Aleksander Elango
Kuni
1946.aastani jätkas ta tööd linna pedagoogikakabinetis, kuhu ei leitud talle asendajat. Aastatel
1944-1946 oli ta osalise koormusega pedagoogika ja psühholoogia õpetaja Tartu Õpetajate
Seminaris. 1945.aasta algul pakkus haridusminister J.Nuut Elangole selle õppeasutuse direktori
kohta, millest ta ära ütles. 1947.aastal loodi Tartusse mittetäieliku keskkooli õpetajate
ettevalmistamiseks kaheaastase õppeajaga Õpetajate Instituut, Elango läks sinna pedagoogika
kateedrisse kohakaaslasena poole dotsendi koormusega. 15.juunil 1947 määras rektor A.Koort
Elango Ajaloo-Keeleteaduskonna prodekaanika.
Peale 1951.aasta kevadel toimunut pleeniumit hakati Elango kohta rohkem huvi tundma ning ta
otsustas Eestist lahkuda. Tartust lahkudes pani F.Klement Moskva ministeeriumile ette määrata
Elango pedagoogikakateedri juhatajaks.
Kuna nõukogude kõrgkoolides kehtis seadus, etproffessorikutseta õppejõud võisid kateedrit
juhtida ainult 10 aastat, tuli Elangol 1963