P1 kauba B esialgne ühiku hind P2 kauba B pärastine (muutunud) ühikuhind Ristelastsuskoefitsiendi valem kaar- ehk keskpunkti elastsusena: Nõudluse ristelastsuskoefitsient ja hüviste tüübid: Kui nõudlus on elastne, viib kauba ühikuhinna alandamine müüjate kogutulude TR kasvule, kui mitteelastne, siis viib hinna alandamine müüja müügilaekumi ehk kogutulude TR vähenemisele. Hinna tõusu mõju elastse nõudluse korral on pöördseoses müüja poolt müügist saadavate kogutuludega TR(müügitulem, müügilaekumine) ning hinna tõstmine on kauba müüjale otseselt kasulik vaid siis, kui selle nõudlus on mitteelastne. Mida mitteelastsem on hinna suhtes kauba nõudlus, seda suuremad on kaupmehe tulud hinna tõstmisel (vähemalt lühiperioodil SR). Loeng 4 Tarbija valik ja nõudlus Abrham Maslow püramiid Tarbija ostukäitumise skeem Piirkasulikkuse e marginaalkasulikkuse teooria on süsteem, mille
finantsvõimenduse tõttu vähem tulus. Madala kapitali adekvaatsusega pank on riskansem, kuid tänu suuremale finantsvõimendusele võib olla suurem panga kasumlikkus. d)Krediidiriski juhtimine Võimalus, et kliendid ei täida lepingu tingimusi, ei maksa laenu tagasi. Maandatakse tagatisega. e)Kulude juhtimine Üldrisk: seotud panga kulude juhtimisega. Võimalus, et mitteintressilised kulud (personalikulud, majanduskulud) kasvavad kogutuludega võrreldes liiga kiiresti. Nt kõrgelt tasustatud personal viib kulud kõrgele, aga samas võib anda see ka suuremat kasumit.
Madala kapitali adekvaatsusega pank on riskantsem, kuid tänu suuremale finantsvõimendusele võib olla suurem panga kasumlikkus. 18 · Krediidiriski juhtimine. Võimalus, et kliendid ei täida lepingu tingimusi, ei maksa laenu tagasi. Maandatakse tagatistega. · Kulude juhtimine. Üldrisk: võimalus, et mitteintressilised kulud (personalikulud, majanduskulud) kasvavad kogutuludega võrreldes liiga kiiresti. Nt kõrgelt tasustatud personal viib kulud kõrgele, aga samas võib anda see ka suuremat kasumit. · Tasakaalu säilitamine pangas. Lühiajalises perspektiivis on oluline tasakaal kasumlikkuse ja likviidsuse vahel. Pikemas perspektiivis on oluline tasakaal kasumlikkuse ja maksejõulisuse vahel. Pangasüsteem · Kommertspangad · Keskpank. Funktsioonid: vääringu stabiilsuse tagamine riigi rahasüsteemi kujundamine ja käigushoidmine
ühiskonna tarbimist Eesmärk: isikliku heaolu maksimeerimine Tarbimist mõjutab: Tulu (palk, ettevõtlustulu, siirde jm) Laenuvõimalused Ootused Maksud ja fiskaalpoliitika Vanuseline struktuur Tarbimis- ja säästmiskalduvus Muud Keynesi tarbimisfunktsioon Teooria: Kui tulud on suuremad, siis säästad rohkem Kogukulutused ei sisalda sääste. Keynesi rist tähistab 45 kraadine joon: kogu tarbimiskulutused=kogutuludega. C) C0+ C1Yd Yd- jooksev tulu, mis sõltub tarbimisest C0 joone tõus, kui palju ma tarbin oma suurenevast sissetulekust Tarbimiskalduvus- palju muutub minu tulu, kui palju muutub minu tarbimise maht INTRESSIMÄÄR EI MÕJUTA TARBIMIST MPS-tarbimise piirkalduvus- suhteline osa täiendavast sissetulekust, mis tarbitakse. Sama säästmiskalduvuse puhul C0- autonoomne tarbimine- ei sõltu sissetulekust APS- keskmine tarbimiskalduvus- langeb tulude tõustes Keskmise tulu hüpotees:
Internetipangandusele. Samuti on juhtimiskulusid vähendanud ka pankade liitumised. Finantsanalüüs: kasumi suhtarvud I Puhaskasumiga seotud näitajad: ·omakapitali tootlus 39 (puhaskasum jagatud omakapitaliga, ROE), ·varade tootlus (puhaskasum jagatud koguvaraga, ROA), II Puhas intressimarginaal (puhas intressikasum jagatud intressitootvate varadega, NIM), III Kogutuluga seotud näitajad: ·puhastulukus (puhaskasum jagatud kogutuludega, PM ), ·varade tootlikkus (kogutulud jagatud koguvaradega, AU) IV Intressiväline tulukus (intressivälised tulud jagatud intressiväliste kuludega) Pankade usaldatavusnormatiivid Panga netoomavahendite minimaalsuurus peab olema vähemalt 5 miljonit eurot. Netoomavahendite hulka kuuluvad panga esmased omavahendid ja täiendavad omavahendid (kokku brutoomavahendid), millest arvatakse maha aktsiad ja osakud teistes krediidi- ja finantseerimisasutustes ning allutatud nõuded neile.
(8.39) OCFt = , PVIFAi ,n kus PVIFAi ,n annuiteedi nüüdisväärtuse intressifaktor. Finantskasumiläve punkti valem on järgmine: FC + OCF (8.40) Q BP ( F ) = . P -V Finantskasumiläve punkt tuleb seda kõrgem, mida suurem on kapitali hind. Samas on tegemist kõige õigema kasumilävega, sest ainult selles punktis võrduvad ajaldatud kogukulud kogutuludega. Kasumiläve punktil on ka puudusi: 1) eeldatakse, et kulud on otseses sõltuvuses müügikäibest; 2) eeldatakse, et müügikäive kasvab võrdeliselt toodangu mahuga; 3) eeldatakse, et tootmise ja müügi struktuur on muutumatud; 4) tegemist on lühiajalise näitajaga. Kui rahavood on iga aasta erinevad, tuleb ka kasumiläved iga aasta eraldi arvestada. 12 Kui kasumiläve arvutatakse rahalises väljenduses, siis võib ühe ühiku müügihinna ja muutuvkulu asemel
investeeringud. Seda nimetamegi multiplikaatori- ehk võimendiefektiks. 2.2 Mudel graafiliselt Järgnevalt vaatame mudelit graafiliselt. Alustuseks näidatakse joonisel 6, kuidas riigis tehtavad kogukulutused määravad ära SKP taseme. Tarbimisfunktsioonist on teada, et tarbimine riigis sõltub sissetulekutest. Teatavasti lõpptoodete ja –teenuste väärtus on võrdne riigis teenitud kogutuludega ehk teisisõnu SKP väärtus väljendab ka majanduses tekkinud kogutulude väärtust. Ehk siis kodumajapidamistele tähendab töö sissetulekut, tootjatel aga toodangut. Kui on teada, et tarbimine sõltub otseselt inimeste sissetulekutest, järelikult sõltuvad tarbimiskulutused SKP tasemest. Tarbimist tähistatakse joonisel 5 kõveraga C. On näha, et suurema SKP tähendab
annaabi.ee 
