Henle lingus ja distaalsete vääniliste torukeste alguses resorbeeritakse umbes 1/5 (20 %) esmasuriinis sisalduvast veest ja naatriumist. Seega on pärast proksimaalsete vääniliste torukeste, Henle lingu ja distaalsete vääniliste torukeste läbimist 85 % ehk ligikaudu 160 liitrit esmasuriinis sisaldunud veest tagasi imendunud. Ööpäevasest kogusest (180 l) on jäänud veel umbes 20 liitrit. Lõplik resorptsioon leiab aset distaalsetes väänilistes torukestes ja kogumistorukestes. kogumistorukestes toimuv vee tagasiimendumise intensiivsus sõltub osmootsest rõhust. Kogumistorukestes toimuv tagasiimendumine määrabki lõpliku uriini koguse. Piltlikult väljendades: kui kogumistorukestesse jõudnud 20 liitrist imendub tagasi 18,5 liitrit, tekib ööpäevas 1,5 liitrit lõplikku uriini, kui tagasi imendub 19 või 18 liitrit vett, tekib vastavalt 1 või 2 liitrit lõplikku uriini. Resorptsiooni kogumistorukestes ja ühtlasi lõpliku uriini kogust reguleerib antidiureetiline hormoon
Nääre Näärme osa Hormoon Toime Hüpotaalamus *Adriuretiin Suureneb vee tagasiimendumist neerude kogumistorukestes ja väheneb nii uriini taket *Oksütotsiin Emaka ja tupe (efektoorsed) konteahtsioonid, rinna näärmest piima eritumine Liberiinid/ statiinid Vabastab/ takistavad hüpofüülisid hormoonide
Glükogeenisümerad, maksarakkude tuumad PIGMENTSISALDISED KROMATOFOORIDES värvimata Pigmendisõmerad RASVATILGAD AKSOTOLI MAKSARAKKUDES Maksaraku tuum (roosa), rasva- e lipiiditilgad ÜHEKIHILINE LAMEEPITEEL Raku tuum, mesoteeli rakupiirid ÜHEKIHILINE KUUPEPITEEL KOGUMISTORUKESTES Rakutuum, neerutoruke pikilõikes (õõs) ÜHEKIHILINE PRISMAATILINE EPITEEL PENSOOLE SISEPINNALT Tuum (pruun), karikraku apikaalne osa (roosa), äärisraku apikaalne osa (vabakoht roosade vahel) MITMEREALINE RIPSEPITEEL TRAHHEAST Ripsrakud (sinised), karikrakud (valged rakud sisniste vahel), kiilrakud, basaalrakud SARVESTUMATA MITMEKIHILINE LAMEEPITEEL SÖÖGITORUST
transpordiga, so spetsiifiliste kandurainete(valkude) osavõtul ja aktiivseks transpordiks on vaja ka energiat. Kui naatrium läheb väänilistest torukestest ümbritsevatesse kudedesse, tõuseb seal osmootne rõhk ja seetõttu läheb vesi järele passiivselt osmoosi teel (osmoos vee liikumine madalamalt rõhult kõrgemale rõhule). Henle lingus imendub tagasi veel umbes 20% esmasest uriinist. Ülejäänud 15% veest imendub tagasi valikuliselt distaalsetes väänilistes torukestes ja kogumistorukestes. Järele jääb 20 % e umbes 20-25 liitrit. Tagasiimendumine sõltub osmoosest rõhust, vastavalt osmoosele rõhule produtseeritakse hüpotaalamuse ja hüpofüüsi tagasagara poolt antidiureetilist hormooni (ADH). Kui osmootne rõhk on kõrgem, tekib ADH'd rohkem ja intensiivsus kogumistorukestes on suurem. Lõplikku uriini tekib siis vähem. ADH on lõpliku uriini tekkimise regulaator, tema tase(ADH) sõltub omakorda osmoosest rõhust. Sellest 20
NÄÄRE HORMOON TOIME Hüpotaalamus Adiuretiin Suurendab vee tagasiimendumist neerude kogumistorukestes ja vähendab nii uriini teket Oksütotsiin Põhjustab emaka kontraktsiooni ja piima eritumist rinnanäärmest Liberiinid Vallandavad hüpofüüsi hormoonide tootmise Satiinid Pidurdavad hüpofüüsi
2) Hüdrostaatlise rõh tõus Lõpliku uriini teke Toimub tagasiimendumise teel neerutorukeste süsteemis. Tagasiimendumine algab kohe proksimaalsetes tuubulites, jätkub Henle lingus, siis distaalsed tuubulid, lõpeb kogumistorukestes. Glc ja aminohapped imenduvad tagasi kohe proksis. Kui glc-tase ei ületa seda läve, siis glc imendub täielikult tagasi. Glc küllastab neerutorukesed. Kui kõik torukesed küllastunud, sinna ei mahu enam glc, ülejäänu Henlesse, aga seal ei ole glc transporivaid torukesi, jääb lõplikku uriini, läheb põide
Sekretsiooni kaudu lisandub esmasuriini kusiaine ehk uurea. Tagasiimendumise protsess: Na ja vee tagasiimendumine algab otsekohe juba esimese järgu väänilistes torukestes. Umbes 2/3 (160-180-st ehk 150 liitrit) Na ja veest imendub väänilistest torukestest tagasi, Na ees, vesi järel. Henle lingus imendub veel 15% Na ja esmasuriinist tagasi (= ligikaudu 20 liitrit veel). Lõplik uriini kogus otsustatakse tagasiimendumise intensiivsuse kaudu kogumistorukestesse. Tagasiimendumist kogumistorukestes reguleerib antidiureetiline hormoon (diurees – uriini teke; anti – vastand: järelikult uriini teket vähendav hormoon). Kui antidiureetilist hormooni (ADH-d) tekib rohkem, siis lõplikku uriini tekib vähem. Vastupidisel juhul tekib lõplikku uriini rohkem. ADH-d tekib rohkem siis, kui osmootne rõhk organismis on tõusnud. Osmootse rõhu tõus omakorda võib olla tingitud soolase ja magusa söömisest; suurest vedelikukaotusest (tugev higistamine, oksendamine või kõhulahtisus)
Jõuab lõplikku uriini. · Sama on aminohapetega. · Mineraalsoolad imenduvad osaliselt tagasi, lõplikus uriinis on neid väike osa, suurosa imendub tagasi, nagu ka vesi. · Vee tagasiimendumine käib paralleelselt Na ja Cl-ga. Proksimaalsetes torukestes imendub 2/3 Na kohe tagasi, 2/3 vett- 120L. Henle lingus imendub tagasi veel 15% veest ja Na/Cl imendub Henle lingus ja distaalsete torukeste algusosas. · 20% esmasuriinist imendub kogumistorukestes, kus toimub lõpliku uriini koguse regulatsioon. Seal selgub, palju lõpliku uriini tekib. · Tagasi imendumist kogumistorukestest reguleerib antidiureetiline hormoon ehk ADH, mille toimel imendub kas rohkem või vähem tagasi. · ADH produktsioon sõltub: läheb hüpofüüsi tagasagarasse- seal on kaks tuuma NS ja NP, kus tekib ADH. Kui osmootne rõhk on tõusnud või kui vererõhk on langenud, siis
• Maksimaalne toime saabub 1-2 kuuga. • Langeb vabade rashapete ja triglütseriidide tase. • LDL ja HDL tase ei muutu või tõuseb veidi. • Tavaline on kaalutõus 1-4 kg. Kaal stabiliseerub 6-12 kuuga. Toimemehhanism: • Geenide transkriptsioon suurendab lipoproteiini lipaasi, rasvhapete transporteri proteiini jt. ainete sünteesi. • Tulemuseks adipotsüütide differentseerumine, lipogeneesi ning rasvhapete ja glükoosi haarde suurenemine. • Suurendab ka Na+ reabsorptsiooni neeru kogumistorukestes. Kõrvaltoimed: • Hepatotoksilisus, aneemia. • Kaalu tõus • Tursed ( vastunäidustatud südamepuudulikkusega patsientidel). • Peavalu, väsimus, seedetrakti häired. • Kroonilisel manustamisel suurendavad osteoporoosist tingitud luumurdude ohtu. • Vastunäidustatud raseduse ja rinnaga toitmise korral. - Inkretiinhormoonide (GLP-1) analoogid (eksenatiid) Inkretiinhormoonid GLP-1 (glucagon-likepeptide-1) ja GIP (glucos-dependent insulinotrophic
3 HÜPOTAALAMUS-HÜPOFÜSAARNE SÜSTEEM: Efektoorsed hormoonid Annavad verre sattudes toime sihtorganis antidiureetiline H. ADIURETIIN e -suurendab vee tagasiimendumist neerude VASOPRESSIIN (AD) kogumistorukestes ja vähendab nii uriini teket AV! -uriini kontsentreerumine HÜPOTAALAMUS OKSÜTOTSIIN e OKSITOTSIIN -> emaka ja tupe kontraktsioone ja piima -vaheaju osa äraandmist imetamisel Glandotroopsed hormoonid Mõjutavad hüpofüüsis hormoonide tootmist
Pars abdominalis päsmakesekapslist nefronitorukesse, kus toimub organismile vajalike ainete rabsorptsioon + epiteelirakkude sekretsioon - laskub kõhuõõne tagaseinal musculus psoas major’il allapoole - uriini lõplik kontsentreerumine toimub kogumistorukestes - ristub arter et vena testicularis/ovarica ja nervus genitofemoralis’ega - inuliin -1.5 l -> primaarset uriini tekib ööpäevas umbes 135l Pars pelvina - Ultrafiltartsiooni võimaldab päsmakeste kõrge vererõhk – u 70 mm Hg - väikevaagna külgseinal
2 sahharoos) söömisest ja joomisest. Osmootne rõhk võib tõusta ka suurel vee kaotusel higistamise, oksendamise või kõhulahtisuse korral. B) Vere mahu ja rõhu langus see võib olla põhjustatud vere kaotusest, oksendamisest, kõhulahtisusest, tugevast higistamisest. Sellel hormoonil (ADH) on järgmised põhitoimed: Toime neerudele diureesi (uriini) teket vähendav. ADH toimib nefronis kogumistorukestes ja distaalsetes väänilistes torukestes lõpposades, ta suurendab nendes torukestes epiteelirakkude läbilaskvust vee suhtes. Seetõttu imendub rohkem vett (organismi) verre tagasi. Lõpliku uriini kogus jääb seetõttu väiksemaks. Kui ADH'd on vähe, tekib uriini rohkem (nt. kui vett on joodud liiga palju). Toime veresoontele mõju veresoontele avaldub siis, kui vasopresiini ehk ADH'd eritub tavalisest rohkem (vere mahu ja rõhu langus). Suurema koguse ADH mõjul veresoonte
hormoon(ADH)-adiuretiin e. Vasopressiin ja oksüdotsiin.(1) ADH teke oleneb vaheajus asuvate koevedelike osmootse rõhu suhtes tundlike osmosensorite aktiivsusest. Veepuudusel suureneb koevedelike ja vere osmootne rõhk, tekib hüperosmootne ärritaja, mis põhjustab osmosensoritelt lähtuvaimpullside voo tõusu, produtseeritakse ADH-d rohkem. (1)Mida rohkem on ADH vereringes, seda vähesem ja kontsentreeritum on uriin, suureneb vee tagasiimendumine neeru kogumistorukestes.(1) ADH on oluline neerude talitluse ja vee ja soolade vahetuse regulatsioonis, mille tulemusel väheneb organismist väljaviidava vee hulk, ADH-puuudumisel vee 5 tagasiimenumine neerude kogumistorukestes väheneb, tekib suhkruta diabeet ja uriini kogus võib suureneda 30 l-ni ööpäevas. ADH-kõrgem tase põhjustab veresoonte ahenemise ja arteriaalse vererõhu tõusu (vasopressoorne efekt)
*Mesoteel -katab kõhu, rinna ja südamepaunaõõnes seroosseid pindasid, sel juhul nimetatakse ühekihilist lameepiteel mesoteeliks. -mesoteel ei oma vastandina tavalisele epiteelile välismaailmaga otsest ega kaudset kontakti. -mesoteel areneb tsöloomi piiravast epiteelist tsöloteelist. *Endoteel -mesenhüümset päritolu -paikneb vere-, lümfisoonestikus,sünoviaalõõntes, arahnoidaalõõntes ja mujal sidekoe ja kehavedeliku piiril. *Ühekihiline kuupepiteel – esineb neerude kogumistorukestes,kogumisjuhades, Henle lingu jämenevas osas, aju soonpõimikus, munasarja pinnal ja kilpnäärme folliikuliepiteelis. *Ühekihiline silinderepiteel – esineb peensooles, maos,jämesooles, näärmetes,juhades,emaka ja emakasarvedes. *Mitmekihiline lameepiteel – kaks tüüpi: kas keratiniseerunud või keratiniseerunud vähesel määral. Esineb nahas,skalbil, taldadel, pärakus,suus,nina sisepinnal, tupes ja söögitorus
Angiotensiin II suurendab peamiselt erinevate transportvalkude ekspressiooni (vahetajad, transporterid). Kui aktiveeritakse teisi retseptoreid – AT2, siis võimendab see hoopis Na+ eritamist neerudest. Aldosteroon – mineralokorikoidhormoon – sekreteerib neerupealise koor. Kui on süsteemne hüpotensioon, siis see stimuleerib aldosterooni vabastamist reniin- angiotensiin süsteemi kaudu. Mõjub ühendava segmendi rakkudele, principal rakkudele kogumistorukestes, et võimendada Na+ imendumist, see omakorda võimendab vee imendumist, et suurendada vedeliku mahtu. Raku tasemel stimuleerib aldosteroon Na+K+ATPaasi aktiivsust ning suurendab tõenäosust, et apikaali plasmamembraani Na+ kanalid on avatud ja see võimendab Na tagasi imendumist. Hüperkaleemia korral (tõusnud K+ plasma tase) on aldosterooni vabanemine stimuleeritud ja sellel on oluline roll K+ homeostaasi reguleerimisel. Aldosteroon
vajalikudained ja kuni 99% veest. Neerutorukesi vooderdav mikrohattudega epiteel suurendav ainete tagasiimendumiseks vajalikku pinda. Organismile olulised ained viiakse esmasuriinist verekapillaaridesse tagasi ATPst saadava energia arvel, vesi järgneb tekkinud konts.gradiendi tõttu. Suurem osa esmasuriinist olevast veest imendub tagasi juba neertorukeste algusosas, enne Henle lingu ülenevat säärt, seda nim obligatoorseks vee tagasiimendumiseks. Ülejäänud vesi imendub tagasi kogumistorukestes, see on fakultatiivne vee resorptsioon. Henle lingu alanev säär ei lase läbi Na+, laseb aga hästi läbi vett, ülenev osa resorbeerib aktiivselt tagasi Na+. Esmasuriini üleläinud ainetest imendub täielikult tagasi glükoos suuremalt osalt proksimaalses vääntorukeses. Täielikult resobeeruvad proksimaalses vääntorukeses veel aminohapped ja suurem osa organismile vajalikke mineraalaineid, Na, K, Ca jt. Kui
transpordiks on vaja ka energiat. Kui naatrium läheb väänilistest torukestest ümbritsevatesse kudedesse, tõuseb seal osmootne rõhk ja seetõttu läheb vesi järele passiivselt osmoosi teel (osmoos vee liikumine madalamalt rõhult kõrgemale rõhule). Henle lingus imendub tagasi veel umbes 20% esmasest uriinist. Ülejäänud 15% veest imendub tagasi valikuliselt distaalsetes väänilistes torukestes ja kogumistorukestes. Järele jääb 20 % e umbes 20-25 liitrit. Tagasiimendumine sõltub osmoosest rõhust, vastavalt osmoosele rõhule produtseeritakse hüpotaalamuse ja hüpofüüsi tagasagara poolt antidiureetilist hormooni (ADH). Kui osmootne rõhk on kõrgem, tekib ADH'd rohkem ja intensiivsus kogumistorukestes on suurem. Lõplikku uriini tekib siis vähem. ADH on lõpliku uriini tekkimise regulaator, tema tase(ADH) sõltub omakorda osmoosest rõhust. Sellest 20
võimalik neerutorukeste suure kogupikkuse, nende seina ehituse ning neis toimuvate protsesside tõttu. Organismile olulised ained viiakse esmauriinist läbi neerutorukeste seina verekapillaaridesse tagasi ATP-st saadava energia arvel, vesi järgneb tekkinud kontsentratsioonigradiendi tõttu. Suurem osa esmauriinis olevast veest imendub tagasi juba neerutorukeste algusosas, ene Henle lingu ülenevat säärt, seda nim. obligatoorseks vee tagasiimendumiseks. Ülejäänud vesi imendub tagasi kogumistorukestes, see on fakultatiivne vee resorptsioon. Mõningaid aineid viiakse uriini otse läbi neerutorukeste epiteeli, selleks kulutatakse ATP-st saadavat energiat. Sellist ainete eritamist neerude kaudu nim. sekretsiooniks. Uriini hulk oleneb organismi vee- ja toidureziimist. Pärast vajalikust kogusest suurema hulga vee või vedelike tarvitamist viiakse üleliigne vesi organismist välja. Uriini hulk suureneb, samal ajal
põhjustatud soolase(annab nt. naatriumkloriid) või rohke magusa toidu(glükoos, sahharoos) söömisest ja joomisest. Osmootne rõhk võib tõusta ka suurel vee kaotusel higistamise, oksendamise või kõhulahtisuse korral. B) Vere mahu ja rõhu langus see võib olla põhjustatud vere kaotusest, oksendamisest, kõhulahtisusest, tugevast higistamisest. Sellel hormoonil (ADH) on järgmised põhitoimed: Toime neerudele diureesi (uriini) teket vähendav. ADH toimib nefronis kogumistorukestes ja distaalsetes väänilistes torukestes lõpposades, ta suurendab nendes torukestes epiteelirakkude läbilaskvust vee suhtes. Seetõttu imendub rohkem vett (organismi) verre tagasi. Lõpliku uriini kogus jääb seetõttu väiksemaks. Kui ADH'd on vähe, tekib uriini rohkem (nt. kui vett on joodud liiga palju). Toime veresoontele mõju veresoontele avaldub siis, kui vasopresiini ehk ADH'd eritub tavalisest rohkem (vere mahu ja rõhu langus). Suurema koguse ADH mõjul veresoonte
kuni 99% veest. Neerutorukesi vooderdav mikrohattudega epiteel suurendav ainete tagasiimendumiseks vajalikku pinda. Organismile olulised ained viiakse esmasuriinist verekapillaaridesse tagasi ATPst saadava energia arvel, vesi järgneb tekkinud konts.gradiendi tõttu. Suurem osa esmasuriinist olevast veest imendub tagasi juba neertorukeste algusosas, enne Henle lingu ülenevat säärt, seda nim obligatoorseks vee tagasiimendumiseks. Ülejäänud vesi imendub tagasi kogumistorukestes, see on fakultatiivne vee resorptsioon. Henle lingu alanev säär ei lase läbi Na+, laseb aga hästi läbi vett, ülenev osa resorbeerib aktiivselt tagasi Na+. Esmasuriini üleläinud ainetest imendub täielikult tagasi glükoos suuremalt osalt proksimaalses vääntorukeses. Täielikult resobeeruvad proksimaalses vääntorukeses veel aminohapped ja suurem osa organismile vajalikke mineraalaineid, Na, K, Ca jt. Kui ületatakse muidu täielikult tagasiimenduvate ainete teatud konts vereplasmas
annaabi.ee 
