ÕIGUSE ROLL ÜHISKONNAS 1.1 MIS ON ÕIGUS. MIKS PEAB ÕIGUST TUNDMA. 1.2 1.3 Euroopa Liidu õigussüsteemi tutvustus algab selgitusega, mille kohaselt õigus „on avalike institutsioonide loodud ja jõustatud eeskirjade süsteem. Õigus on ühiskonna peamine jõud, mis kujundab poliitilise, majandusliku ja sotsiaalse keskkonna ning on kõige olulisem sotsiaalse rahu tagaja. Seepärast on väga tähtis, et iga kodanik teaks kohaldatavat õigust.“ ( https://e-justice.europa.eu/content_law-2-et.do ) Vajadust tunda kohaldatavat õigust kinnitab asjaolu, et oluliseks märksõnaks on kujunenud nõuetelevastavus. Ükskõik millises valdkonnas tegutsemine eeldab järjest enam vastavas valdkonnas toimivate reeglite täpset tundmist ja täitmist. Kuna olulisemad reeglid on üldjuhul kehtestatud seaduste ning seadusega kooskõlas olevate alamalseisvate õigusaktidega (valituse
Kui abikaasadel on elukoht eri riikides, kuid neil on ühine kodakondsus, määratakse abielu üldised õiguslikud tagajärjed selle riigi õigusega, mille kodanikud nad on .Kui abikaasade elukohad on eri riikides ja neil on erinev kodakondsus, määratakse abielu üldised õiguslikud tagajärjed selle riigi õiguse alusel, kus oli nende viimane ühine elukoht, kui ühe abikaasa elukoht on selles riigis. Kui ei ole võimalik abielu üldistele õiguslikele tagajärgedele kohaldatavat õigust kindlaks määrata, kohaldatakse selle riigi õigust, millega abikaasad on muul viisil kõige tugevamalt seotud. Kui abielu lahutamine ei ole käesoleva seaduse §-s 57 nimetatud õiguse järgi lubatud või on lubatud ainult väga rangetel tingimustel, kohaldatakse selle asemel Eesti õigust, kui ühel abikaasal on elukoht Eestis või Eesti kodakondsus või kui tal oli abielu sõlmimise ajal elukoht Eestis
elukoha või tegevuskoha õigusele tundmatu ASJAÕIGUSE TEKKIMINE/LÕPPEMINE • Asjaõiguse (AÕ) tekkimine ja lõppemine sõltub riigi õigusest, kus asi asus AÕ tekkimise või lõppemise ajal • Asjaõigust ei saa teostada vastuolus asja asukohariigi õiguse oluliste põhimõtetega • Kui AÕ tekkimine või lõppemine toimub üldõigusjärgluse teel, kohaldatakse üldõigusjärglusele kohaldatavat õigust, v.a. kui seda piirab/välistab asja asukohariigi õigus • Teel oleva asjale tehingu alusel AÕ tekkimisele ja lõppemisele kohaldatakse sihtkohariigi õigust, kui pole kokku lepitud tehingule kohaldatava või lähtekohariigi õiguse kohaldamises SPETSIIFILISED ESEMED • Kaubadokumendile kohaldatakse temas sätestatud või väljaandja tegevuskoha või sihtkohariigi õigust. Võib laieneda asjale endale.
tuvastatakse lõplikult kohaldatav õigus; 4. kvalifitseeritakse õigussuhe lõplikult kohaldatava õiguse alusel; 5. kui nt pärimist reguleeriva kollisiooninormi alusel tuvastatud lõplikult kohaldatav õigus kvalifitseeriks õigussuhet abieluvaralisena, langeb nimetatud kollisiooninormi kohaldamine ära; 6. eeldusel, et ka abieluvara reguleeriva kollisiooninormi läbi tuvastatud õigus kvalifitseeriks õigussuhet abieluvaralisena, kohaldatakse nii tuvastatud lõplikult kohaldatavat õigust. Eeldusküsimus (ingl k incidental question; sks k Vorfrage) Kvalifitseerimisel võib enne konfliktnormidest tuleneva lõplikult kohaldatava õiguse tuvastamist tõusetuda nn eeldusküsimus. See on küsimus, mis vajab lahendamist enne õigussuhtele konkreetse õiguse kohaldamist juba kohaldatava õiguse tuvastamisel. Eeldusküsimused tekivad: (i) menetluses tõusetuvad kaks küsimust, millele kohalduvad eraldi
● usaldusfondi (trust) loomisele ning suhetele asutajate, usaldusomanike ja kasusaajate vahel; ● Tõendite ja menetluste suhtes; kindlustuslepingute suhtes, mis hõlmavad Euroopa Majandusühenduse liikmesriikide territooriumil olevaid riske. *Konventsioonis määratletud õigust kohaldatakse sellest olenemata, kas tegemist on lepinguosalise riigi õigusega või mitte. VALIKUVABADUS-Lepingu suhtes kohaldatakse lepingupoolte valitud õigust.Kui lepingu suhtes kohaldatavat õigust ei ole valitud, kohaldatakse lepingu suhtes selle riigi õigust, millega leping on kõige tugevamalt seotud. *Konventsioonis nimetatud riigi õiguse kohaldamisest võib keelduda üksnes siis, kui selle kohaldamine on ilmselgelt vastuolus kohtu asukohariigi avaliku korraga. *Kui riik koosneb mitmest territoriaalüksusest, millest igaühes kehtivad lepinguliste kohustuste suhtes oma
dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õigusteabe viida alt ELi veebilehtede autoriõiguste eeskirjade kohta. https://e-justice.europa.eu/content_eu_law-3-et.do Igal Euroopa Liidu (ELi) liikmesriigil on oma õigus ja õigussüsteem. Liikmesriigi õigus võib hõlmata riigi tasandi õigust (ehk siseriiklikku õigust, mis kehtib kogu riigis) ja vaid teatavas piirkonnas, linnas või muus haldusüksuses kohaldatavat õigust. Õiguse allikad Liikmesriikide õigus tuleneb eri allikatest, eelkõige põhiseadusest, muudest õigusaktidest (mida võib vastu võtta nii riiklikul, piirkondlikul kui ka kohalikul tasandil) ja/või valitsusasutuste määrustest. Peale selle võib liikmesriikide kohtute otsustest saada kohtupraktika. Iga ELi liikmesriigi õiguskorra ülevaade koos õiguse allikate, hierarhia, staatuse ja õigusaktide jõustumise tingimustega on esitatud Tsiviil- ja
tuvastamise järgselt tuleb määratleda, mida kujutab endast viide välisriigi õigusele, selleks tuleb tuvastada lex causae. Eestis lähtutakse pideme ja õigussuhte kvalifitseerimisel lex fori põhimõttetest. Samas anglo- ameerika õigussüsteemis lähtutakse lex causae põhimõttest. Kvalifitseerimisest sõltub õiguse valik, kuna see määratleb kohaldatava õiguse, st normi. Lex Fori kohtu asukoha riigiõigus. Lex fori põhimõte kehtib, kui kohaldatavat õigust ei saa üheselt kindlaks määrata. 4. Kohaldatava õiguse tuvastamise staadiumid on: 1) kohtualluvus; 2) Lex Causae määratlemine; 3)nõude aluse ja õigussuhte kvalifitseeerimine; 4) kohaldatava õiguse tuvastamine kollisiooninormide kaudu; 5) lõplikult kohaldatava õiguse sisu väljaselgitamine. Kohaldatav õigus sõltub kohtualluvusest, st kui Eesti kohus kohaldab Eesti REÕS, siis välisriigis toimuvas menetluses kohaldab kohus välisriigi REÕ norme
Avastati, et operatsioonide keskmistes etappides on staatilist koormust rohkem. Rindkere ja pea olid rohkem pöördunud ja painutatud kui mugavusasendis. Kui monitor oli paigutatud patsiendi küljele oli kirurgi asend sarnasem mugavusasendile. See uuring tõestas, et koletsüstektoomia ajal esineb kirurgidel palju staatilist koormust. Saadi kinnitust, et monitoride asend mõjutab suuresti kirurgi kehahoiakut. Parim variant kogu operatsioonimeeskonnale on kasutada mitut kohaldatavat monitoride süsteemi. Ideaalne manipulatsiooni nurk ja instrumendi pikkus käega-abistatud laparoskoopilisel operatsioonil (Manasnayakorn, 2008) Selle uuringu eesmärk oli uurida kuidas mõjutavad erinevad manipulatsiooninurgad ja instrumendi pikkus kirurgi sooritust ja lihaste töökoormust käega-abistatud laparoskoopia ajal. Manipulatsiooni nurkadeks olid 45°, 60°, 75° ja 90°. 90° nurga all töötamisel oli
reguleerimata õigussuhtele lähedast õigussuhet, kui õigussuhte reguleerimata jätmine ei vasta seaduse mõttele ega eesmärgile. Kasutatakse siis kui konkreetse probleemi lahendamiseks pole vastavat sätet, mis oleks ette nähtud vastava situatsiooni jaoks. Kuid esmalt peab teadma, kas tegemist on õigusliku probleemiga. Kohaldatakse mõnda sarnast normi või lahendatakse probleem õiguspõhimõtete järgi. 1) Seaduse analoogia-kohaldatakse mingit teist, sarnase olukorra puhul kohaldatavat sätet. 2) Õiguse analoogia-kui vastavat seadust pole võimalik leida, lähtutakse õiguse üldisest mõttest. Riigikohus on korduvalt analoogiat kasutanud, viitena “seaduse lünk”, mis on praeguseks juba täidetud. Vajadus analoogiat kohaldada viitab puudustele õigussüsteemis. Analoogia asendajaks võib tsiviilõiguses pidada hea usu põhimõtet, mida rakendatakse kui iseseisvat õiguste ja kohustuste tekkimise alust.
tingimustel et kutseala esindaja: a) teostab oma majandus- või kutsetegevust riigis, kus on tarbija harilik viibimiskoht, või b) kutseala esindaja suunab mistahes viisil sellised tegevused kõnealusesse riiki või mitmesse riiki, mille hulka kuulub ka kõnealune riik, ning et leping jääb nende tegevuste raamesse. Tarbija hariliku viibimiskoha õigust kohaldatakse Rooma I määruse kohaselt siis, kui pooled ei ole valinud lepingule kohaldatavat õigust. Tegevuse suunamise korral ei piisa sellest, et ettevõte suunab oma tegevuse ühte liikmesriiki või mitme liikmesriigi hulgas ka nimetatud liikmesriiki, kus on tarbija elukoht. Ka leping peab olema sõlmitud selle tegevuse raames. Tegevuse suunamisega tarbija elukohariiki ei ole siiski tegemist sellisel juhul, kui kaupleja oma veebilehel selgelt märgib, et ei soovi lepingute sõlmimist loetletud riikides elavate tarbijatega või ei paku kaupu ja teenuseid loetletud riikidesse
Tegelikult kasutavad reeglina dumpingut turule sisenejad, kes loodavad saada turgu valitsevaks ettevõtteks. Eesti konkurentsiseaduse sõna järgi ei ole turule sisenejatele dumping keelatud. Lepingud ja kooskõlastatud tegevus (sh. kartellilepingud ja -otsused) on konkurentsi kahjustavad, kui nendega kolmandate turusuhetes osalejate suhtes: 1. määratakse kindlaks hinnakujundamise tingimust, sealhulgas kolmanda isiku suhtes kohaldatavat kauba ostu- või müügihinda, tariifi, juurde- või mahahindlust, intressimäära, renti, üüri; 2. piiratakse tootmist, kaubaturgu, tehnilist arengut või investeeringut; 3. jagatakse kaubaturgu, sealhulgas varustusallikat; 4. piiratakse kolmanda isiku kaubaturule pääsu või püütakse teda turult välja tõrjuda; 5. vahetatakse konkurentsivabadust kahjustavat teavet; 6. rakendatakse erinevat tingimust võrdväärsete kokkulepete puhul kolmanda ettevõtjaga,
pädevusse antud küsimuste lahendamine. d)kohus- Kohtu pädevus pankrotimenetluses on piiratud. Kohus teostab järelevalvet pankrotimenetluse seaduslikkuse üle ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Pankrotiasja menetlemine kuulub maakohtu pädevusse. 9. Võlgniku vastutus ja vanne On kolm peamist maksejõuetuse põhjustanud või maksejõuetuse olukorras oma kohustusi rikkunud isikute suhtes kohaldatavat vastutuse vormi kriminaalõiguslikku, tsiviilõiguslikku ja pankrotiõiguslikku. Vastutus maksejõuetuse tekkimise eest: Karistusõiguslik vastutus- maksejõuetuse tahtlik tekitamine Tsiviilõiguslik vastutus- kahju hüvitamine. Kui tegemist raske juhtimisveaga, siis on haldur kohustatud esitama kahju hüvitise nõude. Vastutus kohustuste mittetäitmise eest: Karistusõiguslik vastutus: vara varjamine pankrotimenetluses Pankrotiõiguslik vastutus: arest; ärikeeld
2) taganemisõigused, mis kujutavad endast õiguskaitsevahendit lepingu rikkumise korral (VÕS § 101 lg l p 4) . ÜLESÜTLEMINE: Ülesütlemine on õiuskaitsevahend, mida saab käsutada kestvuslepingute rikkumise korral. Kui lepingu ühepoolse lõpetamise alused on kestvuslepingus tuvastatud, tuleb käsutada ülesütlemist. Vahel võib ülesütlemine olla käsutatav samaaegselt taganemisega. Ülesütlemist kui ühte kohustuse rikkumisel kohaldatavat õiguskaitsevahendit reguleeritakse VÕS § 116. Ülesütlemise liikide puhul tuleb eristada määratud tähtajaga kestvuslepinguid ja määramata tähtajaga kestvuslepinguid. 1) Määramata tähtajaga kestvuslepingute puhul on ette nähtud lepingu lõpetamine "korralise ülesütlemisega". Korralise ülesütlemise alused ja võimalus on tavaliselt sätestatud vastavat kestyuslepingut reguleerivate sätetega VÕS eriosas või eriseadusega, teatud juhtudel lepivad pooled kokku aga eritingimuste
tõendada välismaa õigust? Ära on jäetud §444 põhjendatus Välisriigi õiguse sisu tõendatakse uues tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud meetoditega (eksperdiarvamus, poolte esinemine kohtus, tõendite taotlemine kolmandalt isikult jne). Tavapäraselt oli välisriigi õiguse sisu selgitamine ja eelkõige tõendamine, et Prantsusmaa õiguse kohaldamine ei annaks samaväärset tulemust, välisriigi õiguse kohaldamist taotlenud poole kohustus. Õigus kohtualluvust, kohaldatavat õigust kokku leppida. Kohus oli pädev! Alluvus §105 menetlusökonoomia mõttes enam edasi kaevata ei saa. §436 lg 7 Kui läheb meie praktika ja arusaamadega väga vastuollu siis ei pea välisr. Õigust kohaldama. 165-04 Apellatsioonikaebus 30 päeva jooksul 24.11 tähtaeg enne kella 17.00 elektrooniliselt umbes 23.00 peab olema laekunud kohtu infobaasi enne 24.00. §335, §336 taasesitatav kuni 23:59
lahenduse leidmiseks ja pakkuda välja õiglane lahendus. Niisuguse lahendusviisi peamine eeldus on vaidlevate poolte kokkulepe ja vahendaja erapooletus. Vahekohtumenetlus on samuti alternatiivne vaidluste lahendamise viis. Kuna vahekohtu koosseisu määravad pooled ise, saavad nad olla kindlad vahekohtunike teadmistes, kogemustes ja erapooletuses. Lisaks on osapooltel õigus valida menetluse keelt, kohaldatavat õigust ja menetlusreegleid. Vahekohus võib olla ühekordselt moodustatud või alaliselt toimiv. Alaliste 7 vahekohtutena tegutsevad nt Notarite Koja vahekohus ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja arbitraazikohus. Vahekohtus tehtud otsus on pooltele täitmiseks kohustuslik ja lõplik, s.t vaidlust edasi kohtusse viia ei saa. 16. Menetlusõigus ja menetlus.
Füüsilise isiku elukoha määramisel kohaldatakse Eesti õigust. Füüsilise isiku õigus- ja teovõime määramisel kohaldatakse tema elukohariigi õigust. Juriidilisele isikule kohaldatakse selle riigi õigust, mille kohaselt ta on asutatud. Asjaõiguse tekkmine ja lõppemine määratakse selle riigi õiguse järgi, kus asi asus asjaõiguse tekkimise või lõppemise ajal. Lepingule kohaldatakse selle riigi õigust, mille kohaldamises pooled on kokku leppinud. Kui lepingule kohaldatavat õigust ei ole valitud, kohaldatakse lepingule selle riigi õigust, millega leping on kõige tugevamini seotud. Kui on toimunud lepinguvälise kohustuse aluseks olev sündmus või tegu, võivad pooled kokku leppida Eesti õiguse kohaldamises. 10. ASJAÕIGUS Asjaõiguse reguleerimisobjekt on asi. Asi on kehaline ese. Asju liigitatakse: · kinniasi maatükk e maapinna piiritletud osa · vallasasi asi, mis ei ole kinnisasi 36
tingimustel et kutseala esindaja: a) teostab oma majandus- või kutsetegevust riigis, kus on tarbija harilik viibimiskoht, või b) kutseala esindaja suunab mistahes viisil sellised tegevused kõnealusesse riiki või mitmesse riiki, mille hulka kuulub ka kõnealune riik, ning et leping jääb nende tegevuste raamesse. Tarbija hariliku viibimiskoha õigust kohaldatakse Rooma I määruse kohaselt siis, kui pooled ei ole valinud lepingule kohaldatavat õigust. Tegevuse suunamise korral ei piisa sellest, et ettevõte suunab oma tegevuse ühte liikmesriiki või mitme liikmesriigi hulgas ka nimetatud liikmesriiki, kus on tarbija elukoht. Ka leping peab olema sõlmitud selle tegevuse raames. Tegevuse suunamisega tarbija elukohariiki ei ole siiski tegemist sellisel juhul, kui kaupleja oma veebilehel selgelt märgib, et ei soovi lepingute sõlmimist loetletud riikides elavate tarbijatega või ei paku kaupu ja teenuseid loetletud riikidesse
jätnud, siis võib selle sinnapaika jätta, öelda et õigus seda ei reguleeri. Vt TsÜS § 4. kui seaduses on tekkinud lünk, kui konkreetse situatsiooni jaoks ei ole ette nähtud konkreetset sätet, tuleb kohaldada mingit lähedast sätet, mis reguleerib analoogilist situatsiooni. Eristatakse: a) seaduseanaloogia samas seaduses leidub norm, mida on võimalik analoogia alusel kohaldada; b) õiguse analoogia kui samast seadusest ei leita analoogia alusel kohaldatavat normi, siis lähtutakse õiguse üldistest põhimõtetest, eelkõige PS-st tuleneva põhimõtted. Kirjandus: Köhleri õpik lk 1-27(va 15-18) TsÜS § 1-4 Rakendusseadus § 2 2. Füüsilised isikud 2.1. Füüsiliste isikute õigusvõime 2.2. Füüsiliste isikute teovõime ja selle piiramine 2.3. Piiratud teovõimega isikute tehingud 2.4. Elukoht 2.5. Füüsiliste isikute teadmata kadunuks ja surnuks tunnistamine 2
2. Järelevalve sisuks on hinnata krediidiandja tegevuse vastavust tarbijakaitseseadusele (sh tarbijale kohaldatavad tasu, intressimäär, teabe andmise tingimused). Nõuete rikkumise korral on järelevalvel õigus keelata krediidiandja tegevus (vähemalt 30 päevaks), samuti kohaldada rahalisi trahve ja muid meetmeid. 3. Horvaatias on intressimäärale kehtestatud lagi, eristades hüpoteekkrediidi ja muude krediidilepingute puhul kohaldatavat maksimaalset intressimäära (viimaste puhul on see pooleteistkordne keskmine intressimäär). Lisaks on piiratud krediidiga seotud muid kulusid, mis ei tohi olla rohkem kui 11% krediidisummast. Krediidilepingute puhul ei ole tehtud erisusi kiirlaenuandjatele. Sloveenia 1. Järelevalvet mitte-pankadest laenuandjate üle teostab tarbijakaitseamet (Market Inspectorate). Tarbijakrediidi andjatel tuleb end registreerida majandusministeeriumis
Nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga(majandus või kutsetegevuses) väljendatud nõusolek sõlmida leping pakkumuses väljatoodud tingimustega. Nõustumus pakkumuse sisu oluliselt muuta ei tohi, kui muudab, siis tegemist on uue pakkumisega ja järelikult lepingu sõlmimiseks tuleb anda uus nõustumus. (oferdis esitatust erinevat hinda, maksmise viisi, kauba kogust, kvaliteeti, täitmise kohta ja tähtaega, vastutuse mahtu, lepingule kohaldatavat seadust või vaidluste lahendamise korda ja kohta.) Kui isikuni, kelle majandus- või kutsetegevusse kuulub teatud tehingute tegemine või teenuste osutamine, jõuab pakkumus sellise tehingu tegemiseks või teenuse osutamiseks temaga püsivas ärisuhtes olevalt isikult, tuleb pakkumusele mõistliku aja jooksul vastata. Vaikimine loetakse sel juhul nõustumuseks. Kuidas on võimalik pakkumust teha? Otseselt(suuliselt v kirjalikult) ja
tahte avaldusi sisaldavad kokkulepped poolte vahel, et tegemist on püsivate ärisuhetega, mis eeldavad pooltevahelist usaldust. Selleks, et saaksime lugeda lepingu sõlmituks, peab aktsept oma sisult vastama oferdile, st aktsept ei tohi sisaldada olulisi muudatusi võrreldes oferdis näidatud tingimustega (VÕS § 21). Olulisteks muudatusteks loetakse oferdis esitatust erinevat hinda, maksmise viisi, kauba kogust, kvaliteeti, täitmise kohta ja tähtaega, vastutuse mahtu, lepingule kohaldatavat seadust või vaidluste lahendamise korda ja kohta. Aktsepti, mis sisaldab olulisi muudatusi võrreldes oferdiga, loetakse ettepaneku tagasilükkamiseks ja uue ettepaneku tegemiseks ehk vastuoferdiks. Aktsept, milles tehakse ainult ebaolulised muudatused võrreldes oferdiga, ei ole vastuoferdiks ja mitteolulised muudatused muutuvad lepingu tingimusteks juhul, kui nendele viivitamatult vastu ei vaielda.
tahte avaldusi sisaldavad kokkulepped poolte vahel, et tegemist on püsivate ärisuhetega, mis eeldavad pooltevahelist usaldust. Selleks, et saaksime lugeda lepingu sõlmituks, peab aktsept oma sisult vastama oferdile, st aktsept ei tohi sisaldada olulisi muudatusi võrreldes oferdis näidatud tingimustega (VÕS § 21). Olulisteks muudatusteks loetakse oferdis esitatust erinevat hinda, maksmise viisi, kauba kogust, kvaliteeti, täitmise kohta ja tähtaega, vastutuse mahtu, lepingule kohaldatavat seadust või vaidluste lahendamise korda ja kohta. Aktsepti, mis sisaldab olulisi muudatusi võrreldes oferdiga, loetakse ettepaneku tagasilükkamiseks ja uue ettepaneku tegemiseks ehk vastuoferdiks. Aktsept, milles tehakse ainult ebaolulised muudatused võrreldes oferdiga, ei ole vastuoferdiks ja mitteolulised muudatused muutuvad lepingu tingimusteks juhul, kui nendele viivitamatult vastu ei vaielda.
võib kohaldada nii põhi- kui ka lisakaristusena. Vastavalt seadusele võib ühe õiguserikkumise eest määrata kas põhikaristuse või põhi- ja lisakaristuse. 108 2.2. Juriidiliste isikute suhtes kohaldatavad halduskaristused Halduskaristusi, mida võib kohaldada juriidiliste isikute suhtes, ei ole seaduses eraldi ammendava loeteluna antud. Juriidiliste isikute haldusvastutust sätestavatest õigusaktidest võib välja tuua kolm juriidiliste isikute suhtes kohaldatavat halduskaristuste liiki. Nendeks on: 1) rahatrahv; 2) tegevuse peatamine; 3) tegevuse lõpetamine. Rahatrahv on juriidiliste isikute suhtes kohaldatav põhiline halduskaristus. Juriidilistele isikutele määratava rahatrahvi puhul puudub samuti ühtne rahatrahvi (maksimaal)määra kehtestamise alus. Haldusvastutust kehtestavate seadustega võib rahatrahvi määr olla antud: 1) otseselt rahalises väljenduses. Näiteks maksukorralduse seaduse § 30 1. lõike punkt 1
võib kohaldada nii põhi- kui ka lisakaristusena. Vastavalt seadusele võib ühe õiguserikkumise eest määrata kas põhikaristuse või põhi- ja lisakaristuse. 108 2.2. Juriidiliste isikute suhtes kohaldatavad halduskaristused Halduskaristusi, mida võib kohaldada juriidiliste isikute suhtes, ei ole seaduses eraldi ammendava loeteluna antud. Juriidiliste isikute haldusvastutust sätestavatest õigusaktidest võib välja tuua kolm juriidiliste isikute suhtes kohaldatavat halduskaristuste liiki. Nendeks on: 1) rahatrahv; 2) tegevuse peatamine; 3) tegevuse lõpetamine. Rahatrahv on juriidiliste isikute suhtes kohaldatav põhiline halduskaristus. Juriidilistele isikutele määratava rahatrahvi puhul puudub samuti ühtne rahatrahvi (maksimaal)määra kehtestamise alus. Haldusvastutust kehtestavate seadustega võib rahatrahvi määr olla antud: 1) otseselt rahalises väljenduses. Näiteks maksukorralduse seaduse § 30 1. lõike punkt 1
Palun lugege õigusteabe viida alt ELi veebilehtede autoriõiguste eeskirjade kohta. https://e- justice.europa.eu/content_eu_law-3-et.do 210 Igal Euroopa Liidu (ELi) liikmesriigil on oma õigus ja õigussüsteem. Liikmesriigi õigus võib hõlmata riigi tasandi õigust (ehk siseriiklikku õigust, mis kehtib kogu riigis) ja vaid teatavas piirkonnas, linnas või muus haldusüksuses kohaldatavat õigust. Õiguse allikad Liikmesriikide õigus tuleneb eri allikatest, eelkõige põhiseadusest, muudest õigusaktidest (mida võib vastu võtta nii riiklikul, piirkondlikul kui ka kohalikul tasandil) ja/või valitsusasutuste määrustest. Peale selle võib liikmesriikide kohtute otsustest saada kohtupraktika. Iga ELi liikmesriigi õiguskorra ülevaade koos õiguse allikate, hierarhia, staatuse ja
annaabi.ee 
