Pingeline koolistress(Lisa6) on nii mõnelegi põhjustanud tugevat kõhuvalu, peavalu (Lisa2) ja vahel ka oksendamist. Vajalikud on olnud ka konsultatsioonid arstiga. Vahel on nii raske olukord, et peab kasutama isegi arsti abi. EE 8 (T.Varrak, Ü.Kaevats, Tallinn, Eesti Entsüklopeedia kirjastus 1995) andmetel on stress organismi pingeseisund, mis tekib välis- või sisekeskkonna tugevasti muutudes ja mida iseloomustavad mõjuri eripärast sõltumatud väga aktiivsed kohanemismuutused. Need korduvad iga tugeva mõjutuse korral ning rakendavad stressi põhjusega - stressoriga kohanemiseks tegevusse ainevahetuse ressursid,et saaksid tekkida stressori mõju korvavad eriomased kohanemismuutused, see tähendab eluks vajalikke tingimusi tagavad reaktsioonid. Puuduliku adaptatsiooni korral võib tekkida haiguslik seisund (adaptatsioonihaigus). Stressori kordudes kujuneb kestusadaptatsioon:
ning mõjutavad mõningaid dünaamilisi protsesse. Olulisemad isiksuse omadused on: • Temperamendiomadused • Vaimsed võimed • Iseloom • Väärtused 16. Stressi mõiste ja liigid. Stressreaktsioon organismis - füsioloogilised ja psühholoogilised aspektid. Mõiste: Stress on organismi pingeseisund, mis tekib sise- või väliskeskkonna tugevasti muutudes ja mida iseloomustavad mõjuri eripärast sõltumatud väga aktiivsed kohanemismuutused (vt adaptatsioonisündroom). Liigid:vaegstress, eustres, distress, stress füsioloogiliselt - SNS ja HPA telje aktiveerumine: käivitub hormonaalsete muutuste ahel, mille tulemusel vallanduvad stresshormoonid, mis mõjutavad kõiki elundeid. psühholoogiliselt : - emotsionaalselt - negatiivsed emotsioonid (masendus, ärevus, viha, hirm) - kognitiivselt - pealetükkivad mõtted, tähelepanu nõrgeneb Þ sooritusvõime halveneb
vererõhk ja kehatemperatuur tõusevad, vere suhkrusisaldus ja kloriidisisaldus suurenevad jne; 3) Kurnatusstaadium, mida iseloomustab stressitaluvuspiiri ületamine ja organismi kaitsejõudude mahasurumine. Võitlus võib lõppeda organismi surmaga või taastumise ja kohanemisega. Selguse huvides on kohane vahet teha füsioloogiliste ja psühholoogiliste (emotsionaalse) stressi komponentide vahel. Füsioloogilises stressis kulgevad kohanemismuutused inimese teadvuse osavõtuta, automaatselt. Emotsionaalse stressi aluseks on psüühiline, intellektuaalne hinnang, mis käivitab vegatiivsed ja endokriinsed reaktsioonid ja põhjustab teatavaviisilise käitumise põgenemise, agressiooni vm. Ütles ju Shakespeare`gi Hamleti suu läbi, et ,, ... asjad iseenesest ei ole head ega halvad. Meie mõte teeb nad sellisteks". Vajab esiletoomist, et situatsiooni hinnang on sügavalt isiksuseline,
-pereteraapiad - paljudel juhtudel on indiviid probleemid peresisese kommunikatisooni ja ootuste osaks; teraapiasse haaratakse mitmeid pereliikmeid Stress seisund, mis järgneb, kui inimene tajub mittevastavust situatsiooni nõudmiste ja enda ressursside vahel. Erinevad stressi analüüsimise tasandid ja mudelid Stress kui kompleksne kohanemise reaktsioon, millel on mitu taset: · Füsioloogiline potentsiaalselt kahjulik kehareaktsioon sündmustele (nt. Selyé, Cannon); kohanemismuutused kulgevad teadvuse osavõtuta, automaatselt Hans Selyé - stress kui üldine kohastumisreaktsioon (GAS general adaptation syndrom), eustress - positiivne pinge (hea pinge) organismi elutegevust stimuleeriva toimega, toniseeriv, distress - negatiivne pinge (halb pinge) organismi kohastumisvõime alanemine Füsioloogilise stressi mehhanism, stressireaktsiooni neurohumoraalne tee: ajuripats hüpotalamus - limbiline süsteem - ajukoor- neerupealised adrenaliin/noradrenaliin
annaabi.ee 
