Tehnokeskusest saadavale infole. Õigete otsuste langetamiseks on äärmiselt oluline omada täpset ja järjepidevalt uuenevat infot, mida on võimalik reaalselt omavahel võrrelda. See võimaldab hinnata teede hetkeseisukorrast ja otsustada, kas on vaja rakendada mingeid meetmeid antud teelõigul. Selleks võib olla näiteks vajaminevate remondimeetmete rakendamine või talvel libedusohu vältimine soolamisega. Kogutavateks andmeteks on teekonstruktsiooni kandevõime, teekatte tasasus, teekatte tekstuur, sõidujälgede e roopa sügavus, tee põikkalle ja kurvilisus. Neid andmeid kogub Teede Tehnokeskus umbes 10 000 km riigimaanteedel. Riigimaanteedel tegeleb andmete analüüsimise ja andmebaaside haldamisega Maanteeamet. Reeglina analüüsitakse andmeid kord aastas ning selle põhjal pannakse paika hoolde- ja remonditööd maanteedel. 2.2. Teede teehoiukava
Esimene lisaeesmärk oli kirjeldada esmakordse (haigekassa andmetel) VTE ja pahaloomulise kasvaja diagnoosimise ajalist vahekorda. Teine lisaeesmärk oli kirjeldada erinevaid kasvaja lokalisatsioone venoosse trombembolismiga patsientidel. 2.2 Meetod Kavandilt oli tegu tagasivaatava kohortuurinuga haigla kliinilise andmebaasi, Vähiregistri ja Haigekassa andmetel. Valimisse kuulusid patsiendid, kellel oli ambulatoorselt või statsionaarselt diagnoositud VTE ITKs ajavahemikul 2013-2017. Kogutavateks tunnusteks olid demograafilised tunnused (sugu ja vanus diagnoosimisel), Rahvusvahelise Haiguste Klassifikatsiooni (lühend RHK) diagnoosikoodid, VTE diagnoosimise kuupäev, kasvaja või kasvajate diagnoosimise kuupäev ning kasvaja staadium diagnoosimisel. (Rahvusvaheline Haiguste Klassifikatsioon...:2010) Uuritavate leidmiseks sooritas ravianalüüsi osakond päringu ITK kliinilisse andmebaasi. (vt joonis 5.) Päritavateks tunnusteks olid ITKs ajavahemikus 1. jaanuar 2013-31.detsember 2017
annaabi.ee 
