alkoholitarbimise vähenemisesse. „Range kuiv seadus on meie järjest avanevas maailmas mõttetu, teostamatu ja seega mittevajalik unelm, ikka tekivad igasugused liiminuusutajad ning tableti- ja seenevennad.“ Alkoholipoliitika eesmärgiks on vähendada alkoholitarvitamisest tulenevat sotsiaalset, majanduslikku ja tervisekahju, tagada noortele toetav keskkond kasvuks ja arenguks ning muuta elukeskkond kõigi jaoks turvalisemaks. Selleks tuleb vähendada alkoholi kogutarbimist. Rohelises raamatus nähakse ette erinevaid meetmeid alkoholitarbimise vähendamiseks, seega tegemist pole kindlasti range kuiva seadusega. Erinevate Euroopa riikide näitel saab kinnitada, et kampaaniad vähendavad nii alkoholi tarbimist, kui ka tubaka ja uimastite tarvitamist. Seega ei saa väita, et alkoholitarbimise vähenemisega suureneb narkootikumide tarvitamine. „Illegaalne ja võltsitud alkohol on kindlasti tõsiseks probleemiks, mida võimendavad raskesti
Ökoloogiline jalajälg on ühendnäitaja, mis suhestab inimtegevuse ökoloogilise mõju inimese kasutuses oleva ökoloogilise varuga. Sellega näidatakse, kui palju inimkond, riik või linn–maaökosüsteemi teenuseid tarbib ja kas see tarbimine on looduse taastumisvõime piirides, kuid ei näita ära majandusseoseid ega taastumatute loodusvarade tarbimist. Eesti ökoloogilise jalajälje vähendamiseks on vaja eelkõige vähendada fossiilkütuste ja energia kogutarbimist – elamute elektri-ja küttetarbimist, muuta transpordisüsteemi jalakäija, jalgratturi-ning ühistranspordisõbralikumaks ning ohjeldada autotranspordi kasvu. 10. Kultuuri mõju tervisele ja heaolule, olukord Eestis. Mõju 1) Perekultuuri (lapsevanemate teadmised, hoiakud, uskumused, väärtushinnangud, käitumine, traditsioonid) kujundab ühiskonna üldine poliitiline ja kultuurikeskkond 2) Hilisemas elus mõjutavad elamiskultuuri ja tervist omandatud
Ökoloogiline jalajälg on ühendnäitaja, mis suhestab inimtegevuse ökoloogilise mõju inimese kasutuses oleva ökoloogilise varuga. Ökoloogilise jalajäljega näidatakse, kui palju inimkond, riik või linn-maa ökosüsteemi teenuseid tarbib ja kas see tarbimine on looduse taastumisvõime piirides, kuid ei näita ära majandusseoseid ega taastumatute loodusvarade tarbimist. Eesti ökoloogilise jalajälje vähendamiseks on vaja eelkõige vähendada fossiilkütuste ja energia kogutarbimist – elamute elektri- ja küttetarbimist, muuta transpordisüsteemi jalakäija, jalgratturi- ning ühistranspordisõbralikumaks ning ohjeldada autotranspordi kasvu. 10. Kultuuri mõju tervisele ja heaolule, olukord Eestis. Kultuuri mõistetakse kui inimlikku strateegiat ühiskonda adapteerumiseks. Perekultuuri (lapsevanemate teadmised, hoiakud, uskumused, väärtushinnangud, käitumine, traditsioonid) kujundab ühiskonna üldine poliitiline ja kultuurikeskkond
inimeste ja nende elukeskkonna vastastikuse suhte kohta. • Ökoloogiline jalajälg on ühendnäitaja, mis suhestab inimtegevuse ökoloogilise mõju inimese kasutuses oleva ökoloogilise varuga. • Ökoloogilise jalajäljega näidatakse, kui palju inimkond, riik või linn–maa ökosüsteemi teenuseid tarbib ja kas see tarbimine on looduse taastumisvõime piirides. • Eesti ökoloogilise jalajälje vähendamiseks on vaja eelkõige vähendada fossiilkütuste ja energia kogutarbimist – elamute elektri- ja küttetarbimist, muuta transpordisüsteemi jalakäija, jalgratturi- ning ühistranspordisõbralikumaks ning ohjeldada autotranspordi kasvu. Sotsiaalse kapitali ja sidususe seosed tervise ja heaoluga. Sotsiaalne kapital: • võrgustikud, normid, usaldus, mis hõlbustab koordinatsiooni ja koostööd vastastikuse kasu huvides. • on potentsiaalne inimese vaimse ja füüsilise tervise mõjutaja nii positiivses kui
annaabi.ee 
