paljudesse majapidamistesse ja muudesse asutustesse, siis oleks vaja teada ka nende eelkäitlemisest. Tulekustutid on ohtlikud jäätmed, kuna sisu on surve all ja seetõttu on teatud tingimustel see plahvatusohtlik. Ohtlik on ka see, et vanades tulekustutites on tekkinud tetrakloriidsüsinik, mis on tuntud kantserogeen. Tulekustuteid võib viia ohtlike jäätmete kogumispunkti, aga võib konsulteerida ka päästeameti või müüjaga. Enne kogumisjaama viimist, tuleks need kindlast tühjendada. Selle toimingu jaoks peab olema ümbrus puhas, kindlasti ei tohi läheduses viibida lapsed ja lemmikloomad ning ise peaks kandma kaitseprille ja tolmumaski. Fluorestsentslambid on ohtlikud, kuna sisaldavad elavhõbedat, mis lambi purunedes põhjustab ohtu inimesele, kuna aurub toatemperatuuril ja need aurud on mürgised. Seepärast on mõistlik hoida neid lampe kastis ja lastele kättesaamatus kohas, et vältida purunemist ning
paljudesse majapidamistesse ja muudesse asutustesse, siis oleks vaja teada ka nende eelkäitlemisest. Tulekustutid on ohtlikud jäätmed, kuna sisu on surve all ja seetõttu on teatud tingimustel see plahvatusohtlik. Ohtlik on ka see, et vanades tulekustutites on tekkinud tetrakloriidsüsinik, mis on tuntud kantserogeen. Tulekustuteid võib viia ohtlike jäätmete kogumispunkti, aga võib konsulteerida ka päästeameti või müüjaga. Enne kogumisjaama viimist, tuleks need kindlast tühjendada. Selle toimingu jaoks peab olema ümbrus puhas, kindlasti ei tohi läheduses viibida lapsed ja lemmikloomad ning ise peaks kandma kaitseprille ja tolmumaski. Fluorestsentslambid on ohtlikud, kuna sisaldavad elavhõbedat, mis lambi purunedes põhjustab ohtu inimesele, kuna aurub toatemperatuuril ja need aurud on mürgised. Seepärast on mõistlik hoida neid lampe kastis ja lastele kättesaamatus kohas, et vältida purunemist ning
Hulgiostjatel on hoidlaga varustatud regionaalsed vedelgaasijaamad, kus toimub vedelgaasi hoidmine ja balloonidesse (21 kg) või autotsisternidesse laadimine. Eestisse imporditakse vedelgaasi Venemaalt või Leedust. Biogaas tekib orgaanilise aine biokeemilise lagunemise tulemusena ja seda toodetakse linnade prügimägedest või loomakasvatusfarmide jäätmetest. Tekkimiskohas väljaehitatud drenaazisüsteemi abil kogutakse biogaas ja suunatakse torude kaudu kogumisjaama ja sealt edasi tarbimiskohta. Tehisgaasid kannavad tavaliselt selle tooraine nime, millest neid saadakse: puugaas, põlevkivigaas, kivisöegaas. Jäätmekütus Jäätmekütus (RDF refuse-derived fuel) on jäätmetest valmistatud kindla koostise, tüki- suuruse ja tihedusega kütus. Jäätmekütuse tootmiseks on vaja jäätmed sorteerida, põlemiseks vajalikud fraktsioonid ette valmistada (purustada) ning vajadusel vajaliku tükisuuruseni pressida või pallida.