Spetsiifiline suremud teatud põhjuse alusel toimunud surmajuhtum 9. Kuidas mõjutab haiguse kestus levimuse hinnangut? Ei mõju, kuna mõõdame levimust kindlal ajahetkel, mitte perioodil. 10.Kuidas mõjutab avaldumuse hinnangut vaatlusperioodi pikkus? Avaldumusriskile avaldab suurt mõju vaatlusperioodi pikkus. Mida pikem on periood, seda suurem on avaldumusrisk 11.Letaalsus- mõiste, kuidas arvutatakse? Haigusest põhjustatud surmad kogupopulatsioonis. Haigusest põhjustatud surmad/kõik haigestumised 12.Stabiilne populatsioon- mõiste Arvukus ja struktuur ei muutu; siia kategooriasse kuuluvad ka suured populatsioonid, kus erisuunalised muutused on kogupopulatsiooni arvestades vastastikku kompenseerivad või vähetähtsad. 13.Fikseeritud populatsioon-mõiste Uusi isendeid ei lisandu, küll aga võib loomi välja langeda; 14.Dünaamiline populatsioon-mõiste Avaldumuskordaja saab arvutada ka juhul, kui uuritav populatsioon on väga
Negatiivsed väärtused: heterosügoote on ülehulgas Positiivsed väärtused: homosügoote on rohkem 5. Mida tähendab populatsiooni struktureeritus, mis seda võib üldiselt põhjustada? Kui populatsioon on jagunenud mitmeks alampopulatsiooniks, mis võivad, aga ei pea olema täielikult isoleeritud, siis ka “juhuslikud” ristumised igas alampopulatsioonis viivad kokku isendeid, kes on suurema tn-ga sugulased kui vabalt ristuvas kogupopulatsioonis. See viibki nähtuseni, mida tuntakse populatsioon struktureerituse nime all. Populatsiooni struktureeritust põhjustab piiratud geenisiire alampopulatsioonide vahel, mis viib alleelisageduste heterogeensusele populatsioonis. 6. Mis on populatsioonistruktureerituse kasulikud ning ka kahjulikud küljed evolutsioonis? Tervikpopulatsioon on algselt panmiktiline ja seega omab H-W eeldatavaid genotüübisagedusi. Aja jooksul alleelisagedused hakkavad erinema
populatsioonis tervikuna, 2) Sarnane haigus esineb mõnel teisel liigil ja selle pärilikkus on tõestatud. 51. Kuidas toimub haiguse perekondliku iseloomu selgitamine? Haiguse perekondliku iseloomu selgitamisel alustatakse haigete isendite perekonnaandmete uurimisest. Alustatakse defektse isendi lähisugulastest. Uuritakse defekti esinemissagedust lähematel eellastel, õdedel-vendadel ja nende järglastel. Seejärel määratakse defekti esinemissagedus kogupopulatsioonis. Haiguse suurem sagedus mõnes perekonnas või liinis ei ole veel lõplik tõestus geneetilisest etioloogiast. Anomaalia geneetilise etioloogia selgitamisel peab arvesse võtma kõik võimalikud keskkonnalised tegurid, mis võivad põhjustada haiguse levimuse perekondlikku iseloomu. Selleks analüüsitakse andmeid võttes arvesse võimalike keskkonnategureid kasutades selleks vastavaid statistilise analüüsi meetodeid või uuritakse
· anda pidepunkte looduskaitse korraldamiseks:liikide ja koosluste kaitseks · õhutada uurimist Koostamise põhikriteerium: ohustatus Lisakriteeriumid: 1. Esinemise ajalugu Eestis. Üldreeglina eelistati põliseid omamaiseid, püsivalt meil looduses esinevaid liike. 2. Ülemaailmne ja üle-euroopaline seisund. 3. Kuulumine naaberalade ja rahvusvahelistesse hävimisohus olevate liikide nimekirjadesse. 4. Eesti asurkonna osakaal Euroopa või regiooni kogupopulatsioonis. 5. Piiratud levik, endeemsus ja reliktsus. 6. Elupaikade ohustatus. 7. Liikide tundlikkus keskkonnamuutuste suhtes. 8. Ökoloogiline, kultuurilooline jms väärtus. 9. Eelistati inimtegevuse tagajärjel hävimisohtu sattunud liike. Punase Raamatu ohukategooriad: · Hävinud või tõenäoliselt hävinud · Eriti ohustatud · Ohualtid · Haruldased · Tähelepanu vajavad · Määratlemata . Elupaigad ja ohutegurid. Rahvusvaheline keskkonna- ja looduskaitse
Haigust esineb rohkem teatud perekondades, liinides või tõul, kui populatsioonis tervikuna,. Sarnane haigus esineb mõnel teisel liigil ja selle pärilikkus on tõestatud. 51. Kuidas toimub haiguse perekondliku iseloomu selgitamine? Alustatakse haigete isendite perekonnaandmete uurimisest ehk esmalt uuritakse lähisugulasi (lähemad eellased, õed/vennad ja nende järglased). Seejärel määratakse defekti esinemissagedus kogupopulatsioonis. Samuti peab haiguse geneetilisel määramisel arvesse võtma võimalikud keskkonna tegurid, mis võisid hoopis põhjustada haiguse levimuse perekondlikku iseloomu. Kui kõikide keskkonnategurite mõju on suudetud elimineerida ja haigus esineb jätkuvalt perekonnas, siis on suure tõenäosusega tegemist perekondliku iseloomuga defektiga. 52. Millist informatsiooni on võimalik saada põlvnemisandmete uurimisel? Mis on põlvnemisandmete registreerimise tavapärane meetod
SI, AV hindamine). Dispersioonikomponentide väärtuste suhe määrab populatsiooni geneetilised omadused, samuti sugulaste sarnasuse. Ka dispersioonikomponendid sõltuvad geenisagedusest populatsioonis. Polümeerse tunnuse fenotüübilist variatsiooni ehk muutlikkust mõõdetakse dispersiooniga. Isendite fenotüübiväärtuste dispersiooni populatsioonis nimetatakse fenotüübiliseks dispersiooniks e. fenotüübidispersiooniks.( ja tähistatakse kogupopulatsioonis P2 ja valimis s P2 ). Populatsiooni fenotüübiline dispersioon, nagu fenotüübiväärtuski, moodustub mitme komponendi summast. P2 = G2 + E2 ehk P2 suur geneetiline G2 E2 G2 E2 väike geneetiline dispersioon dispersioon kus G tähistab geneetilist dispersiooni, mis näitab isendite genotüübiväärtuste (Gi) dispersiooni 2 populatsioonis;
annaabi.ee 
