eesmärgid. Vajadusest ja tarbijast lähtuv määratlus: Marketing on tegevuste kogum, millega selgitatakse, millised on vajadused, teavitatakse tarbijat nende teenuste ja toodete olemasolust ja toimetatakse need tarbijale. Plaani elluviimine tähendab: Toodete sobitamist eri turgudele ja eri tellijatele Hinnakujundust, jätkuvat turuhindade analüüsi a vajaduse korral hinna kohaldamist Reklaami ja muud teavitamist ja kohaldumist vastavalt müügitulemustele Jaotuse, müügi ja/või vedude korraldamist 3 Millistele projektidele kohaldatakse riigihanke seadust Riiklikele ja munitsipaalehitistele Kui finantseeritakse täielikult või osaliselt o Riigieelarvest või riiklikest fondidest o Riigiettevõtete ja riiklike AS poolt o KOV eelarvest või fondidest o Munitsipaalettevõtete poolt 4 Marketingiuuringu sisu Marketingikeskkonna analüüs
kalduda KOHALDUVA ÕIGUSE REGULEERIMISALA • Kohalduva õigusega reguleeritakse eelkõige: - vastutuse alus ja ulatus - vastutuse(st) piiramine/jagamine/vabastamine - kahju ja hüvitisnõude olemasolu/laad/suurus - hüvitisnõude ülemineku võimalus, sh pärimine - vastutus teise isiku tegude eest - kohustuse lõppemise/aegumise tingimused • Määrus ei kitsenda kohtu asukohariigi imperatiivsete sätete kohaldumist ABISTAVAD REEGLID • Hariliku viibimiskoha all mõistetakse JI puhul peakontori asukohta, FIE puhul peamist tegevuskohta, filiaali jms puhul nende asukohta • Õiguse kohaldamisel ei kohaldata REÕ norme, vaid lähtutakse otse vastava riigi sisulist lahendust pakkuvast materiaalõiguse normist • Määruses osutatud riigi õiguse kohaldamisest võib keelduda vaid ilmselge vastuolu korral kohtu asukohariigi avaliku korraga
Käesolevas seaduses sätestatust võib võlasuhte poolte või lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda, kui seaduses ei ole otse sätestatud või sätte olemusest ei tulene, et seadusest kõrvalekaldumine ei ole lubatud või kui kõrvalekaldumine oleks vastuolus avaliku korra või heade kommetega või rikuks isiku põhiõigusi. 5. Hea usu põhimõte. Sisu, ulatus. Kas dispositiivsuse põhimõttest tulenevalt saavad lepinguosalised hea usu põhimõtte kohaldumist piirata või välistada? Lepingu siduvuse põhimõte. Hea usu põhimõte (prg. 6) nagu teeks endale Võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Lepingu siduvuse põhimõte Leping on täitmiseks kohustuslik. Sellest saab taganeda ainult seaduslike põhjendustega/ alustel
Kui sõlmitud lepingus on ette nähtud mistahes tarbija õigusi kitsendav lisatingimus võrreldes seaduses talle antud õigustega, siis see ei ole tarbija jaoks siduv. Muudes eraõiguse valdkondades ei saa normi dispositiivsust eeldada, vaid seda tuleb põhjendada normi tõlgendamise kaudu. Kollektiivlepingu seadus on imperatiivne. 5. Hea usu põhimõte. Sisu, ulatus. Kas dispositiivsuse põhimõttest tulenevalt saavad lepinguosalised hea usu põhimõtte kohaldumist piirata või välistada? Lepingu siduvuse põhimõte. Hea usu põhimõte tähendab, et pooled peavad käituma nagu õiglased ja ausalt mõtlevad inimesed, usaldust ja oma õigusi ei tohi kuritarvitada. Lepingupooled peavad igal juhul jälgima ühiskonnas üldlevinud ja heaks kiidetud printsiipe. Seaduse järgi ei tohi oma õigusi teostada eesmärgiga tekitada kellelegi kahju.
Ei ole toodud ühtki tüüptingimust, mille kehtivust kontrollida. VÕS § 113 lg 1 sisu – rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel saab nõuda viivist. Vastuväide: VÕS § 113 lg 6 – keeld võtta intressilt ja viiviselt viivist; kõrvalekalduv kokkuleppe on tühine. o Riigikohus leiab, et VÕS § 113 lg 6: o Keelab nimetatud kokkulepped nii etteulatuvalt kui ka pärast intressi (sh viivise) sissenõutavaks muutumist; o Kohaldumist ei saa vältida nt maksetähtaja pikendamisega (olemasoleva lepingu muutmine); o Ei keela kogu seniselt võlgnevuselt (sh sissenõutavaks muutunud intressilt ja viiviselt) intressi nõudmist; o Kohaldamine on välistatud, kui kokkuleppega muudetakse võlasuhet, millega mh lepitakse kokku viivise arvestamises sisenõutavaks muutunud võlgnevuselt (Kompromissleping VÕS §578 lg 1);
Käesolevas seaduses sätestatust võib võlasuhte poolte või lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda, kui seaduses ei ole otse sätestatud või sätte olemusest ei tulene, et seadusest kõrvalekaldumine ei ole lubatud või kui kõrvalekaldumine oleks vastuolus avaliku korra või heade kommetega või rikuks isiku põhiõigusi. Hea usu põhimõte. Sisu, ulatus. Kas dispositiivsuse põhimõttest tulenevalt saavad lepinguosalised hea usu põhimõtte kohaldumist piirata või välistada? Lepingu siduvuse põhimõte. 2.4. Hea usu põhimõte VÕS § 6 lg 1 sätestab lepingupooltele üleüldise kohustuse, mille kohaselt võlausaldaja ja võlgnik peavad käituma teineteise suhtes hea usu põhimõttest lähtuvalt. Võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, juhul kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu (VÕS § 6 lg 2). Sama põhimõte on ka TsÜS §-s 138, mille 1
on seda keeldu rikkuva kokkuleppe tühisus. VÕS § 113 lg 6 esimene lause keelab nimetatud kokkulepped nii etteulatuvalt kui ka pärast intressi (sh viivise) sissenõutavaks muutumist (Riigikohtu 19. veebruari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13, p-d 2829; 9. aprilli 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-2-14, p 13; 12. märtsi 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-1-14, p 21). VÕS § 113 lg 6 kohaldumist ei saa kunstlikult vältida vaid näiteks maksetähtaja pikendamisega ehk sisuliselt olemasoleva lepingu muutmisega. Kolleegiumi hinnangul ei välista eeltoodu aga poolte kokkuleppel kogu seniselt võlgnevuselt, sh sissenõutavaks muutunud intressilt ja viiviselt, intressi nõudmist. Seega muudab kolleegium eelviidatud lahendites võetud seisukohta. VÕS § 113 lg 6 piirab võlausaldaja õigust nõuda viivist nii intressilt kui ka viiviselt ehk viivitusintressilt (vt ka nt Riigikohtu 4
Selle põhjal võib kohus veenduda, kas süüdistuse kohaselt kohaldub teole Eesti karistusseadus ja kas kriminaalasi allub asja arutavale kohtule. Tegemist on esialgse formaalse kontrolliga, mis ei välista hiljem Eesti karistusseaduse kohaldamise eitamist. Kui süüdistusaktis on vastavad asjaolud nõuetekohaselt esitatud, puudub alus kriminaalasja tagastamiseks. Selline seisukoht ei ole vastuolus ka Riigikohtu otsusega kriminaalasjas nr 3-1-1-35-07, milles selgitati, et karistusseaduse kohaldumist tuleks kriminaalasja sisulisel lahendamisel tuvastada enne deliktistruktuuri kontrollimist. 3-1-1-55-16 (süüdistuse defektid eelmenetluses) KrMS § 154 lg 3 p 3 kohaselt tuleb süüdistusakti lõpposas esitada kuriteo kvalifikatsioon karistusseadustiku vastava paragrahvi, lõike ja punkti järgi. Karistusseaduse blanketti sisustav norm on olemuslikult blanketse süüteokoosseisu lahutamatu ja täisväärtuslik osa (vt nt RKKKo 3-1-1-4-08, p 9).
annaabi.ee 
