud
toimuvad. Oluline diagnoosimiseks, muutuste ja nende ulatuse määramiseks, prognoosimiseks, ravihindamiseks, teadustööks, on kliinilise meditsiini teoreetiliseks aluseks. TERVIS Tervis on täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund. HAIGUSE MÕISTE JA OLEMUS Haigus on normist(tervisest) kõrvalekaldumine. Haigus= kahjustus + reaktsioon Kogu organismi tabanud kahjustav protsess, uus seisund, mis väljendub organismi ja väliskeskkonna vaheliste kohanemisreaktsioonide ning töövõime languses. Haigust iseloomustavad haigustunnused ehk sümptomid. Objektiivsed sümptomid- reaalselt nähtavad või neid on võimalik määratleda uurimismeetotitega. Subjektiivsed sümptomid- need, mida patsient tunneb. HAIGUSE ETIOLOOGILISED TEGURID (ehk tekke põhjused) Haiguse etioloogilised faktorid jaotatakse vastavalt sellele, kas nad pärinevad väliskeskkonnast või on tekkinud organismis eneses. Eksogeensed etioloogilised tegurid
Aju lihtsamad funktsioonid on sageli reflektoorsed.Refleks on kõige NS-i omavate organismide kohanemisreaktsioon,mis järgneb seaduspärase vastusena mingile kindlale väliskeskkonnas või organismis endas toimuvale muutusele või mõjutusele.Refleksi vallandab ärrituse mõju retseptorile. KNS-is paiknevad ning refleksi iseloomu määravad ühendusteed tekivad evolutsiooni käigus ning kanduvad edasi pärilikult.Pärilikud e tingimatud refleksid moodustavad organismide kohanemisreaktsioonide baasi.Tingimatute reflekside kompleksidest moodustavad instinktid. Kogemuste põhjal sugenevat teatud harjumislikku kohanemisreaktsiooni keskkonnatingimustele nimetakse tingitud refleksiks.Tingimatute reflekside kompleksidest moodustuvad instinktid.Tingitud refkekside kujundamine on lihtsaim õpimise ja õpetamise vorm.Refleksi tekkimise määravad organismi vajadused antud olukorras ning neist sõltuvad mootivatsioon.harjumused,hoiakud
3.1. Kõrgem närvitegevus psüühika alusena Kõrgem närvitegevus kujuneb indiviidi elu vältel saadud kogemuste põhjal, selle aluseks on suuraju koore analüüsi- ja sünteesiprotsessid. Kõrgema närvitegevuse algmehhanismiks on ajutiste seoste moodustamine. Ajutiseks seoseks nimetatakse närvikeskuste ühendamist uutes funktsionaalsetes kombinatsioonides. Soodustades valikuliselt erutuse levikut teatud suundades, luuakse eeldused uute, antud tingimustele adekvaatsemate kohanemisreaktsioonide väljatöötamiseks. Neid indiviidi eluea jooksul 8 kujunenud reflekse nim. TINGIMATUD REFLEKSID, kuhu kuuluvad (kaitse-, toitumis-,orienteerumis jt. Refleksid) Kõik see mida me nimetame kogemuste ja vilumuste omandamiseks, õppimiseks, harjutamiseks ja treenimiseks, põhineb yhel fysioloogilisel mehhanismil tingitud reflekside kujundamisel. 3.2. Psüühilised protsessid ja seisundid
Spetsiaalvastupidavus omakorda jaguneb: 1. spetsiaalseks treeninguvastupidavuseks, mis väljendub spetsiifilise töö summaarse mahu ja intensiivsuse näitajates; 2. spetsiaalseks võistlusvastupidavuseks, mida hinnatakse töövõime ja liigutustegevuse efektiivsuse kaudu võistlustingimustes. Spetsiaalvastupidavuse peamised faktorid: 1. energiatootlikkuse võimsus ja mahtuvus; 2. töö ökonoomsus ja funktsionaalse potentsiaali kasutamise efektiivsus; 3. kohanemisreaktsioonide ja funktsionaalsete ilmingute spetsiifilisus; 4. liigutusvilumuste ja vegetatiivsete funktsioonide püsivus ja variatiivsus. Energeetilised võimed määratakse energia vabanemise kiiruse ja mahtuvusega ainevahetusprotsessides. Vajalik energia saadakse anaeroobse alaktaatse, anaeroobse laktaatse 93 ja aeroobse energiatootmismehhanismide kasutamisel. Sporditegevuse liigutuse aluseks on lihaskontraktsioon
(vere)ringesse, s.t. muutub imendumise teel sisemiseks doosiks. Reaalset imendumisastet näitab biosaadavus - doosi osa, mis transporditakse manustamiskohast üldisse ringesse lähtekujul. Enamasti parem korrelatsioon sisemise doosi ja toksilise vastuse vahel. Toksilisuse hindamisel parameetrina enamasti väline doos. Keemilise ühendi kahjuliku toime läviannus on madalaim aine hulk, mille manustamisel katseloomale tekivad organismis füsioloogiliste kohanemisreaktsioonide piiridest väljuvad muutused või hakkab kujunema varjatud, ajutiselt kompenseeritud haigus. Ägedat mürgistust põhjustavad lävikontsentratsioonid on alati tunduvalt kõrgemad kui kroonilist mürgitust esilekutsuvad kontsentratsioonid. · NOEL (no-observed-effect-level) - mittetäheldatava mõju tase kõrgeim doos/kontsentratsioon, mille juures efekti veel ei teki mitte ühelgi loomal katserühmas),
organismis endas toimuvale muutussele või mõjutusele. Refleksi ilmnemist eeldavad organismi elutähtsad vajadused(toidumuretsemine, enesekaitse) ja igast refleksist võtab osa KNS-i kindel 13 piirkond, refleksikeskus. Refleksi vallandab ärrituse mõju retseptorile ja neis tekkivad erutusimpulsid kanduvad nn refleksikaare kaudu teostuselundeisse. Pärilikud e tingimatud refleksid mood.organismide kohanemisreaktsioonide baasi(aluse) ja on antud liigi kõigil isenditel stereotüüpsed. Tingimatute reflekside kompleksidest mood. instinktid. Kogemuste põhjal sugenevat teatud harjumuslikku kohanemisreaktsiooni keskkonnatingimustele nimet. tingitud refleksiks. Nad on vähepüsivad, muutlikumad, paindlikumad või ajutised. Kestavad seni , kuni kestab neid tekitanud tegurite mõju. Refleksi tekkimise määravad organismi vajadused antud olukorras ning neist sõltuvad motivatsioon, harjumused, hoiakud.
kohanemisreaktsioon, mis järgneb seaduspärase vastusena mingile kindlale väliskeskkonnas või organismis endas toimuvale muutussele või mõjutusele. Refleksi ilmnemist eeldavad organismi elutähtsad vajadused(toidumuretsemine, enesekaitse) ja igast refleksist võtab osa KNS-i kindel piirkond, refleksikeskus. Refleksi vallandab ärrituse mõju retseptorile ja neis tekkivad erutusimpulsid kanduvad nn refleksikaare kaudu teostuselundeisse. Pärilikud e tingimatud refleksid mood.organismide kohanemisreaktsioonide baasi(aluse) ja on antud liigi kõigil isenditel stereotüüpsed. Tingimatute reflekside kompleksidest mood. instinktid. Kogemuste põhjal sugenevat teatud harjumuslikku kohanemisreaktsiooni keskkonnatingimustele nimet. tingitud refleksiks. Nad on vähepüsivad, muutlikumad, paindlikumad või ajutised. Kestavad seni , kuni kestab neid tekitanud tegurite mõju. Refleksi tekkimise määravad organismi vajadused antud olukorras ning neist sõltuvad motivatsioon, harjumused, hoiakud.
tagasiside sellest, kas eesmärk saavutati või mitte ning signaali mittesaavutamise määrast. Tagasimõju kindlustab reaktsiooni jätkumise ja korrigeerimise, kuni eesmärk on saavutatud. Kui eesmärk saavutatakse, siis talletatakse vastav info mälus tuleviku tarbeks. KNS- is paiknevad ning refleksi iseloomu määravad ühendusteed tekivad evolutsiooni käigus ning kanduvad edasi pärilikult. Pärilikud e tingimatud refleksid moodustavad organismide kohanemisreaktsioonide baasi. Tr komplektsidest moodustuvad instinktid. Tingitud refleksid kogemuste põhjal sugenevat teatud harjumuslikku kohanemisreaktsiooni keskkonnatingimustele. Pärilikest refleksidest ja instinktidest erinevalt on tingitud refleksid vähempüsivad, muutlikumad, paindlikumad või ajutised. Nad on muutlikud käitumisvormid, püsides seni, kuni kestab neid tekitanud tegurite mõju. Tingitud refleksi bioloogiline mõte- mitmesuguste välisärritajate, mis ei ole isendile olulised, kuid
Neerupealise koor, Türeoidnääret stimuleeriv hormoon TSH Kilpnääre, Folliikuleid stimuleeriv hormoon FSH Sugunäärmed, Luteiniseeriv hormoon LH Sugunäärmed)*mitteglandotroopsed horm (Kasvuhormoon GH Kõik keha rakud, Prolaktiin PRL Rinnanäärmed, sugunäärmed) Hüpofüüsaar-adrenokortikaalsüsteem: mood hüpotalamus+adenohüpofüüs+neerupealise koore kimbutsoon, *Peamine funkts: glükokortikoidide sekretsiooni intensiivistamise teel organismi ressursside mobilieerimine ja üldiste kohanemisreaktsioonide algatamine stressisituatsioonis Hüpofüsaar-adrenokortikaalsüsteemi toimimine:*Hüpotalamuses paiknevad neurosekretoorsedrakud produtseerivad ja eritavad verre kortikotropiini riliisinghormooni (CRH), *CRH stimuleerib adrenokortikotroopse hormooni (ACTH) produktsiooni ja verre eritumist adenohüpofüüsis, *ACTH stimuleerib kortisooli produktsiooni ja eritumist neerupealise koore vahelmises tsoonis, *Kortisool pärsib CRH ja ACTH produktsiooni ja verre eritumist vastavalt hüpotalamuses ja
vastuvõtmiseks. Ajukoore erinevatel osadel on spetsiifilised funktsioonid. Vaatamata spetsialiseerumisele on aju piirkonnad omavahel tihedalt seotud ning aju töötab tervikliku organina. Refleks on kõigi ns-i omavate organismide kohanemisreaktsioon, mis järgneb seaduspärase vastusena mingile kindlale väliskeskkonnas või organismis endas toimuvale muutusele või mõjutusele. Pärilikud ehk tingimatud refleksid moodustavad organismide kohanemisreaktsioonide aluse, nende kompleksidest moodustuvad instiktid. Tingitud refleksid on kogemuste põhjal sugenevad teatud harjumuslikud kohanemisreaktsioonid keskkonnatingimustele. Operantne õppimine on nn katse ja eksimuse meetodil õppimine, need liigutused, mis viivad soodsale tulemusele, kinnistuvad. Erutuse tase ja irradiatiivsus nii väga tugevad kui ka väga nõrgad ärritajad kutsuvad pikaajalise mõjumise tagajärjel esile erutuse levimise enamikule aju suurte poolkerade piirkondadele
annaabi.ee 
