Isikule, kes pole valinud pensioni fondi, valitakse viimane riigi poolt loosi teel konservatiivse strateegiaga pensionifondide seast. Mõlemast aspektist lähtuvalt on oluline, et inimesed tutvuksid erinevate teenuspakkujate pensionifondidega, nende tingimuste, riskide ja tootlusega. Eestis tegutsevaid pensionifonde haldavad ettevõtted on: Danske Capital AS, ERGO Funds AS, AS LHV Varahaldus, Nordea Pensions Estonia AS, AS SEB Varahaldus ja Swedbank Investeerimisfondid AS. Erinevate kogumispensionitega on liitunud tänaseks pooled Eesti Vabariigi kodanikud. Kõige rohkem on liitutud tasakaalustatud strateegiaga ja kasvustrateegiaga fondidega ning kõige vähem on eelistatud agressiivset fondi. Antud töös võrreldi panga - AS LHV Varahaldus, AS SEB Varahaldus ja Swedbank Investeerimisfondid AS - teise samba pensionifonde. AS LHV Varahaldusel on viis pensionifondi, teistel aga neli. Fondid jaotuvad riskitaseme järgi nelja gruppi: madal, madal-keskmine, keskmine ja kõrge
N Nõnda oleks riigis rohkem töötajaid, seega ka rohkem maksumaksjaid ja ülalpeetavate arvu liiga suureks paisumist pole karta. Samas võib selline lahendus viia aga immigrantide arvu suurenemisele, kuni see ületab põlisrahva arvu. Seega võib selline kurss viia rahva kadumisele ning asendumisele sisserännanutega. Teine võimalus, mida on mitmel pool Euroopas kasutatud ning mida ka Eesti sisse viiakse, on riiklike pensionide osa järk-järguline vähendamine, asendades need isiklike kogumispensionitega. Nõnda investeerib igaüks juba töötades oma vanaduspõlve ning tema pensionit ei ohusta tööjõu arvu langus riigis. Samas pakub see võimalus varianti jätta töötava elanikkonna maksud tõstmata ja siiski koguda piisavalt raha riiklike ülesannete täitmiseks. Nagu näha on rahvastiku vananemine tõsiseks väljakutseks praegusele ühiskonnale. Selge on ka see, et ilma aegsate lahenduste leidmiseta võib sellest teemal saada raske probleem. Ometi on olukorra lahendamiseks