AIAD ANTIIK-ROOMAS Juba aastal 25. e.Kr on tuntud rooma arhitektuuriajaloolane Vitruvius Pollio kirjutanud aedadest ja maininud, et linnades on aiad ja pargid tähtsad eriti teatri- ja muude rahvakogunemishoonete ees või lähedal. Kõne all oli siis selgelt aia ja pargi hügieeniline tähendus linnas. Sellist funktsiooni täitsid siis kindlasti nn portikusaiad, mida Roomas oli hulgaliselt. Need paiknesid mitmesuguste avalike hoonete lähedal ja toimisid suurlinna tähtsate kogunemiskohtadena. Tõenäoliselt olid need sammassaale ümbritsevad "linnapargid" Kreeka ajast Rooma kandunud. Tuntuim neist oli Livia portikus, mis kujult oli 115 m pikk ja 75 m lai täisnurkne rajatis. Portikusaiad mõjutasid nähtusena keskaja kloostriaedu ja samuti näiteks renessansi õuedega aedu. Sellega paralleelne nähtus oli peristüülaed. Rooma aedade kohta võiks kõigepealt välja tuua, et need sidusid hooneid ümbritsevaga. Esimesed aiad olid puudesalud hoonete ümber
Neid peeti enamvähem kõigis linnriikides. Aristokraadid püüdlesid täiuslikkusele igas vallas, ja kandsid pidevalt hoolt ka oma keha ning füüsiliste võimete eest. Ilusat musklis keha hinnati pea sama kõrgelt kui vaimuteravust või edu poliitilises elus. Kreeklased sportisid alasti. Seetõttu tähistati spordiväljakut ja selle juurde kuuluvaid puhke- ning olmeruume terminiga gümnaasion (kreeka keeles alasti olemise koht). Meeste ja noorukite kogunemiskohtadena omandasid gümnaasionid ajapikku ka laiema kui pelgalt sportliku tähenduse. Ka mitmed kuulsad õpetlased hakkasid seal noortele oma tarkust jagama ja nii muutusid mõned gümnaasionid spordiplatside kõrval ka tähtsateks hariduskeskusteks. Aja jooksul kerkisid paljude kohalike võistluste seas esile mõned üle-kreekalise tähtsusega spordipidustused, mille seas tähtsaimad olid kahtlemata olümpiamängud. Nendele iga nelja
Neid peeti enamvähem kõigis linnriikides. Aristokraadid püüdlesid täiuslikkusele igas vallas, ja kandsid pidevalt hoolt ka oma keha ning füüsiliste võimete eest. Ilusat musklis keha hinnati pea sama kõrgelt kui vaimuteravust või edu poliitilises elus. Kreeklased sportisid alasti. Seetõttu tähistati spordiväljakut ja selle juurde kuuluvaid puhke- ning olmeruume terminiga gümnaasion (kreeka keeles alasti olemise koht). Meeste ja noorukite kogunemiskohtadena omandasid gümnaasionid ajapikku ka laiema kui pelgalt sportliku tähenduse. Ka mitmed kuulsad õpetlased hakkasid seal noortele oma tarkust jagama ja nii muutusid mõned gümnaasionid spordiplatside kõrval ka tähtsateks hariduskeskusteks. Aja jooksul kerkisid paljude kohalike võistluste seas esile mõned üle-kreekalise tähtsusega spordipidustused, mille seas tähtsaimad olid kahtlemata olümpiamängud. Nendele iga nelja
2010. a AIAD ANTIIK-ROOMAS Juba aastal 25. e.Kr on tuntud rooma arhitektuuriajaloolane Vitruvius Pollio kirjutanud aedadest ja maininud, et linnades on aiad ja pargid tähtsad eriti teatri- ja muude rahvakogunemishoonete ees või lähedal. Kõne all oli siis selgelt aia ja pargi hügieeniline tähendus linnas. Sellist funktsiooni täitsid siis kindlasti nn portikusaiad, mida Roomas oli hulgaliselt. Need paiknesid mitmesuguste avalike hoonete lähedal ja toimisid suurlinna tähtsate kogunemiskohtadena. Tõenäoliselt olid need sammassaale ümbritsevad "linnapargid" Kreeka ajast Rooma kandunud. Tuntuim neist oli Livia portikus, mis kujult oli 115 m pikk ja 75 m lai täisnurkne rajatis. See asus oma ümbruskonnast mõnevõrra madalamal, nii et sinna laskusid trepid. Keskel asetses bassein, mille ääres oli puuderühmi ja lillepeenraid, samuti pergolatega kaetud teid (Aiakunst... 1999). Portikusaiad mõjutasid nähtusena keskaja kloostriaedu ja samuti näiteks renessansi õuedega aedu