JÕED J õ g e d e te kkim ine ... Jõgede tekkimine Sademed langevad maapinnale. Nad võivad: 1. Aurustuda tagasi atmosfääri. 2. Imenduda põhjavette. 3. Ülejäänud sademetest tekib maapinna süvendites vooluvesi. Jõe osad Ülemjooks suur lang kiire vool toimub uuristav tegevus (erosioon) settimist ei toimu Keskjooks vool rahulikum uuristav tegevus nõrk eelkõige uhtainete transportiv tegevus Alamjooks vesi voolab aeglaselt vooluga kohalekantud uhtained settivad, moodustades jõesette kuhjed ja delta Ee s ti J õ e g e d e s t · Vesikonnad · Narva-Peipsi vesikond (15 620 km2) · Soome lahe vesikond (9942 km2) · Väinamere-Riia lahe vesikond(14 468 km 2) · Saarte Vesikond((4140 km2) Võ h a nd u jõ g i ja Na rva jõ g i 162km Eesti pikim Jõgikond 1420m² Jõe keskjooks on
Jõe algus e. jõelähe võib alata: 1. allikast, 2. järvest, 3. voolata välja soost. Suurema jõe alguseks loetakse ka kahe väiksema jõe kokkuvoolamise kohta. Jõe osad Ülemjooks 1. suur lang 2. kiire vool Alamjooks 3. toimub uuristav tegevus (erosioon) 1. vesi voolab aeglaselt 4. settimist ei toimu 2. vooluga kohalekantud uhtained Keskjooks settivad, moodustades 1. vool rahulikum alluviaaltasandikke (jõesette kuhjed) 2. uuristav tegevus ja delta nõrk 3. eelkõige uhtainete transportiv tegevus ÖKOSÜSTEEMIDE STABIILSUS Stabiilsuse puhul peab arvestama konstantsust, inertsust ja paindlikkust.
Arenenud põõsarindega soometsades: metskits, põder, metssiga, valgejänes jt.Pisinärilistest: uruhiir. 8. Mille järgi eristatakse siseveekogusid (jõgesid järvedest)? Vee liikumise alusel eristatakse seisu- ja vooluveekogusid. 9.Jõe osad. Ülemjooks suur lang kiire vool toimub uuristav tegevus (erosioon) settimist ei toimu Keskjooks vool rahulikum uuristav tegevus nõrk eelkõige uhtainete transportiv tegevus Alamjooks vesi voolab aeglaselt vooluga kohalekantud uhtained settivad, moodustades alluviaaltasandikke (jõesette kuhjed) ja delta 11. Eesti vesikondade jõgede üldiseloomustus ja suurimad jõed. eesti jõed on väikesed Meil on kaks veetaseme tõusu ja kaks langust. Eesti jõed on lühikesed, väikese valgalaga, seetõttu ka suhteliselt veevaesed. Jõestik on tihe. Üle 100 km pikkusi jõgesid on 10. Pikim on Võhandu jõgi 162 km, siis Pärnu jõgi 144 km. Järgnevad Põltsamaa, Pedja, Kasari, Keila ja Jägala jõgi.
Jõe osad (joonis 1.): ülemjooks suur lang kiire vool toimub uuristav tegevus (erosioon) settimist ei toimu keskjooks vool rahulikum uuristav tegevus nõrk eelkõige uhtainete transportiv tegevus alamjooks vesi voolab aeglaselt vooluga kohalekantud uhtained settivad, moodustades jõesette kuhjed ja delta vk Jõestik on peajõgi koos lisajõgede ja harujõgedega. Jõgede toitumine: · VIHMAVESI Vastavalt vihmaperioodile · LUMESULAVESI Kevadel · LIUSTIKUVESI Suvel · PÕHJAVESI Aastaringselt Jõgede tegevus: · KULUTAVAD Jõeorud, kärestikud, joad · TRANSPORDIVAD Kulutatud materjali ärakanne · KUHJAVAD Kulutatud materjali kuhjamine tasandike ja deltade teke Mõisted
Jõgi on maismaaveekogu, kus vesi voolab mööda jõesängi maapinna kallakuse suunas, kõrgemalt madalamale. Jõgi tekib juhul, kui on olemas voolutee e jõeorg *Ülemjooks · Suur lang · Kiiire vool · Toimub uuristav tegevus(erosioon) · Settimist ei toimu *Keskjooks · Vool rahulikum · Uuristav tegevus nõrk · Eelkõige uhtlainete transportiv tegevus Alamjooks · Vesi voolab aeglaselt · Vooluga kohalekantud uhtlained settivad, moodustades jõesette kuhjeid ja delta. Lähe -koht, kus jõgi saab alguse. Suue -koht, kuhu jõgi suubub. Lisajõgi -jõgi, mis toob oma vee peajõkke. Harujõgi -jõgi, mis tekib peajõe hargnemisel takistuse tõttu. Enamasti suudmes. Jõestik -peajõgi koos oma lisa- ja harujõgedega kokku. Jõgikond -maa-ala, kus jõestik saab oma vee. Veelahe -kahe jõgikonna vaheline piir, mis on alati kõrgem koht. Jõe langus -jõe lähte ja suudme vaheline kõrgus meetrites.
Jõgedes on kokku ca 2115 km³ vett, ehk 0,0002 % maailma veevarudest. Vooluhulk on ca 35-42 tuh. km³/a, kandes kaasa 2,7 mld. t. lahustunud aineid ning 15,7 mld. t. hõljumit Jõe osad Ülemjooks - suur lang kiire vool toimub uuristav tegevus (erosioon) settimist ei toimu Keskjooks - vool rahulikum uuristav tegevus nõrk eelkõige uhtainete transportiv tegevus Alamjooks - vesi voolab aeglaselt vooluga kohalekantud uhtained settivad, moodustades jõesette kuhjed ja delta Mõisted: ·Lähe - koht, kus jõgi saab alguse (väljavool allikast, soost, liustikust, järvest jm). ·Suue - koht, kuhu jõgi suubub (peajõkke, järve, merre või ookeani). ·Lisajõgi - jõgi, mis toob oma vee peajõkke. ·Harujõgi - jõgi, mis tekib peajõe hargnemisel takistuse tõttu. Enamasti suudmes.
või voolates täielikult või osaliselt maa all. Teke kui valglalt pärit vee hulk ja voolu kiirus on piisav pinnase uuristamiseks ja jõesängi kujundamiseks. Ülemjooks - suur lang,kiire vool, toimub uuristav tegevus (erosioon), settimist ei toimu, Keskjooks vool rahulikum, uuristav tegevus nõrk, eelkõige uhtainete transportiv tegevus, Alamjooks, vesi voolab aeglaselt, vooluga kohalekantud uhtained settivad, moodustades jõesette kuhjed ja delta. ·Lähe - koht, kus jõgi saab alguse (väljavool allikast, soost, liustikust, järvest jm). ·Suue - koht, kuhu jõgi suubub (peajõkke, järve, merre või ookeani).·Lisajõgi - jõgi, mis toob oma vee peajõkke. ·Harujõgi - jõgi, mis tekib peajõe hargnemisel takistuse tõttu. Enamasti suudmes. ·Jõestik - peajõgi koos oma lisa- ja harujõgedega kokku. ·Jõgikond e
Jõgi suubub: -merre -järve -teise jõkke -kaob liiva sisse või sohu -mõnede jõgede veed kasutatakse täielikult niisutamiseks, selliseid jõgesid nimetatakse suudmeta jõgedeks Jõe osad: Ülemjooks -suur lang -kiire vool -toimub uuristav tegevus (erosioon) -settimist ei toimu Keskjooks -vool rahulikum -uuristav tegevus nõrk -eelkõige uhtainete transportiv tegevus Alamjooks -vesi voolab aeglaselt -vooluga kohalekantud uhtained settivad, moodustades alluviaaltasandikke ja delta. Meander – jõelooge, -silmus, mida kujundavad pinna- ja põhjahoovused, mille suund ei ühti voolusuunaga. Aja jooksul murrab jõe vool läbi meandri kaela otsetee ja lookest saab jäänukveekogu – soot, koold e. vanajõgi. Jõesäng on haruharva sirge. Jõevool uuristab kaldaid, tekitab lookeid. Jõesängi kõverat osa läbides uuristab vesi välimist kallast tugevamini. Seda nimetatakse põrkekaldaks. Ta on vastasasuvast
(pangametsad), kus valitsevad laialehised puud, alustaimestus agakuukress, laanesõnajalg (Matteuccia struthiopteris), laiuv sõnajalg (Dryopteris expansa) jmt taimed. Neil kasvukohtadel on ka haruldasi samblaid. Kuivematele kasvupaikadele omaseid vähenõudlikke taimi: Kukemari, kanarbik, leesikas Lammimetsade klass Lammimetsade klassi kuuluvad üleujutusalade metsad, mis kasvavad jõeorgudes ja madalatel järveäärsetel aladel tulvavete kohalekantud ainese setteil. Jõgede voolusängi kõrval võib setete paksus olla kuni üks meeter ning need setted võivad pikkamööda kuhjudes moodustada kaldavalle, milles orgaanilise ainese poolest rikkamad settekihid vahelduvad vaesematega. Lammimetsade ökoloogiline seisund, liigiline koosseis ja struktuur olenevad lammiterrassil paiknemise kohast. Kaldavallidel kasvavate metsade puurinne koosneb laialehistest liikidest.
annaabi.ee 
