Kolmas sammas on aga täiesti vabatahtlik. Üldiselt kasutavad seda inimesed, kellel on hetkel hea majanduslik seis ning kes soovivad oma igakuisest pangast panna kogumisfondi meelepärane hulk raha, mis jäävad panka kuni inimese pensionile minekuni. Pension ei tule lihtsalt ,,kuskilt", vaid sõltub palju inimese sissetulekutest ja säästudest. Pensionisammaste süsteem aitab inimesel enda jaoks valida parim kogumisviis ja kindlustada nõnda oma tulevik selle ea jaoks, kus jõudu ja jaksu tööd teha ja ennast seega ära elatada, on vähem.
Selleks, et hoida ja säilitada meie keskkonna väärtusi, tuleb jäätmed ladustada selleks kohandatud paikadesse. Jäätmekäitluse põhieesmärkideks on: ebaseaduslikult jäätmete keskkonda viimise ärahoidmine; kontroll tekkivate jäätmevoogude üle; ebaseaduslike prügi mahapaneku kohtade likvideerimine; jäätmete taaskasutusse suunamine. JÄÄTMEKÄITLUSE KESKSED PROBLEEMID Jäätmete kogumine ja vedu on praegu jäätmekäitluse kõige kallim osa (60-80% kuludest). Kogumisviis sõltub suuresti sellest, mida jäätmetega ette võetakse. Aastast 2008 on lubatud prügilatesse ladestada vaid eelnevalt sorteeritud olmejäätmeid. See tähendab, et eraldi tuleb koguda jäätmed, mida on võimalik keskkonnahoidlikul moel taaskasutada, näiteks vanapaber, pakendijäätmed, biolagunevad aia-ja pargijäätmed, ohtlikud jäätmed ja probleemtooted. Jäätmete liigitamisega kaasnevad aga mitmed erinevat probleemid. Paljud pakendid ja muud jäätmed sisaldavad mitmesuguseid
– järjestus e ordinaalsed (ei meeldi, pigem meeldib) Kvantitatiivsed e arvtunnused (mõõdame, loendame) – sõredad e diskreetsed – saavad omandada väärtusi ainult kindlate ajavahemike järel (laste arv peres). – pidevad – teatud piires võivad omandada, mistahes väärtusi ainult kindlate ajavahemike järel (nisu saagikus). 2) Statistilise uurimistöö etapid Uuringu ettevalmistamine (eesmärk, plaan, andmete vajadus, andmete kogumisviis, töötlemisviis, võimalikud järeldused). Statistiline vaatlus (küsitlus, dokumentide läbivaatamine, ankeedi korraldamine, andmete hankimine statistilistest andmebaasidest). Vaatlusandmete kokkuvõtt ja esialgne töötlemine. Andmete analüüs, järelduste ja üldistuste sõnastamine. 3) Statistilise vaatluse vead Metodoloogilised vead – valim ei kirjelda üldkogumit adekvaatselt. – vaatluse eesmärk ja objekt pole täpselt piiritletud.
Eesmärk Avastamine, seletamine Seletusele kinnituse otsimine Keskkond Loomulik või sellele Laboratoorne, kõiki tingimusi võimalikult lähedane kontrolli all hoida üritav Väljendusvorm Sõnaline Arvandmed ja nende statistiline esitlus Andmete kogumisviis Struktureerimata ja Hoolikalt kavandatud, spontaanselt laekuv info struktureeritud andmekogumismeetodid Teaduripoolne Nii vähe kui võimalik Tingimata vajalik sekkumine (www.oesel.ee/maidu/cd-le/meetodid%20uurimist__s.doc) Eksperiment
Erijäätmed on need, mille käitlemiseks vaja eriettevõtteid. Nende alla kuuluvad vanad kodumasinad, puidujäätmed, ehituspraht, vanad autod ja autorehvid ning loomsed jäätmed. Ka ohtlikud jäätmed on erijäätmed. Jäätmete kogumine ja vedu Jäätmete kogumine on jäätmete kokkukorjamine, sortimine ja segukoostamine nende edasise veo või tekkekohas taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil. Kogumine ja vedu on jäätmekäitluse kalleim osa, umbes 60-80% kuludest. Kogumisviis sõltub sellest, mis kogutavate jäätmetega edasi tehakse. Eestis kehtib jäätmete liigiti kogumise nõue. See näeb ette, et jäätmed kogutakse võimalusel juba tekke hetkel eraldi. Nähakse ette, et kogutakse eraldi paper ja papp, segapakendid, klaaspakendi ning olmejäätmed. Igal ühistul või majapidamisel on kohustus sõlmida jäätmevedajaga jäätmekäitlusleping. Tavaliselt kogutakse olmejäätmed majapidamistes toaprügikastidesse. Edasi viiakse
ei soodusta sundimatu õhkkonna tekkimist, siis on soovitav seda teha võimalikult varjatult ja teise isiku poolt. · FOOKUSGRUPI TUGEVUSED JA NÕRKUSED 1. Fookusgrupi tugevused · Odavus ja kiirus · Rühmaintervjuu on teistest küsitlustest odavam, kiirem ja mõnikord märksa tõhusam, näiteks süvaintervjuuga võrreldes on raha- ja ajakulu väiksem, kuna korraga küsitletakse mitte ühte, vaid gruppi (kuni 12 inimest). · Paindlikkus · Info kogumisviis on vahetu ja kohanemisvõimeline. Kui keegi koosviibijatest millelegi viitab, areneb arutelu sealt edasi ja kõik see kokku annab sünergilise efekti. Enamik inimesi on otsustamisel suuremal või väiksemal määral mõjutatav teiste poolt - see ilmneb suurepäraselt rühmatöös ja võimaldab jälgida inimeste käitumist sotsiaalses keskkonnas. · Info põhjalikkus · Uurija saab sihtrühma kohta esmas informatsiooni otsesest allikast. See teave on sageli
1970. aastatel algas linnatüüpi majade ehitamine maapiirkondadesse. Prügi ei soovitud kaugele vedada ja nii tekkis prügilaid iga suurema asula ja ettevõtte juurde. Eestis on neid loendatud üle 500, millest 220 on praegugi käigus. Peaaegu ükski Eesti prügila ei vasta elementaarsetele keskkonnanõuetele, enemik neid on potensiaalsed veereostusallikad. Jäätmete kogumine ja vedu: Jäätmete kogumine ja vedu on praegu jäätmekäitluse kõige kallim osa (60-80% kuludest). Kogumisviis sõltub suuresti sellest, mida jäätmetega ette võetakse. Liigitada on mõtet siis, kui osa jäätmeist on võimalik müüa. Siis määrab kogumiskorralduse turg. Eestis kogutakse jäätmeid seni läbisegi, s.o prügina, ning seetõttu tuleb nad paratamatult prügilasse viia. Olmejäätmete kogumiskorraldus oleneb mitmest asjaolust: teenindatavate elamute tüübist (eramud, ridaelamud, korrusmajad), omandi- või haldusvormist (eramajad või ühistud),
.................................................................................5 Jäätmete kasutamine................................................................................................................5 Lähtematerjali valik................................................................................................................5 Potentsiaalne aia- ja haljastusjäätmete kogus, nende tekkimise ja varumise dünaamika.......6 Kogumispiirkond ja kogumisviis............................................................................................6 Jäätmete vastuvõtmise ja esmase ladustamise kord................................................................8 Vastuvõtu hinna või toorme eest tasustamine........................................................................9 Kompostiplatsi planeerimine....................................................................................................10 Käitlusala...............
suurema asula ja ettevõtte juurde. Eestis on neid loendatud üle 500, millest 220 on praegugi käigus. Peaaegu ükski Eesti prügila ei vasta elementaarsetele keskkonnanõuetele, enemik neid on potensiaalsed veereostusallikad. 6 Jäätmete kogumine ja vedu: Jäätmete kogumine ja vedu on praegu jäätmekäitluse kõige kallim osa (60-80% kuludest). Kogumisviis sõltub suuresti sellest, mida jäätmetega ette võetakse. Liigitada on mõtet siis, kui osa jäätmeist on võimalik müüa. Siis määrab kogumiskorralduse turg. Eestis kogutakse jäätmeid seni läbisegi, s.o prügina, ning seetõttu tuleb nad paratamatult prügilasse viia. Olmejäätmete kogumiskorraldus oleneb mitmest asjaolust: · teenindatavate elamute tüübist (eramud, ridaelamud, korrusmajad), · omandi- või haldusvormist (eramajad või ühistud),
*Jäätmetekke vähendamiseks tuleb tegeleda "algallikaga", s.t. kavandada pikema kasutuseaga ja väiksema toormemahukusega tooteid, rakendada vähem saastavaid tootmisprotsesse ning teiselt poolt suunata tarbijate valikut ja tekitada nõudlus väiksema keskkonnamõjuga kaupade ja teenuste järgi. Jäätmete kogumine ja vedu *Jäätmete kogumine ja vedu on praegu jäätmekäitluse kõige kallim osa (60-80 % kuludest). *Kogumisviis sõltub sellest, mida jäätmetega ette võetakse. *Olmejäätmete kogumiskorraldus oleneb mitmest asjaolust: _ teenindavate elamute tüübist (eramud, ridaelamud, korrusmajad): _ omandi- või haldusvormist (eramajad või ühistud); _ jäätmete sorteerimisviisist; _ jäätmekäitluskoha või prügilakaugusest; _ seadusnõudeist Jäätmete sorteerimine *Jäätmete sorteerimise eesmärk on eelkõige selles, et olmejäätmetest eraldada taaskasutust
jäätmeveo eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi konkurentsiseaduse alusel kehtestatud korras. Korraldatud jäätmeveo konkursi pakkumise kutse dokumentides määratakse vähemalt alljärgnevad tingimused: 1) veopiirkond; 2) veetavad jäätmeliigid; 3) eeldatavad jäätmekogused; 4) jäätmekäitluskohad; 5) eri- või ainuõiguse kestus; 6) veotingimused, nagu sagedus, aeg, tehnilised tingimused; 7) jäätmeveo teenustasu piirmäär. Perspektiiv: kogumisviis määrab jäätmete edasise kasutatavuse, liigiti kogumine tasub siis ära ku i kogutud jäätmeid saab kasutada, Klient ootab et jäätmekäitlus oleks odav, arusaadav ja lihtne, ilusad konteinerid ning tervisele ohutu. Jäätmekäitleja aga ootab, et laadimine oleks kiire, veokulud väikesed, ning et jäätmed oleks õiges kohas. Olmejäätmete kogumiskorralduse määrab: _ teenindatavate elamute liik (eramud, ridaelamud, korrusmajad), _ omandi- või haldusvorm (eramajad või ühistud),
vähem pakendatud tooteid. Jäätmetekke vähendamiseks tuleb tegeleda algallikaga, st kavandada pikema kasutuseaga ja väiksema toormamahukusega tooteid, rakendada vähem saastavaid tootmisprotsesse ning teiselt poolt suunata tarbijate valikut ja tekitada nõudlus väiksema keskkonnamõjuga kaupade ja teenuste järgi. Jäätmete kogumine ja vedu jäätmete kogumine ja vedu on praegu jäätmekäitluse kõige kallim osa (60- 80% kuludesd) Kogumisviis sõltub sellest, mida jäätmetega ette võetakse. Olmejäätmete kogusmiskorraldus oleneb mitmest asjaolust: Teenindavate elamute tüübist (eramud, ridaelamud, korrusmajad). Omandi- või haldusvormist (eramajad või ühistud). Jäätmete sorteerimisviisist. Jäätmekäitluskoha või prügilakaugusest. Seadusnõudeist. Jäätmete sorteerimine, eesmärk on eelkõige selles, et olmejäätmetest eraldada taaskasutust leidvad jäätmed, mille eest ei pea enam ladestamise hinda maksma.
Jäätmete kogumine ja vedu - perspektiiv Jäätmekäitlus - eelistused vähene tähelepanu jäätmete ratsionaalsele Kliendi ootused: Jäätmekäitleja ootused: kogumisele · Lihtne ja arusaadav · Väike veokulu · Ilusad konteinerid · Kiire laadimine kogumisviis määrab jäätmete edasi kasutatavuse · Ohutu tervisele · Jäätmed õiges kohas · Odav liigiti kogumine õigustab ennast siis kui kogutud jäätmeid saab kasutada "jäätmetaksode" muutmine keerukaks jäätmete veosüsteemiks