elektriline muutus Impulsid antakse edasi ühelt närvirakult teisele Moodustavad liikumis- ja meeleelundite närvid Reguleerib meie tahetele alluvate skeletilihaste tööd ja juhib organismi tahtlikke liigutusi Juhtimine toimub peaaju kõrgematest keskustest Juhib tahetele allumatut siseelundite, silelihaste ja mitmesuguste näärmete talitust Vegetatiivse närvisüsteemi talitus on automaatne ja seda tegevust me endale ei teadvusta Organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärinevale ärritusele Kahte tüüpi refleksid: Kaasasündinud ja elu jooksul omandatavad Ülesandeks on erutuse vastuvõtt, nende analüüs ja vastuste suunamine elunditesse Lihtsad refleksikaared lähevad läbi seljaaju ja lihtsad refleksid toimuvad ilma peaaju korralduseta Tavapärane refleks Inimese närvisüsteem 9. klassi bioloogia õpik (tekst) Internet (pildid)
Närvid ja refleksid Piirdenärvisüsteemi moodustavad närvid, mis ühendavad peaaju ja seljaaju kõigi keha piirkondadega. Info liigub närvisüsteemis nõrkade elektriliste signaalidena, s.o. närviimpulssidena. Somaatiline närvisüsteem: liikumis- ja meeleelundid. Vegetatiivne närvisüsteem juhib tahtele allumatult siseelundite, silelihaste ja mitmesuguste näärmete talitust. Refleks on organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärinevale ärritusele. Üks osa reflekse on kaasasündinud ehk pärilikud. Teine osa refleksidest omandatakse elu jooksul. Lihtsad refleksikaared lähevad läbi seljaaju. Silm Silm on nägemiselund. Silma kaitsevad silmalaud ja ripsmed. Silmi hoiavad paigal või liigutavad välised silmalihased. Need lihased kindlustavad ka silmade kooskõlastatud ja sujuva liikumise mingi eseme vaatlemisel ning pilgu pööramisel.
omavahel kokku,nende vahekl on pisut ruumi.Et erutus teise närvirakku edasi kanduks tuleb see vahemik ületada.Seda aitavad ületada neuriidi tipust vaheruumi vabanevad erilised ained. Närviimpuls liigub kiirusega ümbes 90 meetrit sekundis. * Silmad vaatavad * Hingamine on pidev viske suunas * Süda töötab * Käsi hoiab ja suunab korrapärselt oda * Keha higistab * Jalad tõukevad keha edasi Refleks on organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist endast pärineval ärritusele. Refleksikaar on tee närvisüsteemis , mööda erutus kulgeb. Reflekskaare moodustavad : 1.Erutust vastuvõtvad närvirakud 2.Närvikud, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi 3.Kesknärvisüsteemi teatud piirkonna rakud, kus erutus analüüsitatakse 4.Närvikud,mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemist vastavase organise 5.Reageeriv organ
kõigi teiste keha piirkondadega Kesknärvisüsteem peaja seljaaju Hallaine hallaine moodustuvad närvirakkude rakku kehad ja müeliiintupeta dendriidid. Valgeaine koosneb müeliintupega ümbritsetud aksonkimpudest Sünaps on koht, kus ühe neuroni (närviraku) neuriit ehk akson puutub kokku järgmise neuroni dendriidi või rakukehaga või siis meeleelundi, lihas või näärmerakuga Refleks on kõigi närvisüsteemi omavate organismide kohanemisreaktsioon, mis järgneb seaduspärase vastusena mingile kindlale väliskeskkonnas või organismis endas toimuvale muutusele või mõjutusele Refleksikaaron tee, mida mööda erutus refleksi puhul levib HüpotalamusHüpotalamus reguleerib hormoontalitlust ajuripatsi vahendusel Neuraalne regulatsioonnärvisüsteemi vahendusel toimuvaid elundite ja elundkondade talituse regulatsioonimehhanism Humoraalne regulatsioon hormoonide poolt vahendatud regulatsioonimehanism
Seljaaju ülesanne Ülesandeks on vahendada informatsiooni peaaju ja keha vahel ning juhtida tingimatuid reflekse. Närviraku ehitus (osata joonistada) dendriit, neuriit-nende ül. Dendriit toodavad erutusi rakukehasse Neuriit juhivad edasi ( nt. lihastesse) Sünaps ja selle ülesanne. See on neuronite vaheline ühendus, mis võimaldab infol liikuda ühelt rakult teisele. Refleksid See on organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus ärritusele. Reageerimine toimub enne, kui info jõuab seljaajust peaajju. Osata nimetada tingitud ja tingimatuid reflekse Tingimatu kaasasündinud. Neelamis-ja imemisrefleks Tingitud omandatakse elu jooksul nagu kaitse ja käitumisrefleksid. Silmapupillide ahenemine, kõndimine, rääkimini. Refleksikaar See on erutuse kulgemise tee. 1.erutust vastuvõttev närvirakk 2.närvikiud, mis juhivad erutuse KNS'i 3.KNS'i piirkonnas info analüüsimine 4
ta koosneb vedelikuga täidetud kanalist, mida ümbritseb hallaine, väljas poolt katab valgeaine. -ta vahendab informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel. 8) Mis on närviimpulss ja kuidas tekib? - närviimpulss on närvirakkudes toimuv lühiajaline ja väga nõrk elektriline muutus. ta tekib erutusel 9) Mis ül. on vegetatiivsel närvisüsteemil? - juhib tahtele allumatut siseelundite, siselihaste ja mitmesuguste näärmete talitust. 10) Mis on refleks? - refleks on organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärinevale ärritusele. 11) Millepoolest erinevad kaasasündinud refleksid omandatud refleksidest? - kaasasündinud refleksid kujunevad välja kohe sündides, aga omandatud refleksid õpib inimene elu jooksul. 12) Nim. refleksikaare osad (5). - 1. erutust vastuvõtvatest närvirakkudest. 2. närvikiududest, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi 3. kesknärvisüsteemi teatud piirkondadest, kus toimub erutuse analüüs 4
keskaju - vastutab keskaju lihaste pigeseisundi säilitamise eest . vaheaju - reguleerib ainevahetust, paljunemist, eritamist, keha temperatuuri. piklikaju - reguleerib elundite, nt. hingamise ja südametegevust. Peaaju talitus: juhib inimorganismi. Piirdenärvisüsteem - koosneb ülekogu keha paiknevatest närvidest,mis ühendavad kõiki keha organeid kesknärvisüsteemiga. Närviimpulss - närvirakkudes toimuv lühiajaline ja väga nõrk elektriline muutus. Refleks - organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärinevale ärritusele. Refleksikaar - ülesandeks on erutuse vastuvõtt, nende analüüs, vastuste suunamine elunditesse. Refleksi liigid - inimesele kaasasündinud ehk pärilikud refleksid (tingitud); refleksid, mis omandatakse elu jooksul (tingimatu)
Närviimpulss on närvirakkudes toimuv lühiajaline ja väga nõrk elektriline muutus. Talituslikult jaguneb piirdenärvisüsteem kaheks: kehaliseks e. somaatiliseks (moodustavad liikumis-ja meeleelundite närvid ja see korraldab suhtlust välismaailmaga, reguleerib ja juhib organismi tahtlikke liigutusi) ja vegetatiivseks (juhib tahtele allumatut siseelundite, silelihaste ja mitmesuguste näärmete talitust, toimub automaatselt). Refleks on organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärit ärritusele. Refleksid jagunevad tingimatuteks e. pärilikeks (kaasasündinud, imemisrefleks või neelamisrefleks) ning tingitud (omandatakse elu jooksul; ohtudest põhjustatud valurefleksid, mitmesugused käitumisiseärasused ning liigutusvilumused) refleksideks.
juhtida tingimatuid reflekse. NÄRVID JA REFLEKSID Närviimpulsid- Närviimpulsid liiguvad elektriliste signaalidena. - Impulsid antakse edasi ühelt närvirakult teisele. - Närviraku jätked ei puutu omavahel kokku, nende vahel tekib erutuse korral keemiliselt aktiivset ainet. - Kui ülekandeainet koguneb piisavalt, erutab see järgmist närvirakku. - Informatsioon liigub väga täpselt ja kiiresti. Refleksid- on organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärinevale ärritusele. Üks osa reflekse on inimesel kaasasündinud e. pärilikud.(nt: imemine ja neelamine) Teine osa reflekse omandatakse elu jooksul.(nt: käimine ja jooksmine.) Refleksikaar 1. erutuse vastuvõtmine ( repseptorites ) närvirakkudes. 2. närvikiud (aferentsed närvid) juhivad erutuse kesknärvisüsteemi. 3. kesknärvisüsteemi teatud piirkondades toimub erutuse analüüs. 4
Kehalise närvisüsteemi moodustavad liikumis- ja meeleelundite närvid.Kehalise närvisüsteemi tegevustest oleme teadlikud ja selle juhtimine toimub peaaju kõrgemates keskustes.Vegetatiivne närvisüsteem juhib tahtele allumatut siseelundite, silelihaste ja mitmesuguste näärmete talitlust.Vegetatiivse närvisüsteemi talitlus on automaatne ja seda tegevust me endale ei teadvusta. -Närviimpulss on närvirakkudes toimuv lühiajaline ja väga nõrk elektriline muutus. -Refleks on organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärinevatele ärritustele.ÜKS osa reflekse on kaasasündinud ehk pärilikud näiteks imemis-või neelamisrefleks ka lihaste venitusrefleks.TEINE osa refleksidest omandatakse elu jooksul näiteks ohtudest põhjustatud valurefleksid,käitumisiseärasused ning liigutusvilumused.Need järglastele ei pärandu ja neid nimetatakse tingitud refleksideks. Teed mida mööda erutus kulgeb nimetatakse refleksidkaareks.Refleksikaare ülesanne on
Bioloogia KT ''Närvisüsteed ja refleksid'' Mõisted -HALLAINE peamiselt närvirakkude kehadest koosnev kesknärvisüsteemi osa -VALGEAINE peamiselt närvirakkude jätketest koosnev kesknärvisüsteemi osa -AJUKOOR koosneb hallainest, on krobeline ja käärudega -REFLEKS organismi kiire kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärinevale ärritusele. -REFLEKSIKAAR tee närvisüsteemis, mida mööda erutus kulgeb -NEURON rakk, mis kannab edasi elektrilisi signaale, mida nimetatakse närviimpulssideks. KNS PNS Koosneb selja- ja peaaju üle kogu keha paiknevad närvid
infot,kõhtmised aga viivad info välja Piirdenärvisüsteem koosenb üle kogu keha paiknevatest närvidest,mis ühendavad kõiki keha organeid kesknärvisüsteemiga. Närviimpulss on närvirakkudes toimuv lühiajaline ja väga nõrk elekteriline muutus. Piirdesüsteem jaguneb kaheks kehaliseks ja vegetatiivseks. Vegetatiivne närvisüsteem juhib tahtele allumatult siseelundite,silelihaste ja mitmesuguste näärmete talitust. automaatne. Refleksid on organismi kohanemisreaktsioon,mis on vastus väliskeskonnast või organismist pärinevale ärritusele.Väljenduvad kas liigutusena või siseelundite talutituse muutusena. Ühed refleksid on kaasasündinud ehk pärilikud.(imemisrefleks,neelamisrefleks) Ja on ka refleksid mida omandatakse elu jooksul. (valurefleksid,liigutumisvilumusd)So Somatatiivse NS moodustavad liikumis- ja meeleelundite närvid ja see korraldab suhtlust välismaailmaga
Somaatilise närvisüsteemi moodustavad liikumis- ja meeleelundite närvid ja see korraldab suhtlemist välismaailmaga. Somaatiline närvisüsteem reguleerib: · Tahtele alluvate skeletilihaste tööd ja juhib meie liigutusi · Suhteid väliskeskkonnaga Vegetatiivne närvisüsteem: · Juhib tahtele allumatute elundite tegevust. · Reguleerib ainevahetuse ja paljunemisega seotud protsesse. Refleks on organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärinevale ärritusele. Reflekse on kahte liiki: 1) Tingitud refleksid, mis · Omandatakse elu jooksul · Aja jooksul kustuvad, tekivad juurde uued. 2) Tingimatud refleksid, mis · On kaasasündinud · On pärilikud · Toimivad kogu elu Refleksikaar on tee, mida mööda liigub erutus: 1) retseptorid erutust vastuvõtvad närvirakud 2) aferentsed närvikiud 3) kesknärvisüsteem 4) eferentsed närvikiud
närvisüsteemi moodustavad liikumis- ja meeleelundite närvid ja see korraldab suhtlust väliismaailmaga. Som-närvisüsteem reg. eeskätt meie tahtele alluvate skeletilihaste tööd ja juhib organismi tahtlikke liigutusi. Vegetatiivne närvisüsteem juhib tahtele allumatut siseelundite, silelihaste ja mitmesuguste näärmete talitust. See reguleerib organismi ainevahetuse ja paljunemisega seotud protsesse. Selle talitus on automaatne ja seda me ei teadvusta endale. Refleks on organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärinevale ärritusele. Üks osa reflekse on inimesel pärilikud, nt. imemisrefleks või neelamisrefleks. Need on tingimatud. Teine osa refleksidest omandatakse elu jooksul, nt. valurefleksid, liigutusvilumused. Refleksikaar on teed , mida mööda erutus kulgeb. Refleksikaar koosneb: *erutust vastuvõtvatest (retseptoorsetest) närvirakkudest; *närvikiududest(aferentsed närvikiud), mis juhivad erutuse KN-
autonoomne närvisüsteem Somaatiline närvisüsteem – liikumis ja meeleelundite närvid ja see korraldab suhtlust välismaailmaga, tahtele alluvad lihased – näiteks käed, jalad Autonoomne närvisüsteem – juhib tahtele allumatute siseelundite, silelihaste ja mitmete näärmete tööd, ainevahetus, paljunemine, südametöö, hingamine, higistamine Refleks – organismi kiire kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärinevale ärritusele Refleksikaar – tee närvisüsteemis, mida mööda erutus kulgeb Refleksikaare etapid erutust vastu võtvad närvirakud → närvikiud, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi → kesknärvisüsteemi rakud, kus erutus analüüsitakse → närvirakud, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemist vastavasse organisse
· Kehaline e. · Vegetatiivne Somaatiline piirdenärvisüsteem piirdenärvisüsteem Tahtele allumatu Liikumis- ja siseelundite, silelihaste meeleelundite närvid ja näärmete talitus Korraldab suhtlust Ainevahetus, välismaailmaga paljunemine Skeletilihased, Lõõgastumine/erutus tahtlikud liigutused Refleks? · Refleks on organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärinevale ärritusele Pärilikud (kaasasündinud) TINGIMATU Refl. · Imemisrefleks, neelamisrefleks · Osa eluaegsed, osa vaid lapseeas Elu jooksul omandatud TINGITUD Refl. · Paljud valurefleksid · käitumisiseärasused Refleksikaar · Tv lk 37 ül 3 · Ärritaja · Elund, mis võtab sõnumi vastu · Erutus liigub mööda tundenärvi ajju · Aju reageerib · Otsus
Kesknärvisüsteem Piirdenärvisüsteem Peaaju Seljaaju Koosneb närvidest, neuroni pikkade jätkete kiudude kimpudest. Suuraju Selgrookanalis paik- Vaheaju nev nöörikujuline Keskaju närvirakkude kogum Piklikaju Väikeaju Refleksid Refleksid on närvisüsteemi talituse põhivaldused. Refleks on organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärinevale ärritusele. Refleksid väljenduvad kas liigutustena või siseelundite talitluse muutusena. Osa reflekse on kaasasündinud ehk pärilikud- tingimatud, nt neelamisrefleks, osa kaasasündinud reflekse säilib kogu elu, osa ainult lapseeas. Teine osa refleksidest omandatakse elu jooksul- tingitud, kujunemine algab pärast sündimist, nt ohtudest põhjustatud valurefleksid. Refleksikaar Tee mida mööda erutus kulgeb nim
Mõdriku 2014 Tööstressi käsitletakse pingeseisundina, mis tekib, kui inimene tajub vastuolu töökeskkonna poolt esitatud väljakutsete ja oma toimetulekuvõimaluste vahel. Mõningane tööalane pinge võib olla motiveeriv ja edasiviiv, kuid olukord on tõsine, kui pinge on väga tugev või kestab pikaajaliselt ning toimetulekuressursse on vähe. Uues või pingelises olukorras, samuti suure koormuse korral, vallandub inimese kehas kohanemisreaktsioon, mida nimetatakse ka stressireaktsiooniks. Töökeskkonnas sageli esineva pikaajalise stressi puhul keha väsib ning tekivad vaimsed ja füüsilised tervisehäired. Näiteks seostatakse tööstressiga südame-veresoonkonnahaigusi, ainevahetushäireid, luu- ja lihaskonnavaevusi, ärevushäireid ja depressiooni ning ka pahaloomulisi kasvajaid. Kui mitmete teiste töökeskkonna ohutegurite puhul on võimalik töötajate kaitseks
vastu), närvirakkude jätked on närvikiud (ühed juhivad impulsid organitest pea- ja seljaajusse, teised kesknärvisüsteemist elunditesse). Närviimpulss ehk mööda närvirakku liikuv elektriline signaal. Somaatiline närvisüsteem on liikumis- ja meeleelundite närvide moodustatud kehaline närvisüsteem, mis reguleerib tahtlikke liigutusi. Autonoomne närvisüsteem juhib tahtele allumatut siseelundite, silelihaste ja näärmete talitlust. Refleks on organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist endast pärinevale ärritusele. Mööda REFLEKSIKAART liigub refleksi korral erutus ehk närviimpulss. MEELEELUNDITE abil tajume me ümbrust ning säilitame keskkonnaga kontakti. Inimesel on arenenud kuulmise, haistmise, nägemise, kompimise, maitsmise ja lihastunnetuse meeled. Meeleelunditel on tunderakud, mis võtavad väliskeskkonnast informatsiooni vastu RETSEPTORID. Silma kaitsevad silmakoopad, ripsmed, silmalaud, kulmud, pisaravedelik.
Siis kui veel polnud närvisüst. Oli siiski reageerimine. Esmalt hakkaski tekkima närvisüsteem(ajus), teiseks tekkis keerdjas närvisüst, meritähtedel. Järgmiseks tekkis kahendik närvis Vihmaussidel. Reaktsioonid on nüüd juba tunduvalt arenenud ja tekivad refleksid ja instinktid. *Mida enam evolutsioon läks edasi, seda enam hakkas närvisüst koonduma peaossa. 10)Refleks: on kõigi närvisüsteemi omavate organismide kohanemisreaktsioon, mis järgneb seaduspärase vastusena mingile kindlale väliskeskkonnas või organismis endas toimuvale muutusele või mõjutusele. Reflekse võib vallandada väga erinevalt, näiteks teatud kohta kehal kergelt hõõrudes või koputades, või äkilise heli või valguse muutusega. Instinkt : on organismi kindlapiiriline käitumismuster, mis pärandub ja mida organismid ei saa õppimise teel omandada. 14) Kesknärvisüsteemi ehitusest. Peaaju ja selle osas. Seljaaju. Neuron. Neurotransmitterid
korraldeb suhtlustvälismaailmaga.reguleerib meie tahtele alluvate lihaste tööd ja juhib ka tahtlikke liigutusi. Vegetatiivnenärvisüsteem juhib tahtele allumatult siseelundite, silelihaste ja mitmesuguste näärmete talitlust, reguleerib ainevahetuse ja paljunemisega seotud protsesse. Talitlus on automaatne. Eristatakse 2 osa üks osa võmendab siseelundites toimuvaid protsesse aga teine vastupidi lõdvestab ja rahustab. REFLEKS organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast võ organismist pärinevale ärritusele.need väljenduvad kas liigutustena või siseelundite talitluse muutusena. Üks osa reflekse on kaasasündinud ehk pärilikud, teine osa refleksidest omandatakse elu jooksul, nt ohtudest põhjustatud valurefleksid jm. Refleksikaar koosneb: 1. erutust vastuvõtvatest(retseptoorsetest) närvirakkudest 2. närvikiududest(aferentsed närvikiud), mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi 3
Reguleerivad keskused. Piklikaju- juhib hingamist ja süda. Seljaaju- vahendab infot, juhib kaasasündinud käitumisi, tingitud refleks. Närvirakkude arv väheneb. Hallaine- närvirakkude kehadest. Valgeaine- närvirakkude pikad jätked. Närvid ja refleksid Piirdenärvisüsteem- närvid, mis ühendavad pea- ja seljaaju. Info liigub närviimpulssidena. Jaguneb somaatiliseks- liikumis-, ja meelelunditenärvid. Vegetatiivne- juhib tahtele allumatut näärmete talitust. Refleks- kohanemisreaktsioon, refleksikaar- tee. Tingimatud- pärilikud, kaassündinud. Tingitud- omandatud elu jooksul.
48. Mida kujutab endast eklektiline lähenemine psüühiliste ilmingute seletamisel? 49. Närvisüsteemi evolutsioonist. 50. Ajus hakkas tekkima närvisüsteem, võrkjas süsteem. 51. Kiirjas närvisüsteem. Motoorne närvisüsteem. 52. Närvimoodustised, reflektsid, diferentsiaalsed reageeringud. 53. Ajukoore alused on vanimad moodustise- on emotsioonidega seotud, hingamine, intellektuaalne aju. 54. Refleks- reageering ärritusele.Refleks on kõigi närvisüsteemi omavate organismide kohanemisreaktsioon, mis järgneb seaduspärase vastusena mingile kindlale väliskeskkonnas või organismis endas toimuvale muutusele või mõjutusele 55. Instinkt-diferentseeritud refleks 56. Käitumist mõjutavad tegurid: 57. Hormoonid- hormoon on bioloogiliselt aktiivne ühend, mis reguleerib ainevahetust, organismi talitlusi ja protsesse. 58. Hormoone tekivad ja eritatakse organismi sisesekretsiooninäärmete poolt 59
vastandliku toimega osa: üks võimendab, intensiivistab siseelundites toimuvaid protsesse, teine põhjustab rahunemist ja lõõgastumist. somaatiline närvisüsteem piirdenärvisüsteemi osa, mille moodustavad liikumis- ja meeleelundite närvid, korraldab suhtlust välismaailmaga. Reguleerib tahtele alluvate skeletilihaste tööd, juhib organismi tahtlike liigutusi. Selle tegevusest oleme teadlikud, selle juhtimine toimub peaaju kõrgematest keskustest. Refleks organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärinevale ärritusele. On nii kaasasündinud kui ka elu jooksul omandatud reflekse. Refleksikaar tee, mida mööda erutus kulgeb. Selle ülesanne on erutuste vastuvõtt, nende analüüs ja vastuste suunamine elunditesse. Erutuse analüüs toimub pea- ja seljaajus refleksikeskustes. Koosneb: 1. erutust vastuvõtvatest (retseptoorsetest) närvirakkudest 2
d) Kirg on väga tugev ja pika kestusega emotsionaalne seisund, mis koondab inimese mõtted ja energia teatud eesmärgile. Kirg võib kesta nii kogu elu kui ka lühikest aega. e) Ärevus on sarnane hirmule, aga tihti puudub täpne ja selge põhjus.Intensiivne ja häiriv seisund, tugevalt tajutav füüsilises kehas. Seisundit iseloomustab ebamäärane rahutus ja tunne, et võib juhtuda midagi "halba", võib seostuda psüühikahäiretega. f) Stress on oma olemuselt kohanemisreaktsioon, organismi vastus keskkonna nõudmistele. Eustress mõjub soodsalt ja toetab kohanemist. Distress takistab tegevust, mõjub negatiivselt enesetundele ja tervisele. 3. Põhiemotsioonid: Viha; rõõm; kurbus; hirm; üllatus; vastikus. 4. Temperamenditüübid: Sünnipärased iseloomuomadused tulenevad temperamenditüübist. Sangviinik - tugev, tasakaalustatud, liikuv ja ekstravertne. Sangviiniku tüüpi inimene on elav, seltsiv, leidlik, kohanev ja
seljaaju – vahendab informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel. Juhib seljaaju lihtsaid kaasasündinud käitumisi, mida kutsutakse tingimatuteks refleksideks, need aitavad kiiresti reageerida hädaolukorras. närv – info liigub väliskeskkonna ja keha seisundi kohta peaajusse, kus see töödeldakse ning liigub uuesti elunditesse tagasi retseptor – informatsiooni vastu võttev tunderakk refleks – organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärinevale ärritusele. meeleelund – võimaldab tajuda ümbritsevat keskkonda ja muutusi organismi sees. antikeha – immuunsus – organismi võime tõrjuda haigustekitajaid ja muuta kahjutuks nened mürke. immuunsüsteem – kaitseb aktiivselt organismi haigustekitajate eest. sisenõrenäärmed – toodavad hormone. Sisenõrenäärmetel puuduvad juhad, mistõttu erituvad hormoonid otse verre.
· Juhib tahtele allumatut siseelundite, silelihaste ja mitmesuguste näärmete talitust · Reguleerib organismi ainevahetuse ja paljunemisega seotud protsesse · Selle tegevus on automaatne ja seda tegevust me endale ei teadvusta · Seal eristatakse kahte vastandliku toimega osa Üks neist võimendab ja intensiivistab siseelundites toimuvaid protsesse Teine on vastupidise toimega, põhjustades rahunemist ja lõõgatumist * refleks organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärinevale ärritusele Tingimatud refleksid · Kaasasündinud ehk pärilikud · Nt. Imemis-, neelamis- ja lihaste venitusrefleks · Osa säilivad kogu elu, osa ainult lapseeas Tingitud refleksid · Omandatakse elu jooksul, järglastele ei pärandu · Nt. Ohtudest põhjustatud valurefleksid, käitumisiseärasused ning liigutusvilumused · Nende kujunemine algab pärast sündimist.
organeid kesknärvisüsteemiga. Närviimpulss - närvirakkudes toimuv lühiajaline ja väga nõrk elektriline muutus. Piirdenärvisüsteem jaguneb kaheks: kehaliseks ja vegetatiivseks. Kehalise e. Somaatilise närvisüsteemi moodustavad liikumis- ja meeleelundite närvid. Juhib enamasti skeletilihaste tööd. Vegetatiivne närvisüsteem juhib tahtele allumatut siseelundite, silelihaste ja mitmesuguste näärmete talitlust. Refleks Organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organimsist pärinevale ärritusele. Üks osa reflekse on inimesel kaasasündinud e. Pärilikud (Tingimatud). Teine osa omandatakse elu jooksul(Tingitud) Refleksikaar Tee, mida mööda erutus kulgeb. 1) Erutust vastuvõtvatest närvirakkudest 2) Närvikiududest, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi 3) Kesknärvisüsteemi teatud piirkondadest, kus toimub erutuse analüüs
reprodutseerimises ja parema poolkera vastaval piirkonnal on tähtis roll eluseikade kogemuste salvestamisel mällu. Otsmikusagar on koostöös kiirusagaraga tähtis lühi- ja töömälu vahendaja. Eriline tähtsus mälu tegemisel on hippokampusel - ajus sügavamal oleval korteksist sissesuunduval piirkonnal, millel on rohkesti seoseid aju paljude muude piirkondadega. Refleks on NS-i omavate organismide kohanemisreaktsioon, mis järgneb reeglipärase vastusena mingile kindlale väliskeskkonnas või organismis endas toimuvale muutusele või mõjutusele. Tingimatud refleksid on pärilikult edasiantavad, sünnipäraselt kasutatavad kohanemisreaktsioonid, mis on suurel määral sarnased kõigil sama liigi isenditel. Nt toiduotsimine, järglaste eest hoolitsemine, soo järkamisele suunatud tegevus jmt. Tingitud refleksid on indiviidi kindlates tingimustes saadud kogemuse põhjal kujunevad,
käitumisi, mida kutsutakse tingimatuteks refleksideks, st aitab kiiresti reageerida hädaolukorras. Tingimatute reflekside keskus asub seljaaju hallaines. Seljaajust lähtub 31 paari seljaajunärve. Närvid väljuvad seljaajust selgroolülide vahelistest avadest. Seljaajunärvid sisaldavad kahesuguseid närvikiude. Selgmised kiud toovad seljaajusse infot, kõhtmised kiud aga edastavad infot seljaajust väljapoole. REFLEKSID Refleks on organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärinevale ärritusele. Refleksid väljenduvad kas liigutustena või siseelundite talitluse muutusena. Üks reflekse on inimesel kaasasündinud ehk pärilikud, näiteks imemiserefleksid või neelamisrefleksid. Pärilikud refleksid on tingimatud. Teine osa refleksidest omandatakse elu jooksul, näiteks ohtudest põhjustatud valurefleksid, mitmesugused käitumisärasused ning liigutusvilumised. Need järglastele ei pärandu ja neid nimetatakse
Närviimpulss on närvirakkudes toimuv lühiajaline ja väga nõrk elektriline muutus. Talituslikult jaguneb piirdenärvisüsteem kaheks: kehaliseks e. somaatiliseks (moodustavad liikumis-ja meeleelundite närvid ja see korraldab suhtlust välismaailmaga, reguleerib ja juhib organismi tahtlikke liigutusi) ja vegetatiivseks (juhib tahtele allumatut siseelundite, silelihaste ja mitmesuguste näärmete talitust, toimub automaatselt). Refleks on organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärit ärritusele. Refleksid jagunevad tingimatuteks e. pärilikeks (kaasasündinud, imemisrefleks või neelamisrefleks) ning tingitud (omandatakse elu jooksul; ohtudest põhjustatud valurefleksid, mitmesugused käitumisiseärasused ning liigutusvilumused) refleksideks. vegetatiivne NS-Siseelundid on pidevalt nii nende tegevust aktiveeriva kui pidurdava mõju all
4).Refleksid. Refleksid on kaasasündinud ja elujooksul omandatud tingimuse ,mis on peamiselt meie kaitsefunktsioonid. Reflekse reguleerib meie seljaaju. Neuroloogiliste kahjustuste, hindamisel ja lokaliseerimisel, omavad olulist rolli normaalsete reflekside nõrgenemine või elavnemine, samuti patoloogiliste reflekside vallandumine. Reflekside kustumine on seotud perifeerse protsessiga. Refleks on kõigi närvisüsteemi omavate organismide kohanemisreaktsioon, mis järgneb seaduspärase vastusena mingile kindlale väliskeskkonnas või organismis endas toimuvale muutusele või mõjutusele. Reflekse võib vallandada väga erinevalt, näiteks teatud kohta kehal kergelt hõõrudes või koputades, või äkilise heli või valguse muutusega. Reflekside hindamine on üheks neuroloogilise diagnostika meetodiks. Kuna refleksikaar kulgeb läbi aju, siis refleksi intensiivsuse või olemasolu alusel saab otsustada närvisüsteemi funktsionaalse seisundi üle.
Kõrgema närvitegevuse algmehhanismiks on ajutiste seoste moodustamine. Ajutisteks seosteks nimetatakse närvikeskuste ühendamist uutes funktsionaalsetes kombinatsioonides. Soodustades valikuliselt erutuse levikut teatud suundades, luuakse eeldused uute, antud tingimustele adekvaatsemate kohanemisreaktsioonide väljatöötamiseks (Saarma 1984 : 29), see tähendab, et kogu aju tegevus on reflektoorne. Refleks on kõigi närvisüsteemi omavate organismide kohanemisreaktsioon, mis järgneb seaduspärase vastusena mingile kindlale väliskeskkonnas või organismis endas toimuvale muutusele või mõjutusele (Bachmann, Maruste 2001 : 47). Neid indiviidi eluea jooksul välja kujunenud reflekse nimetatakse tingitud refleksideks, eristamaks neid kaasasündinud reaktsioonivormidest tingimatutest refleksidest (Saarma 1984 : 30). 3.1 Tingimatud refleksid Tingimatud refleksid on sünnipärased, pärilikult edasiantavad, püsivad ega vaja eelnevalt
Mis on refleksi, instinkti ja õppimise vahe? Tooge iga kohta näide. Kaasasündinud käitumisviis e. Evolutsiooniline Stiimul-käitumismehhanismid- reaktsioon. Õppimine on uute kogemuste omandamise protsess, mille tulemuseks on edasise käitumise organiseerimine varasemate kogemuste alusel. Instinkt on organismi kindlapiiriline käitumismuster, mis pärandub ja mida organismid ei saa õppimise teel omandada. Refleks on kõigi närvisüsteemi omavate organismide kohanemisreaktsioon, mis järgneb seaduspärase vastusena mingile kindlale väliskeskkonnas või organismis endas toimuvale muutusele või mõjutusele. 10. ÕPPIMISE ALGELISED VORMID. Mis on sensitisatsioon ja habituatsioon (kirjeldada närvirakust-käitumiseni)? Tooge näiteid. Mis on latentne (teadvusväline) õppimine? Tooge näiteid. Mis on vermimine? Mis on klassikaline tingimine? Kirjeldage seose kujunemist tingiva stiimuli (CS) ja tingitud refleksi (CR) vahel.
ärritajatele reageerimine ( magus soolane) Inimene kui tervikMis on homöostaas? Võime tagada organismi sisekeskkonna stabiilsus sõltumata väliskeskkonna muutustest. See võime sõltub kõikide elundite tööst ja erinevate elundite koostööst. Elundte koostööd koordineerivad närvisüsteem ja hormoonid Kirjelda selle tagamise mehhanisme (neuraalne organismi elundkondade talitluse reguleerimine närvisüsteemi vahendusel. Talitluse aluseks on refleksid Refleks on organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastuseks keskkonnast tulevale ärritusele Refleksid on kaasasündinud või omandatud humoraalne regulatsioon Organismi elundkondade talitluse reguleerimine hormoonide vahendusel. Enamasti mõju aeglasem kui NS puhul Hormoonid kas pidurdavad või aktiveerivad füsioloogilisi protsesse Kirjelda negatiivse tagasiside põhimõtet a)termoregulatsioonil, Oleme kohastunud soojas kliimas elamiseks: *Väike rasvakiht *Karvkatte puudumine Sooja toodetakse ainevahetusprotsessidega.
b. Võitlus teineteisele vastutöötamine, tahe domineerida c. Tasandamine lastakse ühel osapoolele domineerida, et säilitada harmoonia d. Kompromiss -mõlemad osapooled on nõus loobuma mingist nõudmise osast e. Konsensus mõlemad osapooled saavutavad üksmeele f. probleemi lahendamine - proovitakse leida tegelikku lahendust ning arutatakse erimeelsused üle 33. Mida nimetatakse stressiks? Elusorganismi üldine kohanemisreaktsioon. 34. Mis on eustress ja distressi erinevus? Sõnastage näide Eustress hea stress, see on positiivne pinge, mis tekib inimese jaoks soodsates tingimustes ning on stimuleeriva efektiga. Näiteks töötingimuste paremaks muutmisel. Distress halb stress, see on negatiivne pingeseisund, mis tekib inimese jaoks ebasoodsates tingimustes ning toob kaasa töö- ja tegevusvõime ja üldise vastupanuvõime halvenemise. Näiteks on toimunud mõni suurem tüli/konflikt. 35
(hüpofüsaar-endokriinne süsteem) Tajutud stiimulitega kaasnevad emotsioonid, mille tulemusel tekivad nihked somaatilistes ja vegetatiivsetes funktsioonides (kaob tasakaal) Limbiline süsteemi positiivsed ja negatiivsed struktuurid, seoses korteksiga (erutusprotsessid ajukoorde ja tagasi) W.Cannoni stressimudel viitab ajukoore ja hüpotalamuse tähtsusele sümpaatilise närvisüsteemi aktiveerimisel H. Selyé stress kui üldine kohanemisreaktsioon; empotsioonide füsioloogiline regulatsioon (hüpotalamus hüpofüüs neerupealised) "Voodoo surm" näide sotsiaalsete faktorite individuaalse interpreteerimise mõjust stressi tekkimisele, millele järgneb eluohtlik hüperadrenergiline reaktsioon Psüühilist tegevust omakorda mõjutavad hormonaalsüsteem, tunnetust erinevad aitsingud interotseptiivsetelt retseptoritelt. Närvisüsteemi liigendusi:
erutuvuse/pidurduvuse püsiva muutusena (tunnid, päevad, aastad) Ajukoore vasak poolkera otsimuksagara tähtsus on eluepisoodide mälestuste reprodutseerimine ja parema poolkere ülesanne on eluseikade kogemuste salvestamine mällu. Otsmikusagar on kiirusagaraga koostöös ja lühi- ning töömälu vahendaja. Hippokampus on oluline mälu tagamiseks. REFLEKSID: refleks – närvisüsteemi omavate organismide kohanemisreaktsioon, mis järgneb reeglipärase vastusena mingile kindlale väliskeskkonnas või organismis endas toimuvale muutusele või mõjutusele tingimatu refleks – pärilikult edasiantavad, sünnipäraselt kasutatavad kohanemisreaktsioonid, mis on kõikidel liikidel üsna sarnased tingitud refleks – konkreetse indiviidi kindlates tingimustes saadud kogemuse põhjal kujunev, harjumuslik kohanemisreaktsioon (isikupärased, paindlikud, plastilised)
keha organeid kesknärvisüsteemiga. Närviimpulss - närvirakkudes toimuv lühiajaline ja väga nõrk elektriline muutus. Piirdenärvisüsteem jaguneb kaheks: kehaliseks ja vegetatiivseks. Kehalise e. Somaatilise närvisüsteemi moodustavad liikumis- ja meeleelundite närvid. Juhib enamasti skeletilihaste tööd. Vegetatiivne närvisüsteem juhib tahtele allumatut siseelundite, silelihaste ja mitmesuguste näärmete talitlust. Refleks Organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organimsist pärinevale ärritusele. Üks osa reflekse on inimesel kaasasündinud e. Pärilikud (Tingimatud). Teine osa omandatakse elu jooksul(Tingitud) Refleksikaar Tee, mida mööda erutus kulgeb. 1) Erutust vastuvõtvatest närvirakkudest 2) Närvikiududest, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi 3) Kesknärvisüsteemi teatud piirkondadest, kus toimub erutuse analüüs
Võitlus võitlev konfliktis osaleja tahab domineerida. Tasandamine lastakse domineerida teiste poolte soovidel, et säilitada näiline harmoonia. Kompromiss osapooled on valmis mingist osast oma nõudmistes loobuma. Konsensus - mõlemad osapooled saavutavad üksmeele. Probleemi lahendamine püütakse leida tegelikku osapooli rahuldavat lahendust ning arutletakse erimeelsuste põhjuste üle. 33. Stress on elusorganismi üldine kohanemisreaktsioon. 34. Olenevalt tingimustest on stress kas: Hea stress ehk eustress see on positiivne pinge, mis tekib inimese jaoks soodsates tingimustes. See on stimuleeriva efektiga. Nt: . Halb stress ehk distress see on negatiivne pinge seisund, mis tekib inimese jaoks ebasoodsates tingimustes ja toob kaasa inimeste töö- ja tegevusvõime ning üldise vastupanu võime halvenemise. Nt: . 35. Enamlevinud stressorid: Suhete katkemine; Ebaõnnestumised;
Võitlev konfliktis osaleja tahab domineerida Tasandamine lastakse domineerida teiste poolte soovidel, et säilitada näiline harmoonia Kompromiss osapooled on valmis mingist osast oma nõudmistes loobuma Konsensus mõlemad osapooled saavutavad üksmeele Probleemi lahendamine püütakse leida tegelikku, osapooli rahuldavat lahendust ja arutletakse erimeelsuste põhjuste üle 33. Mida nimetatakse stressiks? elusorganismi üldine kohanemisreaktsioon 34. Mis on eustressi ja distressi erinevus? Sõnastage näide. Hea stress ehk eustress positiivne pinge, mis tekib inimese jaoks soodsates tingimustes; stimuleeriva efektiga. Halb stress ehk distress negatiivne pingeseisund, mis tekib inimese jaoks ebasoodsates tingimustes ja toob kaasa inimeste töö- ja tegevusvõime ning üldise vastupanuvõime halvenemise. Nt on eustress siis, kui pead tegema mõnda esitlust või osaled kuskil lavastuses, see parandab
Võitlev konfliktis osaleja tahab domineerida. Tasandamine lastakse domineerida teiste poolte soovidel, et säilitada näiline harmoonia. Kompromiss osapooled on valmis mingist osast oma nõudmistes loobuma. Konsensus - püütakse leida tegelikku, osapooli rahuldavat lahendust ning arutletakse erimeelsuste põhjuste üle, osapooled saavutavad üksmeele. 45.Mida nimetatakse stressiks? Stress on elusorganismi üldine kohanemisreaktsioon. Olenevalt tingimustest on stress kas hea või halb stress 46.Selgitage eustressi ja distressi erinevust. Sõnastage eluline/praktiline näide. Hea stress ehk eustress see on positiivne pinge, mis tekib inimese jaoks soodsates tingimustes. See on stimuleeriva efektiga. Halb stress ehk distress see on negatiivne pingeseisund, mis tekib inimese jaoks ebasoodsates tingimustes ja toob kaasa inimeste töö-
Väsimusega seotud tegurid Individuaalsed tegurid Sugu, vanus, haridus ja SMS, pere ja lapsed, tervis, isiksus, töösse suhtumine, töövälised kohustused, vaba aeg, füüsiline aktiivsus, uni NB! Palju vastuolulisi andmeid Tööga seotud tegurid töö omadused (nõuded ja kontroll), tööaeg, füüsiline keskkond, tööga rahulolu Väsimuse tagajärjed Soorituse langus Õnnetuste risk Elukvaliteedi langus Haigestumised STRESS Stressi tekkimine Stress on kohanemisreaktsioon Stressivaba seisund on surm Distress Eustress Neustress Igavus kohanemine pingutus pinge distress stressoriga kurnatus Stressi tekkimine (2) Füsioloogiline ja psühholoogiline stress Organismi kurnatus Emotsionaalne kurnatus W. Shakespeare: Asjad pole iseenesest head või halvad, me mõtleme need headeks või halbadeks Individuaalsed erinevused R.W. Emerson: Me läheme keema erinevatel temperatuuridel Situatsioonide erinev hindame Kompetentsuse tunne Sündmuste ennustatavus
motoorne erutus ja krambid. Võõrutusnähud kaovad uimasti järjekordsel manustamisel. ( Sotsiaalsete toimetulekusoskuste õpetus 2004: 43 ) Taluvuse ehk tolerantsuse tõus uimasti suhtes on olukord, kus uimasti esialgsed annused ei anna enam sugjektiivset rahuldustunnet ega kõrvalda võõrutusnähte. Annust suurendatakse, et saavutada esialgne toime. Tolerantsuse suurenemine on organismi kaitse- ja kohanemisreaktsioon uimastile, mis aitab organismil säilitada sisemist tasakaalu ning võimaldab funktsioneerida uimasti poolt muudetud sisekeskkonna tingimustes. ( Sotsiaalsete toimetulekusoskuste õpetus 2004: 43 ) Käesolev uurimistöö käsitleb põhjalikumalt ühte uimastite alaliiki, ergutavaid aineid ehk stimulante. 1.3. Stimulandid ehk ergutid 1.3.1. Kofeiin Kofeiin on uimasti, mida leidub peamiselt kohvis, kuid ka tees, kakaos ning karastus- ja energiajookides
komponendist ka lähtuda. Kasutatakse standardseid või üldisi mõõdikuid ning spetsiifilisi individuaalseid mõõdikuid. Ärevuse mõõtmisel on enesekohased küsimustikud peamiseks vahendiks nii kliinilise seisundi kui ka teraapia tulemuse mõõtmisel. Kasutatakse ka kliinilist intervjuud, psühhofüsioloogilisi mõõdikuid, käitumise vaatlust. v. Stress ja stresshäired Mis on stress? Muutustega kaasnev loomulik kohanemisreaktsioon, mis on suunatud meie psühholoogilise ja füsioloogilise tasakaalu säilitamisele. Keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele, valmisolek tekkinud ohu ning suure koormuse tingimustes tegutsemiseks. Negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad iseloomulikud biokeemilised, füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud muutused eesmärgiga mõjutanud stressi tekitanud sündmust või kohaneda selle mõjudega. Stressiallikad
Horisontaalne konflikt...kujuneb samal võimutasandil asuvate organisatsiooni tasandiliikmete vahel. Ajendiks: omavaheline sobimatus, vahendite piiratus. Tootmisüksuste ja ametkonna vahelised konfliktid nn rivi- ja staabivahelised konfliktid. 10. Põhilised stressorid ja stressist ülesaamise võimalused. Stress on kestvate ja korduvate ärritajate toimel tekkiv pingeseisund. Stress on elusorganismi üldine kohanemisreaktsioon. Olenevalt tingimustest on stress kas: Hea stress ehk eustress see on positiivne pinge, mis tekib inimese jaoks soodsates tingimustes. See on stimuleeriva efektiga. Halb stress ehk distress see on negatiivne pingeseisund, mis tekib inimese jaoks ebasoodsates tingimustes ja toob kaasa inimeste töö- ja tegevusvõime ning üldise vastupanuvõime halvenemise. Stressi kujunemise taga on inimese psühholoogiline hinnang olukorrale
mikroelektroode kasutav variant on võimaldanud kindlaks teha ka selliste üksikute psüühiliste nähtuste nagu agressiivsus,hirm,nauding,rahuldus jne keskuste ruumilest lokalisatsiooni ajus.PET-võimaldab luua arvutikuvari pildi sellest,kuidas erinevate tegevuste ajal .Vaatamata spetsialiseerumisele on aju piirkonnad omavahel tihendalt seotud ning aju töötab tervikliku organina. Aju lihtsamad funktsioonid on sageli reflektoorsed.Refleks on kõige NS-i omavate organismide kohanemisreaktsioon,mis järgneb seaduspärase vastusena mingile kindlale väliskeskkonnas või organismis endas toimuvale muutusele või mõjutusele.Refleksi vallandab ärrituse mõju retseptorile. KNS-is paiknevad ning refleksi iseloomu määravad ühendusteed tekivad evolutsiooni käigus ning kanduvad edasi pärilikult.Pärilikud e tingimatud refleksid moodustavad organismide kohanemisreaktsioonide baasi.Tingimatute reflekside kompleksidest moodustavad instinktid.
Viib ellu reageerimist välisärritajatele ja organismi omaalgatuslikku aktiivsust Retseptor väliskeskkonna muutuseks kohandunud rakk, kus vahendavad signaalid kutsuvad esile seisundimuutusi, mis omakorda käivitavad närviimpulsid. Sünaps - koht, kus ühe neuroni akson puutub kokku järgmise neuroni dendriitidega ja annab närviimpulsi edasi järgmisele rakule. Erutus närviprotsess Pidudrus närviprotsess Refleks kõigi ns-i omavate organismide kohanemisreaktsioon, mis järgneb seaduspärase vastusena mingile kindlale väliskeskkonnas või organismis endas toimuvale muutusele või mõjutusele. Tingimatud refleksid pärilikud Tingitud kogemuste põhjal sugenevat teatud harjumuslikku kohanemisreaktsioon keskonnatingimustele Funktsionaalne süsteem Närviprotsesside jõud,tasakaalustatus,liikuvus: Närvirakkude jõud töövõime, ns koormusetaluvusest Närvirakkude tasakaalustatus erutus- ja pidurdusprotsesside vastastikune suhe
NB! Palju vastuolulisi andmeid (B. Tööga seotud tegurid töö omadused (nõuded ja kontroll), tööaeg, füüsiline keskkond, tööga rahulolu · Väsimuse tagajärjed (A. Soorituse langus (B. Õnnetuste risk (C. Elukvaliteedi langus (D. Haigestumised STRESS Stressi tekkimine Stress on kohanemisreaktsioon Stressivaba seisund on surm Distress Eustress Neustress Igavus kohanemine pingutus pinge distress stressoriga kurnatus Stressi tekkimine (2) · Füsioloogiline ja psühholoogiline stress · Organismi kurnatus · Emotsionaalne kurnatus W. Shakespeare: Asjad pole iseenesest head või halvad, me mõtleme need headeks või halbadeks Individuaalsed erinevused R.W. Emerson: Me läheme keema erinevatel temperatuuridel · Situatsioonide erinev hindame
edasikestmisele pärast neid põhjustanud ärrituse otsese mõju lõppemist. PIKAAJALISELT SÄILIB eelnenud mõjustuse toime ärritusele järgneva närvirakkude erutuvuse/pidurduvuse püsiva muutusena. HIPPOKAMPUS – tähis roll mälu tagamisel, ajus sügavamal oleval korteksist sissesuunduval piirkonnal, millel on rohkesti seoseid aju paljude muude piirkondadega. AJUKOORE SUURED POOLKERAD – esinevad mitmesugused funktsionaalsed keskused. REFLEKS on närvisüsteemi omavate organismide kohanemisreaktsioon, mis järgneb reeglipärase vastusena mingile kindlale väliskeskkonnas või organismis endas toimuvale muutusele või mõjutusele. TINGIMATUD REFLEKSID – pärilikult edasiantavad, sünnipäraselt kasutatavad kohanemisreaktsioonid, mis on suurel määral sarnased kõigil isenditel. TINGITUD REFLEKSID – individuaalne õppimisvõime, mis aitab kohaneda keskkonnaolude erinevuste ja muutlikkusega. Kolmeks põhiprotsessid mnestilises tegevuses on informatsiooni
annaabi.ee 
