Sissejuhatus materiaalse kultuuri uurimisse
aastal toimusid
Viljandi ordulinnuse väljakaevamised. Enamik esemeid, mis sealt välja kaevati,
tehti kohe rahaks. Ka kaevamiste vaatamise eest võeti raha. Sellegipoolest leiti
sealt suur osa leide, millest palju asju sattus ka kaevamistel osalenud inimeste
isiklikku kollektsiooni.
Pärnu muuseumis oli Eesti suurim kiviaegsete luuesemete kollektsioon.
Tuntumad kogujad olid Bolz, Glück ja Rambach. 1896. aastal asutatu Pärnu
muuseum. Sinna kogunes ka kultuuriloolisi esemeid.
Baltisaksa kohamuuseumidest järgmine oleks Paide muuseum. 1904. aastal
asutati seal Järvamaa Muinasasjade Alalhoidmise Selts, kuna Paides ja selle
lähistel olid toimusid mitmed kaevamised ning kardeti, et need esemed võivad
vastasel juhul kaduma minna.
Kolmas suur muuseumikogu on Eesti Rahva Muuseum, mis on hoopis
teistsuguse taustaga. Esimene kogumine läks lahti Eesti Üliõpilaste Seltsi juures,
mille juurde loodi 1903. aastal Eesti Muuseum. 1909. aastal jõudsid Eesti
annaabi.ee 
