(10; 11) 3.2. Haridusajalugu Välgis Eesti Ajalooarhiivi säilikute hulgas on Riia vaimuliku Konsistooriumi fond 1655, mille fondi teise nimistu toimik 1292 räägib krahvinna Ungern-Stenbergi maa kinkimisest Saaremõisa kogudusele kooli ja kiriku ehitamiseks Välgi külas. Toimik on alustatud 1904 veebruaris ja lõpetatud 1904 aprillis. Kinkeaktis kinnitab Elistvere pärusmõisaomanik, et ta on nõus kinkima Välgis õigeusu kirikule ja selle juhtkonnale oma mõisast 2 tükki mõisamaad kogusuurusega 1 tiin (vana vene pindalaühik, mis ruutmeetrites teeb 10 925). Välgi kihelkonna tee ääres pidi suuremale maatükile ehitatama kool ja teised hooned ning väiksemale uus õigeusu kirik. Tingimustena oli lisatud, et kingitus kuulub tühistamisele, kui püstitatud ehitised peaksid hakkama teenima muid eesmärke peale õppe ja kiriklike ning kõik kinnistamisega seotud kulutused peab kandma kingisaaja. Kooli ja uue kiriku ehitamine lükkusid aga edasi, sest vajalike rahasid polnud. (7)
(protokoll nr 78, päevakorra punktid XIII ja XIV): ,,Maaseaduse § 15 märkuse põhja l jätta Kuusnõmme mõisast eraldatud krunt Nr. 1 kogusuuruses 391,03 tiinu ühes hoonetega riigi kätte pidada ja anda Haridusministeeriumile Tartu Ülikooli bioloogia jaama kasutada 1. V. 1923 a. arvates . Metsa kasutamine jääb Metsade Peavalitsuse korraldusee." Ja ,,Maaseaduse § 15 märkuse põhja l jätta Kihe lkonna kirikumõisa maast Filsandi saarel eraldatud krunt Nr. 21 kogusuurusega 13,33 tiinu riigi kätte pidada ja anda Haridusministeeriumi Tartu Ülikooli ornitoloogia jaama kasutada 1. maist 1924 a. arvates." Eesti riik võttis enne looduskaitse seaduse kehtestamist erineva õigusliku jõuga otsuste (seadusest rendilepinguteni) a lusel ka itse alla mitu maa-ala, Riigiparkide nõukogu ja Looduska itse nõukogu ühise l koosolekul 26. veebruaril 1936 vastu võetud (riigiparkide seaduse § 5 põhjal)
(protokoll nr 78, päevakorra punktid XIII ja XIV): ,,Maaseaduse § 15 märkuse põhjal jätta Kuusnõmme mõisast eraldatud krunt Nr. 1 kogusuuruses 391,03 tiinu ühes hoonetega riigi kätte pidada ja anda Haridusministeeriumile Tartu Ülikooli bioloogia jaama kasutada 1. V. 1923 a. arvates ,,Metsa kasutamine jääb Metsade Peavalitsuse korraldusee." Ja ,,Maaseaduse § 15 märkuse põhja l jätta Kihelkonna kirikumõisa maast Filsandi saarel eraldatud krunt Nr. 21 kogusuurusega 13,33 tiinu riigi kätte pidada ja anda Haridusministeeriumi Tartu Ülikooli ornitoloogia jaama kasutada 1. maist 1924 a. arvates." Eesti riik võttis enne looduskaitse seaduse kehtestamist erineva õigusliku jõuga otsuste (seadusest rendilepinguteni) alusel kaitse alla mitu maa-ala, Riigiparkide nõukogu ja Looduskaitse nõukogu ühise l koosolekul 26. veebruaril 1936 vastu võetud
Väljaspool Tartu linna lisandub kilomeetritasu 1,00 €/ km. 9 Kompostiplatsi planeerimine Kompostimisala asub Tartu linnast kirdes, kesklinnast 5-6 km kaugusel, koordinaadid 58°24′29 N 26°46′57 E. Tegemist on endise Raadi sõjaväelennujaama aladega, mille kogusuurus on 698 ha. Lennuväli ei ole hetkel kasutuses ja ala on suures osas kasutamata. Planeeritud kompostiplats on kogusuurusega 1 ha. Kompostiplatsile asjakohatute inimeste või tahtmatult sinna sattunud mets- ja koduloomade sissetungi vältimiseks piiratakse ala 2 m kõrguse võrkaiaga. Sissepääsuks on mõlemal pool platsi väravad (põhja- ja lõunasuunal), mille laius on 6 m, et tagada sõiduautode ja raskeveokite liikumine. Valgustuseks paigaldatakse alale välisvalgustus prožektormastidega. Kogu ala on kaetud betoonkattega. Nõrgvee pinnasesse imbumise vältimiseks teostatakse
annaabi.ee 
