sobiv. Kasumiaruande analüüsimiseks kasutas töö autor 2019 ja 2018 aasta kasumiaruandeid. Andmete täpsustamiseks ja parema tulemuse saavutamiseks viis töö autor läbi intervjuud ettevõtte juhtkonnaga ja finantsjuhiga, kuna intervjuu käigus saavutatakse küsitletavaga parem kontakt ja õnnestub saada põhjalikumat informatsiooni (Kuusik, Virk, & Printshal, 2010, lk 318). Intervjuu eelis teiste andmete kogumismeetodite ees on paindlikkus, võimalus andmekogumist vastavalt olukorrale ja vastajale reguleerida. Intervjueeritavaid on võimalik kergesti kätte saada, kui soovitakse andmeid täiendada. (Hirsjärvi, Remes & Sajavaara, 2005, lk 192-193). Intervjuu koosneb küsimustest, mis on intervjuu läbiviijal ette valmistatud ning vabast vestlusest, mille eesmärgiks on välja selgitada ettevõttes kasutatavad tulu- ja kulukontod, nende kajastamine kasumiaruandes
Paranenud on ligipääs nendele andmebaasidele, näiteks interneti teel. Paranenud on andmetöötlus meetodid, uued programmid jms. Teiseste andmete kogumine on suhteliselt odav viis koguda turundusinfot. Uuringutulemused on kiiremini kättesaadavad kui turundusuuringut läbi viies. Teiseste andmete peamisteks kasutusvaldkondadeks on: 1. Turundusprobleemide väljaselgitamine. 2. Turundusprobleemide või hüpoteeside parem identifitseerimine 3. Turundusprobleemi sobivaim lahendusviis. 4. Andmete kogumismeetodite formuleerimine. 5. Emaste andmete ja turundusuuringute tulemuste parem interpreteerimine Probleemid teiseste andmete kasutamisel 1. Info ei pruugi sobida alati ettevõtte eesmärkidega. 2. Info võib olla vananenud. 3. Info on kättesaadav ka konkurentidele jms. 4. Info kogumise meetodid on teadmata või ei sobi turundusprobleemi lahendamiseks. 5. Info ei pruugi olla täpne või piisav. 6. Eri allikatest kogutud info võib olla vasturääkiv.
mõnikord just ühele spetsiifilisele žanrile ja käsitletakse siis seda erinevatest vaatenurkadest. • Tõlkimise uurimisel kasutatakse palju teiste teadusalade metodoloogiaid, mis ühest küljest annab tõlketeadusele uusi vaatenurki ja uusi andmeid, kuid teisalt ei pruugi nende meetodite kohandamine alati olla õigustatud või valiidne. • Uurimuse valiidsust aitab suurendada uurimis- või andme- kogumismeetodite kombineerimine, sh triangulatsioon. • Tõlkija olemasolul ja tema otsustel ning suhestumisel teiste tõlkimisprotsessis osalejatega on arusaadavalt väga oluline roll ning see kajastub ka tõlketeaduse uurimissuundades. • Uuemad meetodid võimaldavad uurida nii tõlkija arusaamis- kui ka kirjutamisprotsessi. • Tõlke kui teksti uurimist iseloomustab praegu keskendumine rohkem sihttekstile.
annaabi.ee 
