Nimetu
eestimaalasi see üldiselt ei huvitanud , selliseid vastuoluisd nagu Liivimaal Eestis ei teki.
Eestimaalased ei näinud, et reduktsioon oleks läinud vastuollu nende privileegidega, nähti
vastuollu minekut rootsi kõrgaadliga. Eestimaal lükatakse reduktsiooni edasi. Lükati 10
aastat reduktsiooni edasi. Võeti kaasa eestimaa rüütelkonna liikmeid, kellel oli
Stockholmis häid suhteid.
Liivimaal redutseeritakse 5/6 maavaldusest, mis oli u 84% kogumaavaldusest. Eestimaal
53%Saaremaal hiljem 29 %. Lõviosa redutseeritud maast oli siiski kuulunud rootsi
kõrgaadlile. liivimaalased oskasid teha sellest suure probleemi.Mingiks ajaks tekib
usaldamatus kuninga ja liivimaa rütelkonna vahel. Liivimaa rüütelkond nägi maj ja
õiguslikke aluseid vähendamist, liivimaalased olid korduvalt pöördunud liivimaa poole.
1681 a oli Gustav on Mengeln jõudnud selleni, et Liivimaalastel polnud põhjust rootsiga