2.8 Osaühingu likvideerimisel võib allesjäänud vara jagada osanike vahel ainult rahaliste väljamaksetena 3. peatükk. Osaühingu juhtimine 3.1 Osaühingu osanike koosolekul, samuti koosolekuta otsustamisel annab osaühingu iga osa 1/või 10,või 20/ eurot ühe hääle. 3.2 Osanike koosolek on pädev vastu võtma otsuseid, kui osaleb üle poole osadega esindatud häältest 3.3 Osanike otsus on vastu võetud, kui osanike koosolekul anti selle poolt kohalolijate häältest või koosolekuta otsustamise puhul kõigist häältest üle poole ning seadus või põhikiri ei sätesta teisiti. 3.4 Osaühingu põhikirja muutmise otsus, äriseadustiku § 193 lõike 1 teises lauses ja § 197 lõikes 1 nimetatud otsus, osaühingu lõpetamise otsus, lõpetatud osaühingu tegevuse jätkamise otsus, äriühingute ühinemise või jagunemise otsus või osaühingu ümberkujundamise otsus on vastu
8. Omandamise metoodika: kordamine,seoste loomine,subjektiivne korrastus,känkimine,mnemotehnilised võtted. 9. Retroaktiivne-eelneva info unustamist uue info vastuvõtmise mõjul. 10. Proaktiivne-eelneva infol on häiriv mõju uue info omandamisele. 11. Retrograadne amneesia-ei suudeta meenutada sündmusi enne ajukahjustust. 12. Psühholoogia harud: Teoreetiline-BKSIA,Rakenduslik-KTOTK 13. Vastutus hajumine-tendents tunda, et tegutsemise vastutus on jagatud või kohalolijate vahel hajutatud. 14. Hawthorne efekt-ljudi znajut shto provoditsja eksperement i ih rabota uludshaetsja. 15. Topeltpime katse-nii eksperementaator kui katseisik hoitakse teadmatuses. 16. Eetika eksp.: privaatsus,vabatahtlik,informirovanie,bezvrednost. 17. Positiivne korrelatsioon-ühe muutuja suurenedes suureneb ka teine 18. Korrelatsiooni puudumine-puudub igasugune nii positiivne kui negatiivne seos 19. Negatiivne korrelatsioon- ühe muutuja suurenedes teine väheneb. 20
Tabeli kaudu saaks hea ülevaate klassi arengust, sest kui üks tegevus on lõpetatud, pannakse sinna asemele uus tegevus, mida vaja on teha/õppida või mingi uus väljakutse. Veel võiks seina peal olla erinevate kuude nimetused, tabel uute sündmuste kohta, tabel korduvatest päevastest tegevustest ümbertõstetavate objektide/piltmärkidega.. See aitab lapsel paremini õppida ja olla kursis tegevustega, mis on plaanis ning vaja teha. Seinal võiks olla ka kohalolijate ja puudujate tabel, kus lapsi tähistaks nende pildid või siis lemmiklooma- või muinasjututegelaste pildid. Samuti peaks klassiruumis olema sünnipäeva kalender, mis aitaks lastel meeles pidada seda kõige tähtsamat päeva, mil on oodata ka toredaid kingitusi või muid sünnipäevaga seotud traditsioone. Kõigi eelpool loetletud tabelite juures on oluline see, et laps neid mõistaks. Leian, et Eestis võiks klassi ülesehitus olla veidi tagasihoidlikum, kui näitena toodud lasteaed
vahelejäänud akadeemiliste tundide arvu võrra. IX. Tööprotsess Tundides kasutatakse trüki-, audio- ja videomaterjale ning aktiivse suulise suhtluse meetodeid. Õppeprogramm koostatakse enne kursuse algust ning antakse tutvumiseks igale huvitatud isikule. Õppematerjalid on programmis ära toodud ning ostetakse õppijate poolt enne kursuse algust. Mõned materjalid, kaasa arvatud kodused tööd, saadetakse registreeritud õppijate e-posti aadressile. Tunni alguses toimub kohalolijate äramärkimine. Tund toimub vastavalt õppejõu poolt koostatud õppeplaanile. Kursuse lõpus toimub eksam omandatud keeletaseme kontrollimiseks ning selle edukal sooritamisel väljastatakse õppijale kursuse läbimise tunnistus. Kursuse edukaks läbimiseks ning tunnistuse saamiseks on nõutud kohalkäimine vähemalt 75% ulatuses kursuse tundidest ning ülesannete sooritamist vastavalt õppejõu juhenditele.
(3-4 tk) lk 34 Vastus: Platon,Sokratas,Aristoteles,Protagoras Abderast. 2) Nimeta Vana-Kreeka jumalad? lk 35 Vastus:Afrodite,Apollon,Ares,Artemis,Atena,Temeter,Dionysos,Hephaistos,Hera,Hermes,Pos eidon,Zeus. 3) Nimeta Vana-Kreeka usukombeid ja kirjelda?(2tk) lk 35 Vastus: Ohverdamine-Ohvritalitusi määravad kalendrid raiuti kivisse,ning neis oli ära toodud ohverdamise täpne aeg ning ohverdatava looma väärtus.Pärast ohverdamist jaotati looma liha kohalolijate vahel. Teine tähtis usukomme oli oraaklite kultus.Näiteks Delfi oraakli juures käisid inimesed nõu küsimas kõiksugustes küsimustes.Paljudel puhkudel oli tegemist usuasjade või tervisehädade või küsimustega, kas naine jääb teekonnal rasedaks.Linnriik võis otsida oraakli toetust, näiteks koloonia rajamistes. 4) Seleta lahti mõiste. a) Philosophia- Kreeka sõna, mida on kõige õigem tõlkida" tarkuse armastusena". Varases
Põhifunktsioonid 1) juhib ja valitseb audiitorkogu ja tema vara 2) koostab ja esitab üldkoosolekule kinnitamiseks eelarve ning majandusaasta aruande 3) Jälgib kinnitatud eelarve täitmist 4) otsustab audiitori täiendavale eksamile saatmise 5) otsustab audiitori kutsetegevuse peatamise, taastamise ja lõpetamise 6) korraldab igapäeva tegevust Juhatus on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole juhatuse liikmetest Juhatuse otsus on vastuvõetud, kui selle poolt on antud üle poole kohalolijate häältest Juhatuse koosolek protokollitakse ja kui mõni audiitor jääb eriarvamusele tuleb see kirjalikult protokollis fikseerida Juhatuse liikmed vastutavad seaduse ja audiitorkogu põhikirja nõuete rikkumise ning oma kohustuste täitmata jätmisega audiitorkogule või audiitoritele süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt (kui keegi ei täida maksavad teised) Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta ebaseadusliku tegevuse aluseks oleva otsuse vastuvõtmisel on jäänud
käsitluses nähtavasti Aristotelese autoriteedi järelmõju tõttu on jäänud kolmandast reeglist väljapoole. Rahvaküsitlusel (ankeedis) on tavaliselt antud kolm vastuse varianti: 1) positiivne seisukohavõtt, 2) negatiivne arvamus (vastupidine esimesele), 3) raskesti hinnatav, ebamäärane seisukoht, mis taandub väljendustele: "ei tea", "ei vasta", "ei kommenteeri", "ei kinnita ega lükka ümber" jms. tähendabki "määramatut". Analoogiline olukord esineb saalis, kus küsitakse kohalolijate "poolt" või "vastu" arvamust otsustamisele tulevas küsimuses. Tavaliselt on sellisel juhul ka teatud hulk "määramatut" ehk erapooletuid ehk neid, kes ei väljenda selgelt oma positsiooni. Seega, ka sellises olukorras kolmandat välistav reegel ei toimi. Üldjuhul kolmandat välistav mõtlemise põhireegel on rakendatav ka mõistete sisulisel analüüsimisel nii teoreetilises kui tavamõtlemises. Näiteks: "rahal" on kaks külge: nimetatakse "kull" ja "kiri", kolmandat
väiksemaks. Lähedus sisaldab kontakti ideed sotsiaalsed hinnangud kelleltki, kes elab teist kaugel, on lähemad (vahetumad), kui see inimene helistab teile sagedasti, ja kaugemad, kui te harva räägite temaga. Viimasel juhul kujutaks teie ja tema vaheline barjäär, mis teeb selle isiku panuse vähem lähedasemaks. 23) Vastutuse pihustumine. Vastutuse pihustumine vastutuse jagunemine kõigi kohalolijate vahel, mida tajuvad inimesed, kui teised on kohal, mistõttu nad on valmis abivajajat vähem tõenäoliselt abistama, pidades end vähem vastutavaks. Kõrvalseisjad sekkuvad abivajaja aitamiseks vähem, kui kohal on ka mõned teised, kes võiksid samaväärselt aidata. NT: Kui tänaval laps nutab, siis täiskasvanud ei lähe appi, sest nad arvavad, et küll keegi teine läheb nutvale lapsele appi. 24) Konformsuse mõiste ja kujunemine. Nõustumise ja ümberpööramise vahe
kuuluvad mõõk ja kiiver. Itaalia hilisgootikat esindava Giotto freskol Arena kabelis Padovas näeme Laatsarust juba püsti, kuid ta ei saa veel kõndida ja vajab tuge kõrvalseisjailt. Jeesuse jalge ees põlvitavad kaks inimest. Esimene neist on kindlasti Laatsaruse õde Maarja. Jeesus osutab kahe sõrmega Laatsarusele. Hetke ülevust põhjustavad kaks asjaolu: erakordse inimese Messia kohaolek ja imetegu, mille ta just kõigi kohalolijate silme all on korda saatnud. Rubensi (15771640) maalil "Kristus Marta ja Maarja majas" (originaal on Dublinis) näeme Martat hetkel, mil ta kurdab Jeesusele oma õe laiskust. Tal on põll ees, tema käed kõnelevad ilmekalt: "Õpetaja, ütle ometi, et Maarja mulle appi tuleks!" Huvitav on selle teose tagafoon, mille maalis Jan Brueghel (kuulsa Pieter Bruegheli poeg). Teos valmis aastal 1628, kui Rubens oli juba nii kuulus, et maalis üksnes peategelasi, muud üksikasjad laskis ta
arutada kõik valitsuse esitatud seaduseelnõud. Intung lõppeb hiljemalt neljapäeval 14.00. Valitsus esitab 2/3 kõikidest seaduseelnõudest Otsustamine · Väga suur osa(95+%) otsustest tehakse poolthäälte enamusega. Miinimum vastuvõtmise häälte arv on 1 hääl(100 erapooletut nt) ning mx 101 · Teine võimalus on koosseisu enamus. Selleks peab otsuse poolt olema vähemalt 51 saadikut. Sealjuures pole kohalolijate arv oluline (saalis võib ka olla 51 inimest, aga kui nad kõik eelnõu poolt on, siis OK). Sellise otsustamise süsteemiga otsustatakse kõik valimisseadused ja ka riigieelarve vastu võtmine · 3/5 häälteenamus koosseisust. See tähendab vähemalt 61 inimese poolthäält. Seotud põhiseadusega ning selle otsuse peavad vastu võtma kaks koosseisu. · 2/3 riigikogu häältest ehk 68 poolthäält. Selle alusel otsustatakse presidendi valimistel,
,,Ja nüüd oli Rooma armee seal, 6 aastat pärast katastroofi, vihas ja kurbuses, hakates matma kolme leegioni konte, mitte ükski sõdur teades kas ta matab mõne lähedase või võõra jäänuseid, aga vaadates kõiki kui samast rahvusest ja veresugulasi, ja nende viha tõusis kõrgemaks kui ühegi teise vaenlase vastu. Kääbast püstitades viskas Caesar (Germanicus) ise esimese peotäie, pakkudes nii kõige teretulnumat surnute aule ja jagades kohalolijate kurbust.`` (Tacitus 14:62) Selline rituaal oli Germanicuse poolt vägagi kaval nüke: näidates, et miski ei takista neid oma surnuid matmast tõstis ta meeste julgust ja lastes näha neil oma silmaga germaanlaste hävitustööd äratas ta neis vihkamise, mida oli lihtne ära kasutada, kuna nii oli kindel, et sõdurid ei alistu vaenlasele, vaid proovivad kõigest hingest kätte maksta. ,,Germanicus aga jälitas Arminiust, kes taganes metsikusse loodusesse, ja nii pea kui tal
aastal enne meie ajaarvamise algust, kui valitsejaks oli ,,päikesepoeg" Ramses II. Templisse sisenedes on esimeseks ruumiks poolpime sammassaal, mille lõpus asuv uks viib madala laega pühamusse. Selle tagumise seina ääres asuvad kõrvuti neli inimsuuruses skulptuuri. Igal aastal näitas Ramses oma troonileastumise kuupäeval, 21. oktoobril, seal templis end rahvale. Seda öist jumalateenistust saatsid nõrk valgustus, pühalikud laulud ning viirukisuits. Ja siis, kui kohalolijate närvid olid ime ootamisest viimseni pingule kruvitud, lausus preester võlusõnad, paludes päikest ilmuda, ning just sel silmapilgul ilmus üksik päiksekiir templisse, valgustades vaid Ramsese kuju. Templi ehitanud arhitektid olid tõepoolest imega hakkama saanud, kuna vaid üks kord aastas, 21. oktoobril, valgustab Niiluse vastaskaldalt tõusev päike läbi avatud esiukse Ramsese kuju. Need olid üksikud näited Egiptuse illusioonimeistrite saavutustest. Teada on, et
1. kodukorra seadus 2. töökorra seadus Juhatuses on 3 liiget esimees ja kaks aseesimeest. Kui president ei ole võimeline oma kohuseid täitma siis tema volitused lähevad riigikogu esimehele. STRUKTUUR Riigikogu komisjon(10) seaduseelnõude menetlemine. Riigikogu fraktsioonid selle moodustavad ühe erakonna liikmed. Fraktsioonil peab olema vähemalt liiget, ehk siis erakonnal peab olema 6 saadikukohta. Hääletamine tavaseaduse vastuvõtmiseks peab olema kohalolijate hääleenamus. Kasvõi 1 isik saalis. Eriti tähtsate seaduste(paragrahv 104) vastu võtmine nõuab koosseisulist häälteenamust. Aastas on kaks istungit. Võidakse korrale kutsuda ka erakorraline istungjärk ettepaneku saavad teha president, valitsus, 1/5 riigikogu koosseisust. Erakorraline istungjärk on otsustusvõimeline ainult siis kui kohal on koosseisuline häälteenamus ehk saalis peab olema vähemalt 51 liiget - kvooruminõue. Korralise istungjärgu puhul seda nõuet pole.
poolt nimetatud riigiprokurör ja õiguskantsler või tema poolt nimetatud esindaja. Justiitsminister või tema poolt nimetatud esindaja osaleb nõukojas sõnaõigusega. Nõukoja istungi kutsub kokku Riigikohtu esimees või justiitsminister. Istungi kokkukutsuja määrab istungi päevakorra. Nõukoja esimees on Riigikohtu esimees. Nõukoda on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole liikmetest. Nõukoda võtab otsuseid vastu kohalolijate häälteenamusega. Nõukoda kinnitab esimesel istungil kodukorra. Nõukoja tehnilise teenindamise tagab Justiitsministeerium. Nõukoda annab nõusoleku: 1) kohtu tööpiirkonna määramisel 2) kohtute struktuuri määramisel 3) kohtu ja kohtumaja täpse asukoha määramisel 4) kohtu ja kohtumajas alaliselt teenistuses olevate kohtunike arvu määramisel 5) kohtu esimehe nimetamisel ja ennetähtaegsel vabastamisel 6) rahvakohtunike arvu määramisel 7) kohtu kodukorra kehtestamisel
poolt nimetatud riigiprokurör ja õiguskantsler või tema poolt nimetatud esindaja. Justiitsminister või tema poolt nimetatud esindaja osaleb nõukojas sõnaõigusega. Nõukoja istungi kutsub kokku Riigikohtu esimees või justiitsminister. Istungi kokkukutsuja määrab istungi päevakorra. Nõukoja esimees on Riigikohtu esimees. Nõukoda on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole liikmetest. Nõukoda võtab otsuseid vastu kohalolijate häälteenamusega. Nõukoda kinnitab esimesel istungil kodukorra. Nõukoja tehnilise teenindamise tagab Justiitsministeerium. Nõukoda annab nõusoleku: 1) kohtu tööpiirkonna määramisel 2) kohtute struktuuri määramisel 3) kohtu ja kohtumaja täpse asukoha määramisel 4) kohtu ja kohtumajas alaliselt teenistuses olevate kohtunike arvu määramisel 5) kohtu esimehe nimetamisel ja ennetähtaegsel vabastamisel 6) rahvakohtunike arvu määramisel 7) kohtu kodukorra kehtestamisel
Korrapärasel kvoorumi nõuet (saab toimuda vaid siis, kui kohal on vähemalt pooled) pole (võib olla ka 1 liige). Fraktsioonid- parteilised saadikurühmad, kes arutavad asju oma pareti seisukohtadelt lähtudes. Komisjonid- spetsialistidest koosnevad töörühmad, kes valmistavad seadused ette ennem kui need üldisele arutamisele lähevad (nt. hariduskomisjon, sotsiaalkomisjon jne) Tavaseadused võetakse vastu kohalolijate lihthäälte enamusena. Tähtsate seaduste vastu võtmisel on vaja 51 häält. Reeglina on hääletamine avalik va tähtsate inimeste ametisse kinnitamine. Parlamendisaadiku isikupuutumatus- ei saa võtta kriminaalvastutusele, kui pole Riigikogu enamuse luba. Ettepaneku võtta Riigikogu liige kriminaal vastutusele teeb õiguskantsler ja see ettepanek peab saama riigikogu enamuse heakskiidu. Kui kohus langetab süüdimõistva otsuse, siis liige kaotab Riigikogulase staatuse.
09.2012 (üldkoosoleku protokoll nr 23) • Koodeks ilmus kogumikus "Eetikakoodeksite käsiraamat", Tartu Ülikooli eetikakeskus, 2007 5 Seltskondlik vestlus Seltskondlikus vestluses : hoidutakse raha, haiguste, seksi teemadest kõneldakse poliitikast, kui selles on kokku lepitud meeldivad seltskonnale inimesed, kes teevad nalja enda arvel, mitte kohalolijate kulul; ei sobi meelde tuletada kellelegi piinlikke seiku rikuvad tuju tagarääkijad ja “kõiketeadjad”, eelarvamuste kütkeis olijad ei ole kohane oma teadmisi näidata, nagu viibiksite eksamil või konverentsil; teadmiste täiendamiseks tasub rohkem teisi kuulata välditakse teravat valjuhäälset sõnavahetust ja vihaseid-ägedaid žeste
ÜLDKOOSOLEK Tuleb avaldada teade, teate nõuded on ÄS § 294 lg 4. formaalsed tingimused jne. Lg 5 problemaatiline koht. Iga päevakorrapunkti kohta peab nõukogu esitama oma ettepaneku, Aktsionäri kaitsenorm. Koosooelu päevakorra täiendamine on võimalik. Kaks võimalust võib muuta enne koosoleku toimumist (§ 294 lg 6) või siis kohapeal (293 lg 4). Koosolek võib teha otsuse, kui kohal on üle 50% häältest. Kui on tavaotsuse tegemine siis selle poolt oleks üle poole kohalolijate häälest. Kui on 100 häält, siiss aab otsuse teha kui on kohal 51 häält ja otsus on astu võetud kui poolt on 26. loetakse peade järgi. Kui kohal on 1 aktsionäri, kui ühel on 100000 häält, teisel 1 hääl. 1-hääle omanik võib panna sel juhul veto peale. Loetakse hääli ka kapitali järgi. Arvestatakse kapitali. Ühesõnaga loe § 293. Kes on häältega enamuses, ei pruugi olla mapitaliga enamuses. Tasakaalustav jõud ühtepidi ei saa enamus oma otsuseid peale suruda
Kardinal kõrgemad vaimulikud ametnikud. Paavsti õukonnas (kuuria) tähtis osa kantseleil. Paavstiks valiti, valijaks on kohalik (Rooma) ülikkond. Kui keisrid nimetasid vatsupaavsti, tekkis vajadus valimisreegleid korrastada. Valimistulemus võis juhuslik olla, millise esindajad parasjagu Roomas olid jne. Valimised võisid kesta aastaid, nii on ajapikku kehtestatud reeglid ja nõuded. 1059 valimistest võisid osavõtta ainult kardinalid. 1179 valituks saamisel2/vaja 3 kohalolijate häältest. 1274 konklaav suletud ruum, kuhu kardinalid suletakse valimise ajaks, et poleks välissurvet ja kiirendada valimist, siis sel ajal ei saada palka, ajapikku vähendati toiduportsjoneid. Valitakse sedelitega, peale valimist põletatakse spetsiaalses kaminas, kui suits on must, siis ei jõutud otsusele aga kui valge )märjad õled), siis valitud. Paavst valitakse kardinalide seast. Ka teised piiskopid valis algselt piiskopkond ja rahvas. 12
vahepealne. 63. Milles seisneb konsensusliku ja mittekonsensusliku hääletusreegli vahel valiku tegemise olemus? 15 Hääletusreegli valimine sõltub otsuse tähtsusest. Kui otsus on kõikide indiviidide seisukohast väga tähtis (näiteks põhiõigust puudutav), siis tuleb rakendada konsensusreeglit. Igapäevase otsuse puhul on mõistlikum kasutada näiteks kohalolijate lihtsat häälteenamust. 64. Millal rakendatakse lihtsat ja kvalifitseeritud häälteenamuse nõuet kogukonnas või otsustuskogus? Lihtsat häälteenamust, ehk 50% + 1 reeglit rakendatakse tavapärasemate otsuste puhul. Erijuhtudena (tähtsamad otsused) rakendatakse kvalifitseeritud häälteenamust. Mida tähtsam on otsus, seda suuremat häälteenamust nõutakse. 65. Millest tuleneb otse- ja esindusdemokraatia erinev mõju ühiskondliku otsustusprotsessi kuludele?
12 riigikogu liikmetele välja. Täiskogus peab eelnõu enne lõpphääletamist läbima kuni kolm lugemist, kusjuures teist ja kolmandat lugemist võidakse ka veel mitu korda katkestada ning igal lugemisel hääletatakse läbi esitatud parandusettepanekud. Hääletamine on avalik. Salajast hääletamist rakendatakse ainult ametiisikute nimetamisel ja valimisel. Kvoorumi ehk teatud arvu RK liikmete hääletusel osalemise nõuet pole. Seaduse vastuvõtmiseks on vaja kohalolijate hääleenamust, va põhiseaduses sätestatud juhud, kus on vaja koosseisu hääleelamust e 51 häält: nt kodakondsuse seadus, Riigikogu valimise seadus, Vabariigi Presidendi valimise seadus, Vabariigi Presidendi ja Riigikogu liikmete tasu seadus, Vabariigi Valitsuse seadus, riigieelarve seadus, rahvahääletuse seadus jmt. Samuti on koosseisu hääleenamust vaja Vabariigi Valitsuse ametissenimetamisel. Erakorralisel istungjärgul on Riigikogu otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole
liikmetele välja. Täiskogus peab eelnõu enne lõpphääletamist läbima kuni kolm lugemist, kusjuures teist ja kolmandat lugemist võidakse ka veel mitu korda katkestada ning igal lugemisel hääletatakse läbi esitatud parandusettepanekud. Hääletamine on avalik. Salajast hääletamist rakendatakse ainult ametiisikute nimetamisel ja valimisel. Kvoorumi ehk teatud arvu RK liikmete hääletusel osalemise nõuet pole. Seaduse vastuvõtmiseks on vaja kohalolijate hääleenamust, va põhiseaduses sätestatud juhud, kus on vaja koosseisu hääleelamust e 51 häält: nt kodakondsuse seadus, Riigikogu valimise seadus, Vabariigi Presidendi valimise seadus, Vabariigi Presidendi ja Riigikogu liikmete tasu seadus, Vabariigi Valitsuse seadus, riigieelarve seadus, rahvahääletuse seadus jmt. Samuti on koosseisu hääleenamust vaja Vabariigi Valitsuse ametissenimetamisel. Erakorralisel istungjärgul on
koosseisust. Erinevus seisneb selles, et viimased kolm on seotud Riigikogu koosseisuga (Riigikogus on 101 liiget) ja hääletamistulemuses näidatakse, kui suur osa Riigikogu koosseisust oli poolt ja vastu. Rääkides lihtsalt (Riigikogu) häälteenamusest, võetakse arvesse istungil kohalolevate riigikogu liikmete hääli. Tavaliselt Riigikogu istungitele ei ole kehtestatud kvooruminõuet, s.t. otsustusõiguseks ei ole vajalik mingi kindla arvu osalejate kohalolek ning loeb kohalolijate hääletustulemus. Erandina on erakorraline istungjärk ja täiendav istung otsustusvõimelised, kui kohal on üle poole Riigikogu koosseisust. Valdav enamus Riigikogu aktidest (seadused, otsused, avaldused, deklaratsioonid ja pöördumised) võetakse vastu poolthäälteenamusega. 112. Mida kujutab endast seadusandliku algatuse õigus? Kellel on seadusandliku algatuse õigus Riigikogus? Kes võib algatada põhiseaduse muutmist? Seadused võetakse vastu kooskõlas põhiseadusega
Riigikogu tavalistel istungitel kvoorumi nõuet kehtestatud pole. Erandiks ei ole ka põhiseaduse § 104-s loetletud seaduste vastuvõtmine. Need seadused nõuavad vastuvõtmiseks vähemalt 51 häält. Sellise eelnõu saab aga panna hääletusele ka siis, kui saadikuid on vähem. Erakorralised istungjärgud on otsustusvõimelised, kui kohal on vähemalt pool Rkogu liikmetest. Iga istungi alguses toimub kohaloleku kontroll, mida tehakse iga Rkogu liikme laual oleva hääletuspuldi kaudu. Kohalolijate kontroll toimub ka iga sellise eelnõu hääletuse eel, kus on nõutav Rkogu koosseisu häälteenamus. Peale selle võib kohaloleku kontrolli nõuda ka iga Rkogu liige. Kohaloleku kontrollist teatab istungi juhataja Rkogu ruumidesse helisignaaliga. Oma otsustused teeb Riigikogu hääletamisega. Enne küsimuse hääletusele panekut kordab istungi juhataja küsimust ja pärib, kas see on arusaadav, vajaduse korral selgitab. Kohe pärast seda võib iga
TsKS § 172 kohaselt kontrollib kohus asjaosaliste kohalolekut ja teeb kindlaks, kes kutsututest on kohale ilmunud, kas puudujad teavad kohtuistungist ja millised andmed on nende ilmumata jäämise kohta. Kohus teeb kindlaks kohalolijate isikusamasuse ja esindajate Tallinna Linnavaraameti kohtuvigade parandamise avalduse alusel Tallinna Linnakohtu 8. volitused. veebruari 1994. a. otsuse ja 17. veebruari 1994. a. täiendava otsuse Helle Porgandi avalduses juriidilise fakti tuvastamiseks. Linnakohus jättis igasuguse tähelepanuta kõik eeltoodud seadusesätted ja on kohtuistungi protokolli
Teenindus on 158 kvaliteetsem, sest klientidega tegeleb kõige parema kvalifikatsiooniga kelner. Kui individuaalse teenindusviisi puhul keegi kelneritest haigestub ja asendajat ei leita, tuleb töötsoone suurendada, mistõttu ratsionaalselt planeeritud mööblipaigutus osutub ebasobivaks. Meeskondliku teenindamise korral saab puuduvat töötajat kergemini asendada või suurendada kohalolijate töökoormust. Selle meetodi puhul on kelneriõpilastel hea omandada meisterlikkust, sest meeskonna juhendaja on oma ala parim spetsialist. Kõigele heale vaatamata pole see teenindusmeetod Eestis laialt levinud, kuigi paljud head restoranid on üritanud seda rakendada. Põhjenduseks on toodud rühmatöö tüüpilist puudust, et laisemad kelnerid saavad teiste kulul looderdada. Põhjus võib olla aga see, et klientidega arveldab ainult vanemkelner,
esemesse. 7. Kolleegiumi hinnangul ei rikkunud maakohus eelkirjeldatud viisil toimides kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid ega muid kriminaalmenetlusõiguse norme. KrMS § 245 lg 4 kohaselt on kokkulepe sõlmitud küll juhul, kui prokurör, süüdistatav ja kaitsja on sellele alla kirjutanud, kuid ainuüksi see ei välista võimalust maakohtu istungi käigus kokkulepet kohalolijate õigusi ja kohustusi puudutavas osas muuta või täiendada. Olukorras, kus kokkuleppe muutmine ei eelda uusi või lisaläbirääkimisi, toetavad sellist seisukohta ka menetlusökonoomia huvid. (...) 3-1-1-103-15 (kohtu pädevus kokkuleppe kinnitamisel) 7. KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt peab kohus kohtuotsuse tegemisel lahendama muu hulgas küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega.
annaabi.ee 
