astme kuriteod(isikule määratakse üle viie aasta või eluaegne karistus) ja 2.astme kuriteod(isikule määratakse vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus). Väärtegudel ei ole astmeid! Kuriteo raskusaste määratakse süüteo eest määratava maksimaalse karistuse järgi, mitte selle järgi, mis oli reaalselt määratav karistus. 4. Karistusõiguse ajaline kehtivus – isikut karistatakse teo toime panemise ajal kehtinud seadust. Isiku jaoks kohaldadakse temale kõige soodsamat seadust! 5. Karistusõiguse ruumiline kehtivus – territoriaalne 6. Karistusõiguse isikuline kehtivus – kehtib kõigile Eestis viibivatele isikutele, nende isikute suhtes, kes on teo toime pannud Eesti kodaniku vastu sellises piirkonnas, sellises piirkonnas, kus ei kehti ühegi riigi karistusõigus. 7. Teo toimepanemise aega määratletakse teo toime panemise hetkest(tagajärje saabumise aeg ei ole oluline) 8
Karistusõigus on seega teatud tegude eest karistust ettenägevate õigusnormide kogum. See on karistusõiguse formaalne määratlus. Karistusõigust võib mõista ka karistamise õigusena. Selliselt määratletuna on karistusõiguse eesmärgiks kaitsta ühiskonna põhiväärtusi ning tõkestada ning tõkestada kuritegevust. Seda on karistusõiguse materiaalne määratlus. 1. Üldosa sätestab allused ja piirid, millal karistussundi kohaldadakse 2. Eriosa Kriminaalõigus Väärteoõigus Üldosa sisaldab regulatiivseid ja definitiivseid sätteid, mis annavad teo karistatavuse üldised alused. Seal sõnastatakse karistusõiguse põhimõtteid, õpetus KarS-est, süüteost ja karistusest. KarS eriosa sisaldab konkreetsete karistatavate tegude kirjeldusi ning määrab kindlaks, millised karistused on nende eest kohaldatavad. Eriosa ülesanne ongi koosseisude määratlemine ja nende sidumine karistustega.
töövõtulepingu sisuks on teatava asja valmistamine või muutmine. Kui töövõtulepingu sisuks on muu teenuse osutamine, ei tule tööna valmistatu üleandmine kõne alla. Kui töövõtulepingu eesmärgiks on ühtlasi ka tehtud töö võõrandamine, võivad töövõtja ja tellija kokku leppida ka tehtud töö eest tasumise kasutatades müügilepingu kohta käivad omandireservatsiooni. Sellisel juhul kohaldadakse töövõtulepingu kohta VÕS § 233 sätestatut, tulenevalt VÕS § 636 lg 3. Töövõtjal on sarnaselt müüjale kohustus antuda tellijale informatsiooni tehtud töö kasutamise osas, kui tellijaks on eriteadmis mitteomav isik ja töövõtja on tekitanud oma profesionaalsusega tellijas tulenevalt hea usu põhimõttest enda suhtes usalduse. Samuti võivad lepingu pooled kokku leppida, et töövõtja kohustus on läbi viia tellija koolitus tehtud töö kasutamiseks.
annaabi.ee 
