6. Millal alustas tegevust Õpetatud Eesti Selts? Missugune ühing see oli? 1838 aastal alustas tegevust Õpetatud Eesti Selts. Tartu ülikooli juures tegevust alustanud ÕES oli esimene eesti keele ja rahvaluule ning eestlaste ajaloo uurimiseks loodud teaduslik ühing. Samuti mitme muu teadusvaldkonna arendamine. 7. Iseloomusta Fr. R. Faehlmanni müütilisi muistendeid (eeskuju, sündmustiku alus, tegelased). Eeskujuks soome ja antiikmütoloogia, sündmustiku aluseks tekke-, seletus- ja kohamuistendite motiive ning tegelasteks ,, Kalevalast ,, ja K.J. Petersoni tõlgitud ,, Soome mütoloogiast ,, pärinevaidmüütilisi tegelaskujusid. ( nt. Vanemuine, Ilmarine). 8. Mida rahvuslik liikumine väärtustas? Rahvuslik liikumine väärtustas rahva minevikku ning vana rahvapärimust. 9. Nimeta rahvusliku liikumise tähtsamad ideoloogid. ( 3 ) Missugune oli nende panus? Johann Voldemar Jannsen oli järjepideva eesti ajakirjanduse rajaja, üldlaulupidude algataja,
Kogutakse juurde kogumine pole lõppenud. Mis võib maastike sisukohast huvitada kohapärimust võetakse kui maastikke väärtustavat infot. Kohamuistendid on viited ajaloolistele paikadele. Rahvapärimus on 6 varasema tõlgendamise ja mõtestamise allikaks näitab kuidas inimesed on varasemalt maastikku näinud (nääiteks kust jooksis piir kodu ja võõra maa vahel). Alati kohamuistendite puhul on päris palju kindla tüpoloogiaga kohamuistendeid iga tähelepanuväärse järve puhul on tegu allasadamisega, peidetud aarded jne. Kodu- ja kultuuriloolisi allikaid tuleb vaadelda väga allikakriitiliselt! Suuline teave: kohalike elanike küsitlemine maastiku ajaloo osas. Usaldusväärsema hilisema ajaloo osas. Tegemist võib suuresti olla ,,õpitud teadmistega". Andmebaasid Muinsuskaitseregister Kohanimeregister Pärandkultuuri andmebaas MulS Mõisaportaal
taset , selle kaudu ka nende elujõudu ning kultuurivõimelisust olevikus ja tulevikus. Saksa romantikute õpilasena uskus Faehlmann, et ammustel aegadel oli eestlastel tõepoolest oma terviklik mütoloogia, millest sakslaste hävitustöö jättis alles vaid killud. Müütiliste muistendite loomisel võttis ta eeskujuks antiikmütoloogia, sündmustiku aluseks kasutas rahvapäraste tekke, seletus ja kohamuistendite motiive, ,,Kalevalast" ja K. J. Petersoni tõlgitud ,,Soome mütoloogiast" pärinevad aga müütilised tegelased (nt Vanemuine, Ilmarine). Õhutades ÕESi haritud kuulajaskonda eesti rahvaluulet uurima ja lõplikust kadumisest päästma, esitas Faehlmann seltsi koosolekuil peetud ettekannetes need muistendid koos pikema Kalevipojalugude tsükliga kui ehtsa rahvaluule näited. Kõik 8 müütilist muistendit ilmusid ka ÕESi toimetistes ja said seeläbi
annaabi.ee 
