imendub tagasi, nagu ka vesi. · Vee tagasiimendumine käib paralleelselt Na ja Cl-ga. Proksimaalsetes torukestes imendub 2/3 Na kohe tagasi, 2/3 vett- 120L. Henle lingus imendub tagasi veel 15% veest ja Na/Cl imendub Henle lingus ja distaalsete torukeste algusosas. · 20% esmasuriinist imendub kogumistorukestes, kus toimub lõpliku uriini koguse regulatsioon. Seal selgub, palju lõpliku uriini tekib. · Tagasi imendumist kogumistorukestest reguleerib antidiureetiline hormoon ehk ADH, mille toimel imendub kas rohkem või vähem tagasi. · ADH produktsioon sõltub: läheb hüpofüüsi tagasagarasse- seal on kaks tuuma NS ja NP, kus tekib ADH. Kui osmootne rõhk on tõusnud või kui vererõhk on langenud, siis on ADH produktsioon tõusnud- vee kaotus, higistamine, soolane toit. · ADH mõjul imendub läbi kogumistorukese seina rohkem vett tagasi.
pärsib ka kilpnäärme hormoonide teket. 2. Dopamiin (DA)- prolaktiini inhibeerib hormoon. Tagasagara ehk neurohüpofüüsi hormoonid Erienevus eessagarast on selles, et tagasagara hormoone produtseeritakse hüpotaalamuses- nukleus supraoptcus ja paraventricularis. Kaks hormooni, mida hüpotaalamuses produtseeritakse ja mis lähevad tagasagarasse- ADH ja oksütotsiin. ADH antidiureetiline hormoon. 2 põhitoimet: · Mõjutab neerudes nefroni kogumistorukestest uriini tagasiimendumist verre. ADH mõjul kogumistorukeste seintes olevad kanalikesed avanevad, esmasuriin, mida on vähe alles, läheb viimasena läbi torukeste seina epiteelirakkude verre. ADHd tekib rohem siis, kui osmootne rõhk organismis on tõusnud sellega hotiakse organismis vett kinni, ei lähe välja. Kui osmootne rõhk langeb, tekib ADHd vähem, lõlikku uriini tekib rohkem. · Veresooni ahendav mõju
pärsin ka kilpnäärme hormoonide teket. 2. Dopamiin (DA)- prolaktiini inhibeerib hormoon. Tagasagara ehk neurohüpofüüsi hormoonid Erienevus eessagarast on selles, et tagasagara hormoone produtseeritakse hüpotaalamuses- nukleus supraoptcus ja paraventricularis. Kaks hormooni, mida hüpotaalamuses produtseeritakse ja mis lähevad tagasagarasse- ADH ja oksütotsiin. ADH antidiureetiline hormoon. 2 põhitoimet: · Mõjutab neerudes nefroni kogumistorukestest uriini tagasiimendumist verre. ADH mõjul kogumistorukeste seintes olevad kanalikesed avanevad, esmasuriin, mida on vähe alles, läheb viimasena läbi torukeste seina epiteelirakkude verre. ADHd tekib rohem siis, kui osmootne rõhk organismis on tõusnud sellega hotiakse organismis vett kinni, ei lähe välja. Kui osmootne rõhk langeb, tekib ADHd vähem, lõlikku uriini tekib rohkem. · Veresooni ahendav mõju
olema teatud kataboolne toime valkudele. 7. Vee ja elektrolüütide metabolismi reguleerivad hormoonid Põhiline selle juures on vere osmootne rõhk ning selle määrab eelkõige Na+ kontsentratsioon. Na-ioonid hoiavad veres vett ja kontrollivad seega osmootset rõhku. · Arginiin-vasopressiin (ADH) Toime: pidurdab diureesi, toimides neeru distaalsetele torukestele. Suurendab vee tagasiimendumist kogumistorukestest. Stimuleerib ka CRH toimet ACTH vabanemisele. ADH tähtis roll ilmneb arteriaalse vererõhu säilitamisel verekaotuse korral. · Atrionatriureetiline peptiid (ANP) Toime: toimib neg tagasisidestusega ADH sekretsioonile. Suurendab Na ja seega ka vee ekskretsiooni. ANP lõõgastab veresoonte silelihaseid summaarseks efektiks on vererõhu langus · Aldosteroon ja teised
Kui osmootne rõhk langeb, siis ADH produktsioon väheneb. Suur vere mahu ja vererõhu langus stimuleerivad samuti ADH produktsiooni (nt vere või vedelikukaotus). Igapäevases regulatsioonis ADH produktsioon vererõhust väga ei sõltu (sest vererõhk väga ei kõigu normaalsetes oludes). Kuhu toimib: o neerudes nefroni kogumistorukesed – kui osmootne rõhk on tõusnud, siis ADH tekib rohkem, kogumistorukestest imendub rohkem organismi tagasi ning lõppuriini hulk on väiksem (nt 1 liiter/norm on 1,5 l) o ADH mõjul ahenevad arterioolid silelihaste kokkutõmbumise tõttu ja vererõhk tõuseb. Ühtlase võimaldab see väiksemal kogusel ringleval verel veresooni paremini täita. ADH Avaldab vererõhku tõstvat mõju siis, kui teda tavapärasest rohkem produtseeritakse; seda
Kui osmootne rõhk langeb, siis ADH produktsioon väheneb. Suur vere mahu ja vererõhu langus stimuleerivad samuti ADH produktsiooni (nt vere või vedelikukaotus). Igapäevases regulatsioonis ADH produktsioon vererõhust väga ei sõltu (sest vererõhk väga ei kõigu normaalsetes oludes). Kuhu toimib: neerudes nefroni kogumistorukesed – kui osmootne rõhk on tõusnud, siis ADH tekib rohkem, kogumistorukestest imendub rohkem organismi tagasi ning lõppuriini hulk on väiksem (nt 1 liiter/norm on 1,5 l) ADH mõjul ahenevad arterioolid silelihaste kokkutõmbumise tõttu ja vererõhk tõuseb. Ühtlase võimaldab see väiksemal kogusel ringleval verel veresooni paremini täita. ADH avaldab vererõhku tõstvat mõju siis, kui teda tavapärasest rohkem produtseeritakse; seda tehakse just vere mahu ja rõhu languse korral (nt verekaotus).
ADHd eritub rohkem -> tekib janu Mahuretseptorid suurte veenide ja südamekoja seinas olevad venitusretseptorid, mis määravad organismi üldist vedeliku hulka. Vere koguhulk väheneb(verejooks)-> aktiviseerub ADH eritus -> janutunne ADH-antidiureetiline hormoon e. vasopressiini, mida mood teatud hüpotalamuse tuumad. Reguleerib vee tagasiimendumist distaalsete neerutorukeste lõpposast ja kogumistorukestest Kaltsium on organismi ehitusmaterjal, inimesel 1-1,5 kg kaltsiumi, millest umbes 99% on luudes ja hammastes. Kaltsium reguleerib vere hüübimist, erutuse teke ja levik, K/Na tasakaal, mõjutab närvide ja musklite tegevust. Aktiviseerib ka ainevahetusprotsesse. 1-5a vajab kaltsiumi 800 mg päevas, üle 50a 1000, 11-24a ja rasedad 1200-1500 mg. Raud:Täiskasvanud inimese organismis on 4-5 g rauda, millest u. 3g on hemoglobiinis. Rauda on ka lihaste
annaabi.ee 
