sotsialismileeri riikides tuntud "99,99(9)%" osavõttu valimistest ja poolthääletamisel saavutati valikuta valimissüsteemi, otsese või kaudse surve (mõjutamise), infosulu ning pealekauba otseste võltsingute teel (vt valimisõiguse põhimõistetest: potentsiaalsed ja tegelikud valijad). Riigi süsteemi sekundaarsed elemendid on alati huvitatud (ehkki erinevast aspektist ja erineval määral): 1) riigi keskvõimust; 2) riigi dekontsentreeritud ehk kohtadele hajutatud regionaalse kohahalduse võimust; 3) kohaliku omavalitsuse detsentralistlikust ehk autonoomsest piiratud ja spetsiifilisest kohalikust võimust. Seejuures: a) poliitilised parteid (erakonnad) on kindla ideoloogia (maailmavaate ja veendumuste) ning süsteemse sisestruktuuriga, tavaliselt tugeva seesmise tsentraliseeritusega ja kindla liikmeskonnaga kui ka + kindlapiirilise toetajaskonnaga organisatsioonid
3) parlamentaalne valitsus e poliitiline valitsus: professionaalsed poliitikud parlamendi koalitsioonierakondadest; 4) presidentaalne valitsus: võim riigipeal, valitsuse liikmed presidendi haldustehnilised abilised. Parlamendi pädevus sõltuvalt riigikorrast: intra legem korras (pm Eesti); praeter leger; eelmised kaks, lisaks contra legem; valmistada parlamendile seaduseelnõusid, anda arvamusi parlamendi seaduseelnõudele; tsentraliseeritud haldussüsteemi kui ka kohahalduse konstrueerimise õigus; täidesaatvate organite töökorraldus; riigivara kasutamine ja käsutamine; avaliku sektori majanduse korraldamine; riigikaitsetöö korraldamine; välissuhtlus; riigi raharingluse kontroll; ettevõtluse, kohalike omavalitsuste, regionaalprogrammide toetamine jne. Valitsus on alaline kollegiaalne organ, koosneb mõne valdkonna või portfellita ministritest. Justiitsorganid Õigusemõistmise ja õiguskorra kaitse; õiguse rakendamine oma spetsiifilises valdkonnas
__________________________________________________________________________________ XI Kohalik omavalitsus Allikad : 1) PS kom. v.a.; 2) KOKS; 3) Euroopa Kohaliku Omavalitsuse Harta (EKOH). 1. KOV mõiste. Riikliku omavalitsuse teooria vs kogukonna teooria. KOV on riikliku territoorimi haldusjaotusel põhinev üksus, millel on õigus ilma spetsiaalse volituseta otsustada ja korraldada kõiki kohaliku elu küsimusi. Riikliku omavalitsuse teooria: KOV on üheks riikliku kohahalduse organiseerimise vormiks, teiste sõnadega e. riigivalitsemise eriliik. Selle teooria järgi on kõik võimuvolitused KOV-le andnud riik ning võimuvolituste allikaks on riigivõim. Kogukonna teooria ehk kogukonna loomulike õiguste teooria - mille kohaselt on kogukonnal õigus juhtida oma asju samamoodi, nagu on loomulik ja võõrandamatu iseloom inimeste õigustel ja vabadustel. KOVi läbiv tunnus on rahvavõim ehk demokraatia. Eristatakse riiklikke ja kogukondlikke küsimusi.
poliitikate rakendamine Piirkondlik omavalitsus (maakond) Piirkondlik infrastruktuur, keskkond, Piirkondlik administra (II tasand) ohutus, kõrgprofessionaalsed teenused, kohaldusorganid tervishoid Munitsipaalomavalitsus (linn ja Igapäevase elukeskkonna korraldamine: Kohahalduse asutuse vald) (I tasand) kommunaalteenused, isikuteenused nt kogukondade (linnad üldharidus maksuteenistus Delegeeritud pädevustega Heakord, sotsaalhoolekanne, vaba aja munitsipaalosad või veetmine naabruskonnad Antud konspekt on koostatud aine „ Riik, poliitika ja valitsemine“ raames ning aluseks on
KOV on kohalike maj.asjade juhtimine. Ühisk huvide vastand pol-tele. Vaenulik järelevalve suhtes. Riigil ei tohi olla kontr ühiskondlike asjade suhtes. Keerukas oli piiritleda puhtkogukondlikke ja kogukondadele täitmiseks antud riigi asju. Osad küs olid huvipakkuvad ka riigi seisukohalt ja nende olemuslik erist riiklikest kohahaldusült-st oli komplits (nt teehooldus, maksud). Riikliku OV-e teooria Sellel alused KOV üksused Saksa, Prantsusmaal ja Venemaal. KOV on riikliku kohahalduse organiseerimise vormiks, riigivalitsemise eriliigiks. Riigi keskorganid ja KOV organid tegid üht ja sama riiklikku tööd; I tegelevad üldiste, II kohaliku tähtsusega küs-tega. Kõik võimuvolitused KOV-le on andnud riik. KOV-st teostavad kohalikud elanikud, kes on huvitatud kohaliku halduse tulemuslikkusest. Ka KOV-e kaudu täidetavate ül-te näol on tegu riiklike ül-tega. Mõnede riiklike ül kandmine KOV-le on tingit küs-te efektiivsema lahendamise vajadusest. R
Lisaks on valitsuse funktsiooniks seaduseelnõude ettevalmistamine parlamendile ning nende algatamine parlamndis. Pädevus: Täidesaatva riigivõimu organite pädevus sõltub sellest, kas tegemist on parlamentaarse, parlamendikeskse või võimude lahususe süsteemiga. Pädevuses on traditsiooniliselt näiteks: 1) valmistada ette ja esitada seaduseelnõusid parlamendile 2) seaduse alusel konstrueerida tsentraliseeritud haldussüteem nii keskvõimu kui ka kohahalduse tasandil; 3) korraldada kogu täidesaatva võimu organite tegevust; 4) riigieelarve projekti koostamine; 5) riigieelarve raha ja riigivarade käsutamine ja kasutamine; 6) üldise riigimajanduse ehk avaliku halduse korraldamine; 7) riigikaitse ja riigikaitsetööstuse korraldamine; 8) välissushtlus, väliskaubanduse korraldamine; 9) koostöö riigipangaga; 10) vaba ettevõtluse ja kohlaike omavalitsuste saneerimine Struktuur:
omavalitsuslikud territoriaalüksused on asetatud kõrvuti igasuguste eraõiguslike ühendustega vaenulikkus igasuguse riikliku järelevalve suhtes 1.3. Riikliku omavalitsuse teooria (19. saj. keskpaik) Lähtealused: 1) saksa klassikaline filosoofia; 2) õiguse ajalooline koolkond;3) saksa liberalismi poliitiline doktriin Riikliku omavalitsuse teooria põhiteesid: kohalik omavalitsus, s.o riikliku kohahalduse organiseerimise üks vormidest e. riigivalitsemise eriliik kõik võimuvolitused kohaliku omavalitsuse valdkonnas on andnud riik riigi poolt antud ülesannete täitmise üle teostavad järelevalvet keskorganid erinevalt riiklikust keskhaldusest teostatakse kohalikku omavalitsust kohalike elanike abil Riikliku omavalitsuse teooria kaks põhisuunda: · poliitiline suund (Gneist)
annaabi.ee 
