Tea Talupoeg 2017 Mõisted • Karistus • Süütegu=kuritegu/väärtegu • Kriminaalkoodeks=karistusseadustik • Süüteokooseis • Objektiivsed ja subjektiivsed tunnused Karistusseadustik • Süütegude temaatikat käsitlev Eesti seadus • Seadustik vastuvõetud 6.juunil 2001 ning jõustunud 1.septembril 2002 • Enne karistuseadustikku kehtis Eestis kriminaalkoodeks • § 1. Karistusseadustiku üldosa kohaldamisala • (1) Karistusseadustiku üldosa sätteid kohaldatakse käesoleva seadustiku eriosas ja muudes seadustes sätestatud süütegude eest karistamiseks. • (2) Karistusseadus käesoleva peatüki tähenduses on käesolev seadustik või muu seadus, mis näeb ette karistuse süüteo eest. KarS§118 • Raske tervisekahjustuse tekitamine kuulub KarS§118 9.nda peatüki alla,mis käsitleb isikuvastaseid süütegusid. Mis omakorda jaguneb 2.jagu
mida võib rahastada Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF). Määrusega kehtestatakse samuti ERFi ülesanded ja ERFist antava abi ulatus ajavahemikuks 2007-2013 muudetud ühtekuuluvuspoliitika lähenemise, piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive ning Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi alusel. KOKKUVÕTE Käesoleva määrusega kehtestatakse ja määratakse kindlaks ka ERFi ülesanded ja ERFist antava abi ulatus. ERFist antava abi kohaldamisala on sätestatud Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi käsitlevate üldsätetega määratletud lähenemise, piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive ning Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi kontekstis. Eesmärk ERFi eesmärk on aidata kaasa majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamisele, vähendades piirkondlikke erinevusi. See kaasaaitamine põhineb arengu ja piirkondade
seisundi või muude asjaolude tõttu. Kihutamine riiklike, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on keelatud ja seadusega karistatav. Samuti on keelatud ja karistatav õhutada vihkamisele, vägivalla ja diskrimineerimise rahvas ühiskonnakihtide vahel. Artikkel 5 Euroopa kaitse konventsiooni inimõiguste ja põhivabaduste (EKZPCHOS) kaitseb kodanike õigusi ja vabadusi, kellel ei ole vabadust. Artikli 5 kohaldamisala hõlmab vabaduskaotuse kriminaal-ja tsiviilmenetluses, mis hõlmab järgmisi teemasid: 1) isiku kinnipidamise ja tema vastuvõtul asutus (1. osa artikli 5); 2) põhjendus kinnipidamine (2. osa artikkel 5); 3) õigus asja arutamisele mõistliku aja jooksul (3. osa artikkel 5); 4) pöörduda kohtusse ja kohtu pädevust (4. osa artikkel 5) 5)õigus hüvitisele (5. osa artikkel 5). 2.Diskrimineerimise keeldus
3.Euroopa parlament 3.1. Koosseis. Nice'i lepingus määrati EP liikmete maksimaalseks arvuks 732. 2004.2009. aasta ametiajaks saab 25 liikmesriigist iga riik sellise arvu kohti, mis vastab talle lepingu lõppaktile lisatud deklaratsioonis nr 20 antud kohtade arvule, millele lisandub see arv kohti, mis tuleneb Bulgaariale ja Rumeeniale nende ühinemisel ettenähtud 50 koha jaotamisest. 3.2. Volitused EP volitusi suurendati, laiendades veidi kaasotsustamismenetluse kohaldamisala ja nõudes, et EP peab andma oma nõusoleku tõhustatud koostöö sisseseadmisele kaasotsustamismenetluse alla kuuluvates valdkondades. 4. Kohtusüsteemi reform 4.1. Euroopa Kohus Euroopa Kohtus on nagu varemgi üks kohtunik iga liikmesriigi kohta, kuid edaspidi tuleb kohus kokku mitmel erineval viisil: ta võib tulla kokku kodadena, suurkojana või täiskoguna. Nõukogu võib ühehäälselt suurendada kohtujuristide arvu, milleks jääb endiselt kaheksa. 4.2. Esimese Astme Kohus
Ühtlasi antakse heaks kiidetud eeskirjadega liikmesriikidele võimalus küsida kõrgemaid makse tipptundidel ja madalamaid tippkoormuse välisel ajal, et vähendada ummikuid ning liiklust paremini hallata. Kehtiva Eurovignette'i direktiivi läbivaatamine aitab liikmesriikidel paremini lahendada ka ummikutega seotud probleeme, pakkudes uut paindlikku võimalust kehtestada raskeveokite suhtes eri kellaaegadel erinevad tasumäärad. Ühtlasi laiendatakse Eurovignette´i direktiivi kohaldamisala, mis hakkab lisaks üleeuroopalisele transpordivõrgule (TEN-T) hõlmama kõiki kiirteid üle Euroopa. ELi uued eeskirjad annavad ettevõtjatele õiged hinnasignaalid, millest lähtuvalt on võimalik suurendada investeeringuid tõhusasse logistikasse ning vähem saastavatesse transporti. 1999. aasta Eurovignette'i direktiiviga raskete kaubaveokite maksustamise kohta teatavate infrastruktuuride kasutamise eest on nähtud ette ELi raamistik teemaksude sissenõudmiseks rasketelt kaubaveokitelt
Institutsioonide osas muudeti peamiselt Komisjoni ja Parlamendi liikmete arvu. Nizza lepinguga pandi paika, et EP-s saab olema maksimaalselt 732 saadikut ning Komisjonis on alates 2005 aastast üks volinik igast liikmseriigist(Euroopa Parlament). Need muudatused olid selleks, et tulevastel liikmetel oleks ka häält nii Parlamendis kui ka Komsjonis ning et neid võetaks ka kuulda. Veel suurendati EP volitusi, laiendades veidi kaasotsustamismenetluse kohaldamisala ja nõudes, et EP peab andma oma nõusoleku tõhustatud koostöö sisseseadmisele kaasotsustamismenetluse alla kuuluvates valdkondades(Euroopa Parlament). Lisaks tuleb küsida EP arvamust, kui nõukogu esitab arvamuse põhiõiguste olulise rikkumise ohu kohta mõnes liikmesriigis(Euroopa Parlament). Kuigi EP õigusi ja volitusi suurendati, siis siiamaani on Parlament kõige nõrgem institutsioon EL-is. Vaikselt on neid suurendatud, aga siiski on
„Tööandjate ühingu või liidu ja töötajate ühingu või liidu ning tööandjate keskliidu ja töötajate keskliidu vahel sõlmitud kollektiivlepingut võib laiendada poolte kokkuleppel käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktides 1 ja 3 määratud tingimuste osas. Laienemise ulatus määratakse kindlaks kollektiivlepingus.” Esiteks tähendab see, et laiendada saab vaid neid kollektiivlepinguid, mille kohaldamisala on äriühingute kollektiivlepingutest laiem (sest tööandjaid esindav osapool peab olema vähemalt tööandjate ühing või liit). Teiseks tähendab viide seaduse § 6 lõike 1 punktidele 1 ja 3 seda, et laiendada saab vaid palga- ning töö- ja puhkeaja tingimusi. Kolmandaks ja kõige tähtsamaks asjaoluks on antud kontekstis see, et ainsaks laiendamise eelduseks on lepingupoolte enda tahe. Kehtestatud on vaid üks
põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus, mis peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade […] Käesoleva töö autori arvates on ideoloogia kirjapandud piisavas selguses ja koguses ning omapoolseod täiendusi lisada ei ole. Karistusseadustiku õiguslik ideoloogia on esitatud karistusseadustiku esimeses paragrahvis järgmiselt: § 1. Karistusseadustiku üldosa kohaldamisala (1) Karistusseadustiku üldosa sätteid kohaldatakse käesoleva seadustiku eriosas ja muudes seadustes sätestatud süütegude eest karistamiseks. Käesoleva töö autori arvates võiks põhjalikumalt seletada seadustiku eesmärki, lisada distsiplineerimise ja süütegude ennetamise eesmärgi. 4. Mittetäielike õigusnormide ja täielike õigusnormide-ettekirjutuste liigid Tartu Ülikooli seaduses Õigusnormid jagunevad täielikeks ja mittetäielikeks õigusnormideks
olemasolust, vaid vajalik on üleandmisele suunatus tahte väljendamine eraldi tehinguda (käsutustehinguga) - Abstraktsiooniprintsiip (TsÜS § 6 lg 4): käsutuslepingu kehtivus ei sõltu sellest, kas käsutuse tegemiseks on ka õiguslik alus (ehk kehtiv kohustustehing). Teenib õigusselguse ja kindluse huve. - Mõistlikkuse põhimõte (VÕS § 7) Kohaldamisala kohta vt VÕS §-d 24 lg 1; 26 lg 3; 28 lg 2 Heausklikuks omanikuks pole võimalik saada, kui omandatud ese on varastatud. 3. Era- ja avaliku õiguse eristamine 1. huviteooria 2. subjektiteooria 3. täiendatud subjektiteooria 4. subordinatsiooniteooria 3.1. Era- ja avaliku õiguse reguleerimismeetodid ja ese Reguleerimisese Reguleerimisme
rahvusvaheliste lepingute abil unifitseeritud materiaalsed normid ja välismaalaste ning välismaa juriidiliste isikute õigusvõimet reguleerivad normid. *Prof. A.Alanen (Soome, 1965): REÕ on käsitletud kui siseriiklike õigusnormide kogumina, mille ese ja eesmärk on rahvusvaheline. *I.Nurmela jt.(2008): REÕ on üldistatult eraõiguslike erinormide kogum, mis rakendub puutumusel teiste riikide õigusega. *REÕSeadus § 1.“Seaduse kohaldamisala“: Käesolevat seadust kohaldatakse juhtudel, mil õigussuhtel on kokkupuude rohkem kui ühe riigi õigusega. Erinevates riikides hõlmatakse REÕ-ga erinevaid norme. REÕ mõiste selgub REÕ ülesande, eseme ja ulatuse vaatluse läbi. REÕ ülesannet võib määratleda mitmeti: määrata kindlaks, millal kohaldada välisriigi õigust ja millal seda mitte
kõrvaldada või püüelda väikseima võimaliku kahju poole. RVastS § 7 lg-st 1 tuleneb esmaste ÕKV-te kasutamise põhimõte, mille kohaselt võib kahju hüvitamine olla välistatud, kui kannatanu on jätnud kasutamata esmase kohustusliku ÕKV-i, millega ta oleks saanud vältida kahju tekkimist. Kui nõuete kasutamine poleks kahju kõrvaldanud, siis saab ikkagi hüvitist. Ehk ei eelda alati aktiivset tegutsemist. 5. Määratle RVS-e, kohtupraktika alusel esmaste ÕKV-te kasutamise kohustuse kohaldamisala. Liis Primaarnõuded aitavad vältida kahju tekkimist või selle suurenemist. Need on suunatud kahju põhjustava avaliku võimu kandja õigusvastase tegevuse või tegevusetuse tõrjumisele. Järgitakse kannatanu enda hoolsuskohustust, et kannatanul ei ole õigust nõuda kahju hüvitamist ulatuses, milles ta on jätnud kasutamata võimaluse kõrvaldada kahju esmaste ÕKV-de abil. Seega peab kannatanu võimaluse korral püüdma ära hoida kahju tekkimist.
just.ee/58837) 3. Suur õ, 2003 Järelevalve kohaliku omavalitsuse tegevuse üle Eesti vabariigis. Tartu (htp:portaal.ell.ee/orb.aw/class=file/action.../id.../Oerne_suur_ baktoo.doc) 25.03.2014 4. Tamm K, 2013 Mis on normitehnika? Riigikogu Kantselei ( RiTo 28, 2013) 5. 11 Lisad Lisa 1 § 8. Üldsätted (1) Seaduseelnõu üldsätetes esitatakse seaduse reguleerimisala, vajaduse korral kohaldamisala, teiste seaduste kohaldamise säte ja kavandatavate õigusinstituutide üldised sätted ning terminite määratlused §-s 18 nimetatud juhul. (2) Reguleerimisala säte sõnastatakse esimeses paragrahvis. Reguleerimisala sättes loetletakse seaduseelnõus käsitletavad õigusinstituudid või nimetatakse reguleeritav valdkond. Reguleerimisala sätet ei ole vaja esitada, kui pealkiri avab piisavalt seaduseelnõu reguleerimisala ning seda ei ole vaja täpsustada.
Poolte kokkuleppega ettenähtud vormis tehtud tehingut saab muuta muus vormis üksnes siis, kui pooled on selles kokku leppinud (TsÜS § 77 lg 3 teine lause). Antud sättega vastupidise regulatsiooni kehtestab aga erinormina VÕS § 13 lõige 2, mille kohaselt kokkuleppelise vorminõude korral ei pea seda vormi lepingu muutmisel või lõpetamisel järgima, kui lepingust ei tulene teisiti. Sisuliselt tähendab see ilmselt seda, et TsÜS § 77 lõike 3 teise lause kohaldamisala peaks olema üsnagi minimaalne ning saab kõne alla tulla üksnes juhul, kui tehingule ei kohaldata võlaõigusseadust. *21 Küsitav on, kas juhul, kui seadus näeb ette lepingu kohustusliku vormi, peab ka lepingu lõpetamine, eelkõige sellest taganemine või selle ülesütlemine toimuma samas vormis. Mõned autorid on tuletanud sellise nõude VÕS § 13 lõikest 2. *22 Riigikohus on siiski põhjendatult
§ 1. Töötasu alammäära kehtestamine Kehtestada töötasu alammääraks tunnis 1,73 eurot ja töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kuus 278,02 eurot. [RT I 2010, 60, 407 - jõust. 01.01.2011] § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. juulil 2009. a. Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord Vastu võetud 11.06.2009 nr 91 Määrus kehtestatakse «Töölepingu seaduse» § 29 lõike 8 alusel ja kooskõlas § 70 lõikega 1. § 1. Kohaldamisala (1) Määrust kohaldatakse töötaja keskmise töötasu arvutamisele ning maksmisele seaduses ettenähtud juhtudel, sealhulgas puhkusetasu arvutamisele. (2) Määruse tähenduses loetakse töötasuks avalikus teenistuses palk «Avaliku teenistuse seaduse» tähenduses. (3) Paragrahvi 2 lõigete 4 ja 5 ning lõike 6 punkti 2 tähenduses loetakse kehtivaks töötasuks avalikus teenistuses palgamäär «Avaliku teenistuse seaduse» tähenduses.
varjata. omaks integreeritud lähenemise nvastase ja perevägivalla kaotamisele. Müüt: vv on süüdi alkohol.Enam kui 80%-l juhtudest kutsuti politsei kohale siis, kui perevv oli 2 Konventsiooni kohaldamisala alkojoobes, sealjuures pooltel juhtudel oli tegemist raske joobeastmega. alko on riskitegur, mis võib 1 Konventsiooni kohald nvastase vv kõigi vormide, sh perevv suhtes, mis mõjutab naisi soodustada vv esinemist paarisuhtes, eksperdid rõhut, et ainus viis vv-st võitu saada on tegeleda vv ebaproportsionaalselt. probleemiga
nende liikmesriikide rahapoliitika, mille rahaühik on euro; mere bioloogiliste ressursside kaitse ühise kalanduspoliitika raames; ühine kaubanduspoliitika, «liidu ainupädevusse kuulub ka rahvusvahelise lepingu sõlmimine, kui selle sõlmimise näeb ette liidu õigusakt või kui lepingut on vaja selleks, et võimaldada liidul teostada oma sisemist pädevust, või kui selle sõlmimine võib mõjutada ühiseeskirju või muuta nende kohaldamisala». Jagatud pädevus ehk olukord, kus otsused on jagatud liidu ja liikmesriikide vahel. Nendeks jagatud pädevusteks on siseturg: mõned sotsiaalpoliitika valdkonnad; majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus; põllumajandus ja kalandus (välja arvatud mere bioloogiliste ressursside kaitse); keskkond; tarbijakaitse; transport; üleeuroopalised võrgud; energeetika; vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala. Lisaks, liit võib rakendada meetmeid teadusuuringuteks,
üksikasjadest tulenevad muudest seadustest või nende alusel antud rakendusmäärustest. Seaduses kirjeldatakse haldusmenetlust halduses tehtavate õigustoimingute kaudu haldusmenetlus on haldusorgani tegevus haldusakti või määruse andmisel, toimingu tegemisel või halduslepingu sõlmimisel. Haldusmenetlust kui mõistet tuleb eristada halduskohtumenetlusest ja haldusõiguserikkumise menetlusest. Erinevalt kohtumenetlusest korraldab haldusmenetlust täitevvõim. Kohaldamisala täpsemaks piiritlemiseks on HMSi § 2 lg-s 2 ette nähtud menetlused, mida võib käsitada haldusorganite tegevusena, ehkki nad karistussüsteemi arvestades liigituvad karistusõiguse valdkonda. Need on väärteomenetlus varem haldusõiguserikkumise menetlus ja kuriteo kohtueelne uurimine. 1.1. Haldusmenetluse põhimõtted 1. Seaduslikkus HMSi § 3 konkretiseerib haldustegevusele omast seaduslikkuse põhimõtet, mis lähtub põhiseaduse §-dest 3 ja 11
juriidilise isiku staatus. • Sõna "ühendus" asendatakse igal pool sõnaga "liit"; määratakse kindlaks, et need on kaks liidu aluslepingut ning liit asendab ühenduse ja on selle õigusjärglane. Euroopa Liidu leping • Euroopa Liidu lepingul ja Liidu toimimise lepingul ei ole põhiseaduslikku iseloomu. Vastavalt 2004. aasta VVK-l kokkulepitule viidatakse põhiõigusi käsitlevas artiklis põhiõiguste hartale, muutes selle juriidiliselt siduvaks ja esitades selle kohaldamisala. • Pädevust puudutavaid aluspõhimõtteid käsitlevas artiklis täpsustatakse, et liit tegutseb üksnes talle liikmesriikide poolt aluslepingutega omistatud pädevuse piires. • Riikide parlamentide rolli olulisust suurendatakse veelgi. • Riikide parlamentidele antud aega õigustloovate aktide eelnõude läbivaatamiseks ja põhjendatud arvamuse esitamiseks nende vastavuse kohta subsidiaarsuse põhimõttele pikendatakse kuuelt nädalalt kaheksale.
antud rakendusmäärustest. Seaduses kirjeldatakse haldusmenetlust halduses tehtavate õigustoimingute kaudu haldusmenetlus on haldusorgani tegevus haldusakti või määruse andmisel, toimingu tegemisel või halduslepingu sõlmimisel. Haldusmenetlust kui mõistet tuleb eristada halduskohtumenetlusest ja haldusõiguserikkumise menetlusest. Erinevalt kohtumenetlusest korraldab haldusmenetlust täitevvõim. Kohaldamisala täpsemaks piiritlemiseks on HMSi § 2 lg-s 2 ette nähtud menetlused, mida võib käsitada haldusorganite tegevusena, ehkki nad karistussüsteemi arvestades liigituvad karistusõiguse valdkonda. Need on väärteomenetlus varem haldusõiguserikkumise menetlus ja kuriteo kohtueelne uurimine. 1.1. Haldusmenetluse põhimõtted 1. Seaduslikkus HMSi § 3 konkretiseerib haldustegevusele omast seaduslikkuse põhimõtet, mis lähtub põhiseaduse §-dest 3 ja 11
Vt skeem Nõusolekumenetlus (The Assent v Consent Procedure) Ei olegi tavaaktide menetlemiseks, sisuliselt EP vetoprotseduur. Kasutatakse uusliikmete liitumiseks, väliskokkulepete ja struktuurfondide põhimõtete kinnitamiseks Seadusandlik tavamenetlus Käib Lissaboni leppe alusel; endine nimetus on kaasaotsustamisprotseduur. Põhimõtete kohaselt peavad asjaga nõustuma nii parlament kui nõukogu. 19 20 Kohaldamisala: Traditsiooniliselt: ühtse turu ja kaubanduspoliitika, põllumajandus ja kalandus, tarbijakaitse ja arenguabi,tööturu-ja keskkonnaküsimused, majandus-ja sotsiaalküsimused Lissaboni leppe järgselt: mitmed justiits-ja siseasjade alla kuuluvad teemad nagu piirikontroll, asüüli-ja immigratsiooniküsimused, politsei-ja justiitskoostöö. Samuti kultuuripoliitika mõningad aspektid, tööjõu vaba liikumine ja transpordipoliitika
RAHVUSVAHELISE AUTOKAUBAVEOLEPINGU KONVENTSIOON (CMR) PREAMBULA KONVENTSIOONIOSALISED, TUNNISTADES vajadust ühtlustada kaupade rahvusvahelise autoveo lepingu tingimusi, iseäranis sellel veol kasutatavaid dokumente ja vedaja vastutust, LEPPISID KOKKU järgmises: I peatükk KONVENTSIOONI KOHALDAMISALA Artikkel l 1. Käesolevat konventsiooni kohaldatakse igasuguse kauba autoveo lepingu suhtes, mida tehakse tasu eest sõidukiga, kui lepingus näidatud kauba vastuvõtmise koht ja kauba üleandmiseks ettenähtud koht asuvad eri riikides, millest vähemalt üks on konventsiooniosaline, olenemata lepingupoolte elukohast ja rahvusest. 2. Käesoleva konventsiooni kohaldamisel tuleb sõiduki all mõista autot, autorongi, haagist ja
REÕ hulka kuuluvad kollisiooninormid, rahvusvaheliste lepingute abil unifitseeritud materiaalsed normid ja välismaalaste ning välismaa juriidiliste isikute õigusvõimet reguleerivad normid. Prof. A.Alanen (Soome, 1965): REÕ on käsitletud kui siseriiklike õigusnormide kogumina, mille ese ja eesmärk on rahvusvaheline. I.Nurmela jt.(2008): REÕ on üldistatult eraõiguslike erinormide kogum, mis rakendub puutumusel teiste riikide õigusega. REÕSeadus § 1."Seaduse kohaldamisala": Käesolevat seadust kohaldatakse juhtudel, mil õigussuhtel on kokkupuude rohkem kui ühe riigi õigusega Edasi käsitleme I.Nurmela jt teoses lk. 14-30 toodut, valikuliselt. Erinevates riikides hõlmatakse REÕ-ga erinevaid norme. REÕ mõiste selgub REÕ ülesande, eseme ja ulatuse vaatluse läbi. 1.3.2. REÕ ülesanne (eesmärk) Seda võib määratleda mitmeti: - määrata kindlaks, millal kohaldada välisriigi õigust ja millal seda mitte teha;
tarbijakaitse), PS, seadused, seadusest alamalseisvad õigusaktid. Mõistlikkuse põhimõte (VÕS § 7). Võrreldes hea usu põhimõttega on see rangem, kohaldub sellekohase aluse olemasolul. Realiseerib 2. Tava (VÕS § 25). Tava on õiguskäibes eksisteeriv harjumus, mida osalised loevad enese suhtes õiguslikult siduvaks. Võib eristada õigluse ideed. Kohaldamisala kohta vt VÕS §-d 24 lg 1; 25 lg 2; 26 lg 3; 28 lg 2. tavaõigust ja käibetava. Tava ei saa muuta seadust. Dispositiivsuse põhimõte (VÕS § 5)- võimalus kokkuleppega seadusest kõrvale kalduda. Tuleneb eraautonoomia ja selle alaliigiks oleva 3. Kohtupraktika. Ei ole Eestis tsiviilõiguse allikaks. Samas oluline instrument õiguse tõlgendamisel, õiguskindluse tugevdamisel
1) Paindlik tööõigus 2) Kaasaegsed sotsiaalkindlustussüsteemid 3) Efektiivne aktiivne tööpoliitika 4) Efektiivne elukestva õppe süsteem Tulevikutöö ja selle mõju töösuhete reguleerimisele – 1) peamiselt tehnoloogia areng, kuid ka globaliseerumine, demograafilised trendid jms toovad kaasa töö sisu ja selle tegemise korralduse muutumise; 2) muutunud töö sisu ja selle tegemise korraldust nimetatakse tulevikutööks; 3) tekivad uued paindlikud töötamise viisid; 4) tööõiguse kohaldamisala jääb kitsamaks, võimaliku arenguna hakatakse õiguslikke tagatisi andma ka muudele töötegijatel Tööõigus - Õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. 2. Töölepingu eristamine töövõtulepingust: lepingute mõisted ja tunnused, sarnasused ja eristamise võimalused. Lepingute eristamise vajadus. Lepingute eristamise kriteeriumid. Töölepingu eeldamise põhimõte
Teema 1. Õigus ja ühiskond 1) Õiguse olemus ja mõiste. Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide süsteem käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks ja mille nõuete täitmist tagatakse riigi sunniga ning mis vastab ühiskonna õiglustundele. 2) Õiguse tunnused. Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum. Õigusnormid ei toimi eraldi, hajutatult,vaid kogumina, nad kujutavad endast tervilikku süsteemi, mis kujuneb vastastikku seotud elementidest (normidest, õigusinstituutidest, õigusharudest). See vastastikune seotus ja süsteemsus tõstab õiguse kui tervislikku kogumi regulatiivset mõju, vähendab regulatsiooniväljas lünkade tekkimise võimalusi. Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum. See eristab õigusnormide kogumit kõigest teistest sotsiaalnormide süsteemides ...
Lihtsam RK, nõuda välja rikkumise teel saadu e elamus, mis võiks olla sama suur kui pilet. 4) tulu, kus deliktiõigus väljanõudmist ei võimalda. 80. Missugused on regressikondiktsiooni eeldused ja missugused on selle kondiktsiooni seosed KAA õigusega ja SK-ga? 14 § 1041 eeldused: üks isik täidab õigusliku aluseta teise isiku kohustuse; teine isik rikastub kohustusest vabanemise tõttu. Kohaldamisala väga piiratud. Nt A-l on võlg B ees ja C maksab A võla B-le ära. KAA kaudu C A kohustust täites on ajanud A asja. C-l A vastu nõue § 1018 ja § 1023 järgi. Ekslikult või lubamatult ei saa teise isiku kohustust täita, § 1026 lg-d 1, 2 ei ole teise isiku koh täitmise puhul võimalik. C täites A kohustust ajas õigustamatult A asja. C nõude puhul § 1024 lg 4 pahausksuse puhul nõuet pole, heausksuse puhul soorituskondikts või § 1041. Nii jõuame regressikondiktsioonini.
2. Õiguste teostamise piiramine (õiguste kuritarvutamise keeld) * Sa ei või teostada ebaausalt omandatud õigust (nt TsÜS § 104) * Sa ei või kasutada ebaproportsionaalseid õiguskaitsevahendeid. * Sa ei või käituda vastuoluliselt. * Sa ei või oma õigust teostada, kui sul ei ole kaitsmisväärset huvi. * Teatud juhul kaotad sa oma õiguse (VÕS § 6 lg 2, vt ka nt VÕS § 118) Mõistlikkuse põhimõte (VÕS §7) Kohaldamisala kohta VÕS §24 lg1, §25 lg2, §26 lg3, §28 lg2 Dispositiivsuse põhimõte (VÕS §5): võimalus kokkuleppega seadusest kõrvale kalduda. *Tuleneb privaatautonoomia ja lepinguvabaduse põhimõttest. *Peamised erandid dispositiivsusest: - seadus sõnaselgelt keelab teistsugused kokkulepped (eelkõige tarbijakaitse, tüüplepingud); - seaduse olemusest tulenevalt on teistsugused kokkulepped keelatud. Eraldamis- ehk lahutamispõhimõte (TsÜS § 6 lg 3)
deliktilise vastutuse eeldused. Siis peab võlausaldaja valima, kumma alusel oma nõue esitada. 80. Missugused on regressikondiktsiooni eeldused ja missugused on selle kondiktsiooni seosed KAA õigusega ja SK-ga? § 1041. Eeldused: esiteks üks isik täidab õigusliku aluseta teise isiku kohustuse, teiseks teine isik rikastub kohustuse täitmisest vabanemise tõttu. Võib jääda mulje, et isikul on võimalik raha regressikondiktsiooni alusel tagasi nõuda, see mulje on ekslik. § 1041 kohaldamisala on väga kitsas. Teise isiku eest tema kohustuse täitmine on olemuslikult isiku käsundita asja ajamine. Mitteehtne asjaajamine ei saa viia § 1041 kohaldamiseni, sest kogemata ei saa kellegi kohustust täita. Järele jääb ehtne asjaajamine, kus on õigustatud ja mitteõigustatud käsundita asjaajamine. ÕKAA puhul on üldine suur reegel, et nõudeid alusetu rikastumise alusel ei teki. Siis on võimalik nõude esitamine ainult § 1023 lg 1 alusel ja sellega regressikondiktsioonini ei jõua
üldkoosolek), vt ÄS § 317 lg 8; 298 lg 1 p. 8). 43 Nõude võib esitada ka aktsiaseltsi võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõuet rahuldatud aktsiaseltsi vara arvelt (ÄS § 315 lg 4; § 327 lg 4). Pankroti väljakuulutamisel saab nõude esitada aga üksnes pankrotihaldur. Seetõttu on selle võimaluse kohaldamisala väike. Vastutuse piirangud ja vastutuse välistatus. Vastutust sisesuhtes välistavateks asjaoludeks on: juhtorgani liikme tegutsemine aktsiaseltsi aktsionäride üldkoosoleku otsuse või nõukogu seadusliku otsuse alusel (vt TsÜS § 37 lg 1 teine lause). Kui juhatuse liikme käitumine on küll õigusvastane, kuid kõrgemalseisev organ loobub nõude esitamisest
lepingu sätteile ning õigusaktiga seonduvaile hinnanguile vastavate alamärkuste abil. Õigusakti sissejuhatavas osas (preambulas) peab olema ära toodud õigusakti kehtestamise alus. Sissejuhatavas osas peavad leiduma üldist laadi viited EL-i seadusandluspoliitika tegevusprogrammidele, asutamislepingu sätete sisule ja õigusakti eesmärkidele. Õigusakti tekst peab olema liigendatud peatükkideks ja artikliteks. Tavaliselt toimub liigendamine järgnevalt: 1) kohaldamisala ja formuleering 2) materiaalsed sätted 3) korraldus- ja kohaldamissätted 4) üldised lõppsätted (implementeerimissätted, jõustamise aeg, adressaatsätted jne.). Pikkades õigusaktides tuleb peatükid grupeerida alapeatükkideks või osadeks ( inglise k. parts). Direktiivides tuleb detailsed sätted nagu tabelid, loetelud, klassifikatsioonid jne. Avaldada õigusakti lisadena, mis mahuliselt võivad küündida sadadesse lehekülgedesse. EL-i
Piisab ka kaudset tahtlusest (132-16). 42. Mis eelduste olemasolu korral saab kohaldada VÕS §-i 1048 (asjatundja ebaõige arvamuse õv)? Seisab väljaspool § 1045 lg 1 sätest õv aluseid, st on iseseisev õv säte. Sellega on kehtest varalises küs-s ebaõige teabe või arvamuse andnud asjatundja käitumise õigusvastasuse kriteeriumid. Kui asjatundja avaldab teavet või arvamust ja kui keegi sellele tugineb ja saab kahju, siis see toob asjatundjale kaasa vastutuse. Kohaldamisala kitsas, nt kinnisvara hindaja hinnang kinnisasja väärtuse kohta. Nt A ja B peavad LEL ja A tellib AT hinnangu. Kui AT esitab ebaõige arvamuse, siis A vastu § 1048 alusel nõuet esit ei saa ja tavaliselt on B A ja AT vahelises lepingus III pooleks § 80/§ 81 mõttes ja peab tuginema LÕ-se regulatsioonile (68-15). § 1048 ei eelda, et tuginetakse postimehe arvamusele. 43. Mis eelduste olemasolu korral on õigusvastane isiku majandus- või kutsetegevusse
soovitused LKS eelnõus on esiplaanile seatud lapse õiguste ja heaolu kaitse. See tuleneb juba seaduse eesmärgist, milleks on lapse õiguste edendamine ja valdkondadeülene lastekaitse korraldamine lapse heaolu tagamiseks (LKS eelnõu § 1), milleks peavad asutused ja isikud tegema valdkondadeüleselt koostööd nii siseriiklikult (LKS eelnõu § 6) kui rahvusvaheliselt (LKS eelnõu § 7). Ka LKS eelnõu kohaldamisala regulatsioonis (LKS eelnõu § 3: avalik- ja eraõiguslik juriidiline isik ning füüsiline isik peavad oma tegevustes juhinduma käesoleva seaduse põhimõtetest ning laste õigusi ja heaolu toetava keskkonna kujunemiseks rakendama käesoleva seaduse meetmeid oma pädevuse piires) ning lastekaitse ülesandeid ja korraldust reguleerivas LKS eelnõu 2. peatükis on asutuste ülesannete puhul ära toodud lähtumine laste heaolust ja nende õiguste kaitsmisest
kohustusi/ülesandeid/juhiseid täitmises. ❏ Tööõigus kaitseb eelkõige töötajat, sest ta on nõrgemaks pooleks töösuhetes võrreldes tööandjaga, kelle õigusi tuleks kaitsta. 2. Mida peetakse silmas tüüpilise (klassikalise) töösuhte all? Millised on ebatüüpilised töösuhted ning mis on viinud nende tekkimiseni? Mis on tulevikutöö? Kas ja kuidas see muudab tööõiguse kohaldamisala? ❏ Tüüpiline (ehk klassikaline) töösuhe - töösuhe, milles on töötajal üks kindel töökoht, tema ja tööandja vahel on sõlmitud tähtajatu tööleping ning tema koormuseks on täistööaeg. ❏ Ebatüüpilised töösuhted - töötaja ja tööandja vahel on sõlmitud tähtajaline tööleping, töötaja asub tööle osalise tööajaga, renditöö, kaugtöö, nõudetöö
sissetulekute ühise kasutamise eesmärgil. Tavaliselt kasutavad sellised isikud ühiseid ruume ja majapidamisvahendeid (mitme isiku majapidamine). Kodumajapidamine võib koosneda ka ainult ühest isikust, kes elab üksi ning kannab enda eest ise hoolt (ühe isiku majapidamine). Rohelises raamatus pakutakse välja kaks võimalus tarbija ja ettevõtja mõiste määratlemiseks: 1. Võimalus: ühtlustatakse praegu ühenduse õigustikus esitatud määratlused ilma nende kohaldamisala muutmata. Tarbijad on füüsilised isikud, kelle tegutsemise eesmärk ei ole seotud nende ameti, äri või elukutsega. Ettevõtjad on füüsilised või juriidilised isikud, kelle tegutsemise eesmärk on seotud nende ameti, äri või elukutsega. 2. Võimalus: tarbija ja ettevõtja mõistet laiendatakse, et hõlmata füüsilisi isikuid, kelle tegutsemise peamine eesmärk ei ole seotud nende ameti, äri või elukutsega (tarbija)
väljendamine eraldi tehinguga (käsutustehinguga). · Abstraktsiooniprintsiip (TsÜS § 6 lg 4). Käsutustehingu kehtivus ei sõltu sellest, kas käsutuse tegemiseks on ka õiguslik alus (st kehtiv kohustustehing). Teenib õigusselguse ja õiguskindluse huve. · Mõistlikkuse põhimõte (VÕS § 7). Võrreldes hea usu põhimõttega on see rangem (kõik mis on heas usus, pole alati mõistlik), kohaldub sellekohase aluse olemasolul. Realiseerib õigluse ideed. Kohaldamisala kohta vt VÕS §-d 24 lg 1; 25 lg 2; 26 lg 3; 28 lg 2. · Dispositiivsuse põhimõte (VÕS § 5)- võimalus kokkuleppega seadusest kõrvale kalduda. Tuleneb eraautonoomia ja selle alaliigiks oleva lepinguvabaduse põhimõttest. Normi dispositiivsust eeldatakse. Erandid dispositiivsusest: 1) seadus sõnaselgelt keelab teistsugused kokkulepped (eelkõige tarbijakaitse, tüüplepingud); 2) seaduse olemusest tulenevalt on teistsugused kokkulepped keelatud;
X. Töövaidlus Üldreeglid Individuaalse töövaidluse lahendamise seadus (ITVS). Töövaidluse lahendamise seaduse eelnõue (eelnõu, TVSe) http://eelnoud.valitsus.ee/main#ubqFAr0a Haldusmenetlus vs tsiviilkohtmenetlus Eelnõuga tehakse võrdlemisi olulised muudatused, nt: Töövaidluskomisjoni (TVK) menetlusnormid täienevad, aluseks TsMS. Kohaldamisala Asja läbivaatamise tähtaeg Lepitusmenetlus Kirjalik menetlus TVK juhataja ametikoht tähtajaliseks Tõendi regulatsiooni lisamine Otsuse kättetoimetamine Nõude rahaline piirmäär TVK al 1996 muutus Individuaalne töövaidlus on (ITVS § 2, vt võrdlusena eelnõu § 2): Töölepingu alusel tekkinud tööandja ja töötaja vaheline eraõiguslik vaidlus.
___ 23. aprillil 2008 võeti Euroopa Liidus vastu uus tarbijakrediidi direktiiv 2008/48/EÜ, millega tunnistati kehtetuks nõukogu direktiiv 87/102/EMÜ. Direktiivi muutmise vajaduse tingis asjaolu, et viimastel aastatel oli toimunud märkimisväärne areng tarbijatele pakutavate ja nende poolt kasutatavate krediidiliikide osas. Turule olid tulnud uued krediiditooted ja nende kasutamine sagenes pidevalt. Seetõttu oli vaja olemasolevaid sätteid muuta ja laiendada nende kohaldamisala. Uue tarbijakrediidi direktiiviga ühtlustati Euroopa Liidu siseselt küllaltki detailselt nõuded tarbijakrediidilepingute reklaamile, lepingueelsele ja lepingulisele teabele, krediidi kulukuse määra arvutamisele, samuti täiendati ja täpsustati regulatsiooni tarbija taganemisõiguse kohta, tarbija õiguse kohta krediit ennetähtaegselt tagasi maksta, tarbija taganemisõiguse kohta tarbijakrediidilepinguga majanduslikult seotud lepingutest ja kõrvallepingutest
lg 4). Aktsiaseltsi poolt nõude esitamise ja selles nõudes aktsiaseltsi esindaja määramise otsustab juhtorganist kõrgemalseisev organ (kas nõukogu või aktsionäride üldkoosolek), vt ÄS § 317 lg 8; 298 lg 1 p. 8). Nõude võib esitada ka aktsiaseltsi võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõuet rahuldatud aktsiaseltsi vara arvelt (ÄS § 315 lg 4; § 327 lg 4). Pankroti väljakuulutamisel saab nõude esitada aga üksnes pankrotihaldur. Seetõttu on selle võimaluse kohaldamisala väike. Vastutuse piirangud ja vastutuse välistatus. Vastutust sisesuhtes välistavateks asjaoludeks on: a) juhtorgani liikme tegutsemine aktsiaseltsi aktsionäride üldkoosoleku otsuse või nõukogu seadusliku otsuse alusel (vt TsÜS § 37 lg 1 teine lause). Kui juhatuse liikme käitumine on küll õigusvastane, kuid kõrgemalseisev organ loobub nõude esitamisest kohustusi rikkunud juhtorgani liikme vastu, siis ei kehti
rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Alternatiivse nõude rahuldamisel ei pea teise alternatiivse nõude rahuldamata jätmist põhjendama. KARISTUSÕIGUS Karistusseadustiku üldosa kohaldamisala. Karistusseadustiku üldosa sätteid kohaldatakse karistusseadustiku eriosas ja muudes seadustes sätestatud süütegude eest karistamiseks. Karistamise alus. Kedagi ei tohi süüdi mõista ega karistada teo eest, mis selle toimepanemise ajal kehtinud seaduse kohaselt ei olnud süütegu. Karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
IV tööstusrevolutsioon (I aur ja vesi 1700, elekter 1800, arvutis 1970, 2000 info- ja kommunikatsioon; asjade internet). Töötaja võib teha tööd, kus iganes maailma nurgas. - peamiselt tehnoloogia areng, kuid ka globaliseerumine, demograafilised trendid jms toovad kaasa töö sisu ja selle tegemise korralduse muutumise - muutunud töö sisu ja selle tegemise korraldust nimetatakse tulevikutööks - tekivad uued paindlikud töötamise viisid - tööõiguse kohaldamisala jääb kitsamaks, võimaliku arenguna hakatakse õiguslikke tagatisi andma ka muudele töötegijatele 1.1.6 tööõiguse soes võlaõigusega - VÕS-I üldosa sätestatut kohaldatakse kõikidele VÕSis või muudes seadusest nimetatud lepingutele, muu hulgas TL-le (VÕS § 1 lg 1) - Töölepingule kohaldatakse VÕS-is töölepingule kohaldatakse VÕS-is käsunduslepingu kohta sätestatut, kui TLS-is ei ole sätestatud teisiti (TLS § 1 lg 2)
süüdistatav viibib väljaspool EV piire ja hoidub kohtusse ilmumisest kõrvale ning ilma temata on kohtulik arutamine võimalik. Riigi huvides on see menetlusvorm eelkõige seetõttu, et selle kaudu on võimalik vähendada õiguskaitseasutuste töökoormust. Võimaldab käskmenetlus kriminaalmenetluse lõpule viia kulusid kokku hoides, vähese ajakuluga ning tähelepanu äratamata. Käskmenetlust rakendatakse väga harva ja sellel on mitu põhjust. Esmalt ongi käskmenetluse kohaldamisala seaduses kitsalt piiratud (miks?). Selle menetluse raames otsustatakse ennatlikult ja ilma süüdistatavat piisavalt ära kuulamata. Isikud ei kaitse end eri põhjustel (ükskõiksus, kartlikkus, teadmatus) isegi ebaõiglase karistusotsuse vastu. Ei jõua kuriteo tõsidus küllaldaselt süüdistatava teadvusse. Peale selle esineb oht, et prokuratuur ja kohus lõpetavad asja käskmenetluse kaudu sageli ainult töö kokkuhoiu
annaabi.ee 
