1 EKSISTENTSIALISM Eksistentsialism on olnud paljudele meie ajastu filosoofiaks. Kaasajal ta seda enam ei ole. Selleks, et eksistentsialismi õieti mõista peame ajas tükk maad tagasi minema, nimelt Sören Kierkegaard'i juurde. Suundumus üksikinimesele ja tolle konkreetselele situatsioonile, mida oleme Kierkegaard'i juures õppinud tundma, on ühine kõigile eksistentsialistidele. Ühine on peaaegu kõigile ka Kierkegaard'lik õpetus hirmust (Angst) kui kohalolemise (Dasein) põhialusest, inimese üksindusest ja inimeseksolemise kõrvaldamatust traagikast. Ühine ei ole religioosne elamus, millest lähtudes Kierkegaard'i tuleb mõista. See põhikogemus ei ole loogiliselt haaratav. See on "hüpe" mille kaudu üksik tuleb usule ja "kristlaseks saab". See on hüpe sealpool mõistust asuvasse valdkonda, hüpe absurdi ja paradoksi. Kaasaegsete eksistentsialistide hulgas seisab sellele Kierkegaard'i mõttele kõige lähemal
lektüür, sest õppeained hõlmavad paljusid erinevaid valdkondi ja periood on loengukavast sõltuvalt ebaühtlane. Kuid siiski tuleb pidada silmas kindlaid asju: · Kõik kohustuslikud kirjalikud tööd PEAB esitama õigeaegselt. Järgides seda kuldreeglit, väldin olukorda, kus võlg on võla otsas ning raisatud aeg maksab kahekordselt kätte. · Loengusse PEAB kohale ilmuma. Minu jaoks on see äärmiselt tähtis kohustus, sest esiteks ma maksan oma kohalolemise eest ja teiseks õppejõud määratud selleks, et tagada parim tulemus konkreetse valdkonna teadmistes. Siia juurde käib veel loengukavast ning kooli/õppegrupi korraldustest kinnipidamine. · Grupitöödes tuleb haarata initsiatiiv, sest see on emotsionaalseks tõukeks teistele. Vahel on grupis liikmeid, kes ei pinguta piisavalt ning selle tõttu kannatab terve grupp, kuid kui on hea eestvedaja, siis saab seda ohtu vähendada ning ka käsitletav teema
Tunnetus saavutatakse Popperi jaoks skeemis P1 ET VK P2 Probleemi (P1) püütakse seletada esialgse teooriaga (ET). See allutatakse omakorda diskussioonile või vigade kõrvaldamisele (VK), millest tuleneb järgnev probleem (P2). 15. Eksistentsialism M. Heidegger Eksistentsialism on olnud paljudele meie ajastu filosoofiaks. Suundumus üksikinimesele ja tolle konkreetsele situatsioonile. Ühine on õpetus hirmust (Angst) kui kohalolemise (Dasein) põhialusest, inimese üksindusest ja inimeseksolemise kõrvaldamatust traagikast. Eksistentsialism on üks markantsemaid irratsionalismi vorme. Siin on öeldud otsustav ei ratsionalistlikule filosoofiale. Küsimusele, kes ja milline inimene on, vastab inimene ise. See autonoomne vabadus eelneb igasugusele mõistuspärasele kaalutlusele. Inimene elab mõistuseeelsest ja mõistuseülesest vabadusest. Heideggeri arvates on senine filosoofia kontsenreerinud end vaid asjade olemusele (Mis
annaabi.ee 
