Geelkromatograafia kolonni iseloomustavad järgmised mahud: · Kolonni vaba maht (Vv) · Graanulitesisese vedeliku maht (Vs) · Geelimaterjali maht (Vg) · Täidise kogumaht (Vt) Vt = Vv + Vs + Vg Molekulid lahutuvad üksteisest vastavalt nende suurustele ( võimele difundeerida geeli pooridesse). Et ained transportisid läbi kolonni ja eraldasid üksteisest, voolutatakse kolonni vesilahus ( nt soolalahus) ja kolonnist väljuvat eluaati kogutatakse kindla arvu fraktsioonide kaupa. Iga uuritavas segus oleval ainel on oma elueerimismaht Vx. Uuritavas segus sisalduva aine x väljumis- ehk elueerimismaht Vx on selline eluaadi maht, mille juures kolonnist väljub fraktsioon, milles vastava aine kontsentratsioon on maksimaalne. Suured molekulid, mis ei mahu geeli pooridesse, väljuvad kolonnist esimesena ja on võrdsed kolonni vaba mahuga. Vxmin = Vv
m paksune, moreenil lasuv viirsavikiht. Meremuda kuivaine orgaanilise aine sisaldus on ülemises tumehallis kihis suurem kui alumises helehallis kihis. Ravimuda Ravimuda ehk tervisemuda ehk peloid on veest ning pihustunud mineraal- ja orgaanilistest ainetest koosnev ühtlane plastiline ja "rasvane" püdel mass, mis on ladestunud veekogude põhjas, soodes (turbamuda) või tekkinud vulkaanilise tegevuse tagajärjel (fango). Ravimuda kogutatakse tavaliselt limaanide ja soolajärvede põhjast. Ta erineb tavalisest mudast nii välimuse kui ka keemilise koostise tõttu. Ravimuda on läikiv, õline, pärlihalli või sinise värviga ja on kreemi või kosmeetilise maskiga sarnane. Kasutamine Ravimuda kasutatakse haiguste raviks. Muda kasutatakse sanatooriumides ja haiglates perifeerse närvisüsteemi haiguste ja põletike ravis. Raviks kasutatakse mineraalvett, erinevaid õlisid ja vulkaanilist muda juba iidsetest aegadest peale
jäset (kas labakäsi või labajalgu) mudaga täidetud anumas. 4 Ravimuda [2] Ravimuda, tervisemuda ehk peloid on veest ning pihustunud mineraal- ja orgaanilistest ainetest koosnev ühtlane plastiline mass, mis on ladestunud veekogude põhjas, soodes (turbamuda) või tekkinud vulkaanilise tegevuse tagajärjel (fango). Ravimuda on püdeljas muda, mida kogutatakse tavaliselt limaanide ja soolajärvede põhjast. Ta erineb tavalisest mudast nii välimuse kui ka keemilise koostise tõttu. Ravimuda on läikiv, õline, pärlihall või musta värvi. Ravimuda tekib mitmeaastase füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste protsesside tagajärjel. Ravimuda on settemuda, mis sisaldab Na, Cl, C, Fl, J, sulfaadi ja teiste ioone. Muda tekkimisest võtavad osa spetsiifilised bakterid ja protsessi käigus eritub väävelvesinik, mis annab mudale tema erilise lõhna
diagnoos>uuring>ekspositsioon Uuring ei tõesta põhjuslikku seost, sest puuduvad andmed eksponeeritute, kuid mitte haigestunute kohta kogurahvastikus Sobiv kavand kui on madal haigestumuse määr ja pikk latentsi periood Sansside suhe (odds ratio) · Eksponeeritud patsientide suhe eksponeeritud kontrollidesse · Juhud identifitseeritakse pärast diagnoosimist · Reeglina üks või mitu vanuse ja sooga sobitatud kontrolli · Andmed kogutatakse võimalike oluliste ekspositsioonide suhtes nii juhtudel kui kontrollidel · Tulemused puudutavad vaid uuritavaid patsiente (juhud) ja nendega sobitatud kontrolle. Juhte ja kontrolle võrreldakse omavahel · Neil võivad olla mõned ühised tunnused, mis kogurahvastikus puuduvad · Ei saa välistada, et kogurahvastikus suitsetajad võivad olla enamuses haigestunud Kohort uuring (Cohort study) Kohort on: rahavstikurühm 1
annaabi.ee 
