Tegelikkuses kaatrit ei ole olemas, müüja pettis hageja I. Hageja saatis müüjale ja kostjale kaatrilepingu tühistamise avaldused, kuid kostja jätkas arvete saatmist. Hagejal I tekkis võlgnevus. Kuna hageja I ei maksnud, jäi hageja II võlgadesse.. Kostja ütles tehingud üles. Hagejate kontod debeteeriti kostjate poolt Õiguslik probleem ja RK seisukoht: RK: „Tüüptingimuste võimalikku kasutamist tuleb õiguse kohaldamisena kontrollida põhimõtteliselt iga tarbija ning majandus- ja kutsetegevuses osaleva isiku vahel sõlmitud lepingust tekkinud vaidluse lahendamisel“ RKTKo 3-2-1-147-15, p 13-15 kaitsekohustus, nn Arumäe kaasus Asjaolud: Anti Kuuse (hageja) hagi Urmas Arumäe (kostja) vastu võlatunnistusest tuleneva võla ja viivise saamiseks ning Urmas Arumäe vastuhagi Anti Kuuse vastu alusetult saadu tagastamiseks ja võlatunnistuse lõppenuks lugemiseks
lahendada, nagu soovib hageja. Asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Kolleegiumi hinnangul saab ringkonnakohus asja ise lahendada, tagades poolte võrdse kohtlemise tagamiseks neile võimaluse seisukohtade ja tõendite esitamiseks tagatiskokkuleppe kehtivuse ja sellele tuginemise lubatavuse kohta. Riigikohus on leidnud, et tüüptingimuste võimalikku kasutamist tuleb õiguse kohaldamisena kontrollida põhimõtteliselt iga tarbija ning majandus- ja kutsetegevuses osaleva isiku vahel sõlmitud lepingust tekkinud vaidluse lahendamisel (vt Riigikohtu 5. detsembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-05, p 12). 33. Kolleegiumi arvates on pooled varasemalt esile toonud asjaolusid, mis oleksid pidanud kohtutes tähelepanu äratama. Nii tugines hageja juba hagis sellele, et tagatisleping ei taga