TÄHELEPANEKUD ARVEPIDAMISE AJALOOST
Egiptlased arendasid peagi uue
kirjatüübi, hieroglüüfid.
4. Arvatakse, et esimesed kviitungid olid algelised joonistused teatud arvu joontega,
mis olid joonistud majaseintele ja millega tähistati näiteks tasutud saagi kogust.
Sellised joonistused olid kviitungi primitiivseks vormiks. Uuele tasemele arenes
raamatupidamine siis, kui võeti kasutusele mündid. Alates sellest ajast on
võimalik üles kirjutada kogu omand, mitte ainult koguselsiselt, vaid ka
väärtuseliselt.
5. Kaubandustehingute arvu kasvades seni süsteemitu arvepidamine hakkas võtma
järjest rohkem süsteemse arvepidamise kuju. Esimese ,,kronoloogilised registrid"
on avastatud Vana-Egiptuses papüürusel, Vana-Kreekas olid registriteks nahk,
lõuend, vahatahvlid, vaskplaadid.
6. Arvepidamine erinevates regioonides oli erineval tasemel ja olenes hetke
majanduslikust olukorras ja kaubanduse intensiivsusest. Näiteks babülloonlaste