finantsjuhtimise, samuti müügi ning klienditeeninduse omavahelise integreerumise tulemusena. Seda mitte ainult ühe ettevõtte sees, vaid tarneahelas osalevate ettevõtete üleselt. Tarneahelate juhtimine on protsessijuhtimine selle ehedaimal kujul, mis eeldab loobumist funktsioonipõhisest organisatsioonistruktuurist ning kõikide tarneahela osapoolte ühist keskendumist lõppkliendi nõudluse võimalikult kvaliteetsele rahuldamisele minmaalsete kogukuludega. Tarneahelate juhtimise professionaalsuse tasemest ja valitud strateegiast sõltub ettevõtte konkurentsivõime, paindlikkus, teenitav kasum, jätkusuutlikkus ja firma väärtus. Tarneahelate juhtimine keskendub kogu tarneahela, ostutegevuse, tootmise, tarnete ja tagastuste planeerimisele ning täideviimise juhtimisele. Iga strateegiline juhtimisotsus omab otsest mõju tarneahelate juhtimisele, nagu ka iga muudatus tarneahelais avaldub organisatsiooni sooritusnäitudes
väärtust. SCM on sisseostu-, logistika-, tootmise-, finantsjuhtimise, müügi ning klienditeeninduse integreeritud ühisosa üle kõigi tarneahelas osalevate ettevõtete. Tarneahelate juhtimine on protsessijuhtimine selle klassikalisel kujul, mis eeldab loobumist funktsioonipõhisest organisatsioonistruktuurist ning kõikide tarneahela osapoolte ühist keskendumist lõppkliendi nõudluse võimalikult kvaliteetsele rahuldamisele minimaalsete kogukuludega. ERP ehk ettevõtte ressursiplaneerimise süsteem Ettevõtte terviklikud majandustarkvara lahendused (ehkERP - Ettevõtte ressursiplaneerimine - ingl k Enterprise resource planning) kujutavad endast integreeritud tarkvaralahendusi, mis võimaldab koondada ühtseks tervikuks ettevõtte sisemise ja välise juhtimisinformatsiooni ettevõtte kõigi oluliste tegevuste kohta. ERP süsteemid hõlmavad järgmisi valdkondi: Finantsarvestus ja raamatupidamine Tootmise juhtimine
inimséstele tervise parandamiseks või hoidmiseks vajaminevad kulutused, samuti ka rasedus- ja sünnihüvituse tasu. Tervishoiuteenus on tervishoiutöötaja tegevus kodanike erinevate terviseprobleemide lahendamiseks ning ennetamaks nende tekkimist. Tervishoiu valdkond moodustab ligi 13% kogukuludest, 2014. aasta eelarves plaanitud selleks miljard eurot ehk 6,8% ja 65 mln eurot rohkem kui 2013. aasta eelarves. Tervishoiukulud on riigieelarve kogukuludega võrreldes ühed suuremad kulud, moodustades kogumahust 12,6% . Vaatamata nendele kulutustele on Eesti riigi panus tervishoidu siiski väiksem kui Euroopa Liidu keskmine. Aastal 2011 oli Eesti näitaja 5,1 % kogu SKPst, kui samal ajal Euroopa Liidu keskmiseks näitajaks oli 7,3 %. Naaberriigid Läti ja Leedu on meiega sarnasel tasemel, vastavalt 4,1% ja 5,2%. Möödunud aastatega on Eesti tervishoiu valdkonna kulud võrreldes SKPga liikunud ülesmäge,
klientide rahulolu. Turunduse ja tarneahela kontekstis jaotatakse kliendif vähemalt 3 kategooriasse: 1)lõpptarbija , 2)kaubandus ? on organisatsioonid tootmise ja lõpptarbija vahel, 3)tarnijad Kuidas jaguneb logistika Hankelogistika(logistikasisend)-eesmärk on õige koguse ja sortimendiga, parima hinna ja kvaliteedi vahel. Vajalike materjalide toimetamine tarnijalt tootjani, mõistliku tarneaja ja väiksemate kogukuludega. Ressursid:1)loodusresursid(maa, seadmed, varustus),2)inimresursid(tööjõud),3)finantsresursid,4)inforesursid. Tootmis logistika- üldeesmärk on tootlikuse suurendamine,tehnoloogia arendamine, ressursite ja tootmisprotsesside optimeerimine. Ressursid: 1)tööjõud, 2)kapital, 3)aeg, 4)organisatsioon Ostjaturul on jätkusuutlikud, paidlikud ja nõudluse muutustele kohanduvad ettevõtted. Jaotuslogistika (logistikaväljend)
kümnenil juurdunud põhimõtete muutused. Nimelt on tootjakeskne turg on muutunud ostjakeskseks ning toodete ja teenuste konkurents on asendunud globaalsete tarneahelate konkurentsiga. Tarneahelate juhtimine on protsessijuhtimine selle ehedaimal kujul, mis eeldab loobumist funktsioonipõhisest organisatsiooni struktuurist ning kõikide tarneahela osapoolte ühist keskendumist lõppkliendi nõudluse võimalikult kvaliteetsele rahuldamisele minimaalsete kogukuludega. Keskne mõtteviis logistikas on, et otsuste tegemisel ei võeta aluseks keskväärtusi, toimingutes leidub alati rõhuasetuspunkte (tähtsamaid valdkondi), erinevaid valdkondi tuleb juhtida erinevatest põhimõtetest lähtudes, kontsentreerides suuremad ressursid tähtsamatele suundadele, tähtis on kliendikesksus (klient toob tulu). Otsuseid võetakse vastu kolmel tasemel: strateegilisel, taktikalisel ja operatiivsel tasandil.
Piirtulu võrdub piirkuluga Toodangui hind võrdub keskmise kogukuluga Toodangu hind on suurem kui piirkulu 15. Arusaam, et pika perioodi tasakaalupunktis saab MKF null majanduskasumit, põhineb eeldusel, et: Piirkulud kasvavad Firma toodangu nõudlus on täiesti elastne Turu sisenemisbarjäärid on nõrgad Tegemist on diferentseeritrud toodanguga 16. Kui MKF on pika perioodi tasakaalupunktis siis: Toodab ta minimaalse keskmise kogukuludega Piirkulu võrdub piirtuluga ja toodangu hind võrdub keskmise kogukuluga Normaalkasum on null ja toodangu hind võrdub piirkuluga Majanduskasum on null ja toodangu hind võrdub piirkuluga 17. Kui mõned firmad lahkuvad MKT-lt, siis allesjäänud firmade nõudluskõverad: Nihkuvad vasakule Jäävad paigale Väljendavad elastsemat nõudlust Nihkuvad paremale. 18. Kui MKF on pika perioodi tasakaalupunktis, siis: P=MC=ATC
mõisted, mis seostuvad siis tarneahelaga. Loodan, et see referaat annab pisut parema ülevaate tarneahelast. 3 1.Kuidas jaguneb logistika Hankelogistika eesmärk on õige koguse ja sortimendiga, parima hinna ja kvaliteedi suhtega, vajalike materjalide toimetamine tarnijalt tootjani mõistliku tarneaja ja väiksemate kogukuludega. Tootmislogistika üldeesmärk on tootlikkuse suurendamine, tehnoloogia arendamine, ressursside (kapital, tööjõud, aeg) ja tootmisprotsesside optimeerimine. Jaotuslogistika eesmärk on juhtida logistilisi osategevusi, mis toimuvad pärast toote valmimist, kuni selle toote jõudmiseni tarneahela järgmisesse etappi või lõpptarbijani. Jaotuslogstika põhilised osategevused: materjalide käsitlemine, ladustamine, pakkimine, vedu/transport,
tootekood. Iga erineva tootekoodiga toodet nimetatakse laoartikliks. Seega on laoartikkel eripärane toode, mis erineb millegi poolest muudest toodetest. Erinevus võib esineda suuruses, värvis, mudelis, kaubamärgis, pakendis või muudes funktsioonides või toote omadustes. Iga laoartikli varu üle peetakse eraldi arvestust ja neid hoitakse muudest toodetest eraldi. Varude optimaalne tellimiskogus on iga ettevõtte hankida ja omada varusid väikeste kogukuludega varuühiku kohta. Varuühiku kogukulu on järgmise kolme kulukomponendi summa: Materjalikulu Tellimiskulu Säilituskulu SISSEJUHATUS Mina valisin kaubavarusid mõjutavate tegurite võrdluseks meigitooted ja suusad. Meigitooted valisin sellepärast, et kasutan neid tooteid igapäevaselt enda peal ning tihtipeale poes jääb silma kui palju mida tellitakse, mis on otsa saanud ning mida peaks pood rohkem tellima.
- tööliste liigutustega seotud kaod - praagiga seotud kaod - töötlemisega seotud kaod - operatsiooidega seotud kaod 13) mis on hankelogistika põhieesmärk ? on tootmisettevõtta materjalisvajaduste( tooraine, pooltooted, tootekomponendid) rahuldamine maksimaalselt võimaliku majandusliku efektiivsusega Hankelogistika eesmärk on õige koguse ja sotimendiga ning parima hinna ja kvaliteedi suhtega vajalike materjalide oimetamine tootmis või töötlemispaika õigel ajal väikseimate kogukuludega ja suurima kasumiga. 14.Mida tuleb teha Hankelogistika põhieesmärgi saavutamiseks? (aeg, kogus kvaliteet) tuleb lahenda rida ülesandeid, mida võiks grupeerida järgmiselt a) materjalide ja komplekteeritavate poltoodete ostutähtaegadest kinnipidamine b) täppse vastavuse kindlustamine, hangitavate kaubapartiide suurus ja tootmisettevõtte konkreetse vajaduse vael c) materjalide ja pooltoodete kvaliteedi kontroll 15. Millega on määratud hankelogistika majanduslik efektiivsus? ..
klienditeeninduse omav ahelise integreerumise tulemusena. Seda mitte ainult ühe ettevõtte sees, vaid tarne ahelas osalevate ettevõtete üleselt. Tarne ahelate juhtimine on protsessijuhtimine selle ehedaimal kujul, mis eeldab loobumist funktsioonipõhisest organisatsioonistruktuurist ning kõikide tarne ahela osapoolte ühist keskendumist lõppkliendi nõudluse võimalikult kvaliteetsele rahuldamisele minimaalsete kogukuludega. Tarne ahelate juhtimise professionaalsuse tasemest ja valitud strateegiast sõltub ettevõtte konkurentsivõime, paindlikkus, teenitav kasum, jätkusuutlikkus ja firma väärtus. Tarne ahelate juhtimine keskendub kogu tarne ahela , ostutegevuse, tootmise, tarnete ja tagastuste planeerimisele ning täideviimise juhtimisele. Iga strateegiline juhtimisotsus omab otsest mõju tarne ahelate juhtimisele, nagu ka iga muudatus tarne ahelais avaldub organisatsiooni sooritusnäitudes
Tegevusvõimenduse aste on piirkasumi ja ärikasumi jagatis. Ohutusvaru väljendatuna rahas : oodatav müügitulu müügitulu kasumilävepunktis. Seega lõpuks alates kasumi saamise hetkest teenitud müügitulu on ohutusvaru. Hinnalisandimäär - %, mida paneme toote hinnale otsa, et oma kulusid katta. Arvutatakse erinevatest kuludest lähtuvalt. Nt 1250k kulud kokku firmal, 250k tahaks kasumit saada, seega kogutulu peab olema 1500k. Seda arvutatakse aga erinevate kulude pealt. Nt kogukuludega võrreldes (1500-1250)/1250= 20%. St 20% on hinnalisandimäär. Aga kui nt esmaskulud (Põhimaterjal ja põhitööliste palk) on 600k, siis (1500- 600)/600=150%. Ennetus kulud Takseerimiskulud Ettevõttesiseselt avastatud puudustest tingitud kulud Ettevõtteväliselt avastatud puudustest
nõudmiste rahuldamiseks säästlikult. Omavahel seotud logistilised protsessid moodustavad logistilise keti (tarneahela), milles iga protsess lisab tootele väärtust. Tarnija Ressursid Tootmine Kaubad Tarbija Hankelogistika eesmärgiks on õige kohuse ja sortimendiga, parima hinna /kvaliteedi suhtega vajalike materjalide toimetamine tarnijalt tootjani mõistliku tarneaja ja väiksemate kogukuludega. 1-10% toote lõpphinnast. Tootmislogistika eesmärk on tootlikkuse suurendamine, tehnoloogia arendamine, ressursside (tööjõud, kapital, aeg, organisatsioon) ja tootmisprotsesside optimeerimine. Jaotuslogistika eesmärk on juhtida logistika tegevusi, mis toimuvad pärast toote valmimist kuni selle toote jõudmiseni järgmisse etappi ning lõpptarbijani. 3-25%. Voog on ajas pidevalt kulgev katkematu protsess. Voogu mõõdetakse selle
strateegilise ostu-, tootmis-, logistika- ja finantsjuhtimise, samuti müügi- ning klienditeeninduse omavahelise integreerumise tulemusena. Seda mitte ainult ühe ettevõtte sees, vaid tarneahelas osalevate ettevõtete üleselt. Tarneahelate juhtimine on protsessijuhtimine selle ehedaimal kujul, mis eeldab loobumist funktsioonipõhisest organisatsioonistruktuurist ning kõikide tarneahela osapoolte ühist keskendumist lõppkliendi nõudluse võimalikult kvaliteetsele rahuldamisele minimaalsete kogukuludega. Tarneahelate juhtimise professionaalsuse tasemest ja valitud strateegiast sõltub ettevõtte konkurentsivõime, paindlikkus, teenitav kasum, jätkusuutlikkus ja firma väärtus. Tarneahelate juhtimine keskendub kogu tarneahela, ostutegevuse, tootmise, tarnete ja tagastuste planeerimisele ning täideviimise juhtimisele. Iga strateegiline juhtimisotsus omab otsest mõju tarneahelate juhtimisele, nagu ka iga muudatus tarneahelais avaldub organisatsiooni sooritusnäitudes
ülempiiriga, mis on seatud tarbijate väärtustajuga. Nende vahele jääb ettevõtte mänguruum, mille ulatuses saab ajada iseseisvat poliitikat.(Vihalemm 2008) Toote hind ei tohi olla ülearu madal ega üleliia kõrge. Hinnakujundaja valib hinna kuludest tuleneva alampiiri ja tarbijate hinnatajust kohtuva ülempiiri vahelt, arvestades konkurentide hindu ja muid sise- ja välistegureid.(Vihalemm 2008) Kasumilävepunkt on toodangu kogus, mille juures aasta sissetulek on võrdne kogukuludega. Müües kasumilävepunktist väiksema koguse, ollakse kahjumis, pakkudes rohkem, saadakse kasumit.(Vihalemm 2008) Üks väga suur hinna kujundaja on veel see, kui ettevõte kasutab oma toodete müümisel vahendajaid, siis on oluline teada milliseks muutub toote lõpphind. Ka vahendajatel on kulud (ladustamine, müügi organiseerimiskulud jne) mis tuleb katta. Selleks lisavad nad toote hinnale juurdehindluse.(Vihalemm 2008) Vahendajaks võib olla näiteks jaekauplus
ettevõtte (tarneahela lüli) kui ka kogu tarneahela konkurentsivõimelisust. Lähtuvalt logistika arengu ja integratsiooni ulatuselt jaguneb logistika ühtlasi kolmeks suureks valdkonnaks – hankelogistika, tootmislogistika ja jaotuslogistika, millest Hankelogistika ülesanne on õige koguse ja sortimendiga, parima hinna/kvaliteedi suhtega vajalike materjalide toimetamine tarnijalt tootjani mõistliku tarneajaga ja mõõdukate kogukuludega. Tootmislogistika ülesanne on suurendada tootlikkust, arendada tehnoloogiat, kasutada tootmisressursse ja optimeerida tootmisprotsesse. Jaotuslogistika ülesanne on korraldada pärast toote valmimist selle jõudmine tarneahela järgmisesse lülisse või tarbijani. Logistika kui äritegevuse valdkonna järgi on olemas vajadus põhjusel, et tootmine ja kaubandus ei suudaks transpordi, ladustamise ja varude haldamiseta eksisteerida. Esmatähtsad valdkonnad on tarbijate vajaduste
b) soodustavad ,,eluliste tööstusharude" arengut kodumaal c) soodustavad vabakaubandust d) alandavad importkaupade hindu 5. Alternatiivkulu ehk loobumiskulu on: a) raha hulga vähenemine kauba ostmiseks b) raha hulga suurenemine kauba ostmiseks c) paremuselt teise valiku väärtus, millest on tulnud loobuda, et soovitut saada d) nõutava või pakutava kaubakoguse muutus 6. Firma on saavutanud oma tasuvuspunkti, kui tema müügitulu on a) väiksem kui kulud b) suurem kui kulud c) võrdne kogukuludega d) inflatsioonist suurem 7. Hinnaelastsust väljendab: a) nõutava või pakutava kaubakoguse muutus, mis tuleneb nende hindade muutusest b) hindade muutumise kiirus nõudluse muutumise tagajärjel c) hindade muutumise kiirus, mis tuleneb sissetulekute kasvust d) hindade muutuste absoluutsumma aastas 8. Kui toodangu hulk suureneb a) vähenevad üldkulud tooteühiku kohta b) suureneved püsivkulud c) väheneved kogukulud d) väheneved muutuvkulud 9. Mikroökonoomika
teoreetilised alused paradigmad, kontseptsioonid, põhiprintsiibid, mudelid ja meetodid Logistika arengust ja integratsiooni ulatuselt lähtuvalt jaguneb logistika järgmiselt: · hankelogistika · tootmislogistika · jaotuslogistika Hankelogistika ülesanne on õige koguse ja sortimendiga, parima hinna/kvaliteedi suhtega vajalike materjalide toimetamine tarnijalt tootjani mõistliku tarneaja ja väiksemate kogukuludega. Tootmislogistika eesmärkideks on tootlikkuse suurendamine, tehnoloogia arendamine, ressursside ja tootmisprotsesside optimeerimine. Ostjaturul on jätkusuutlikud, paindlikud ja nõudluse muutustega kohanduvad ettevõtted. Jaotuslogistika ülesanne on juhtida logistika osategevusi, mis toimuvad pärast toote valmimist kuni selle toote jõudmiseni tarneahela järgmisesse etappi või tarbijani. Jaotuslogistika põhilised osategevused on
......................> Veo planeerimine ...............................> Tellimuste käsitlemine ........................> Jaotuslogistika Transport ..........................................> Klienditeenindus ................................> Kuidas jaguneb logistika: Hankelogistika eesmärk on õige koguse ja sortimendiga, parima hinna ja kvaliteedi suhtega, vajalike materjalide toimetamine tarnijalt tootjani mõistliku tarneaja ja väiksemate kogukuludega. Tootmislogistika üldeesmärk on tootlikkuse suurendamine, tehnoloogia arendamine, ressursside (kapital, tööjõud, aeg) ja tootmisprotsesside optimeerimine. Jaotuslogistika eesmärk on juhtida logistilisi osategevusi, mis toimuvad pärast toote valmimist, kuni selle toote jõudmiseni tarneahela järgmisesse etappi või lõpptarbijani. Jaotuslogstika põhilised osategevused: materjalide
juhtimisprotsesside ja vahendite olemasolu, mille abil ettevõtte igapäevases tegevuses toetatakse väärtuseesmärkide täitmist 1. Väärtuse kavandamine ja analüüs, tarnijate varane kaasamine [tootearendusse] - Väärtuse kavandamine (value engineering). Tegeleb materjali- ja komponendivajaduste hindamisega tootearenduse varases staadiumis tagamaks, et väljatöötatav toode koosneks madalaimate kogukuludega sisenditest Väärtuse analüüs (value analysis) Sama mis eelmine, kuid olemasoleva toote puhul Varane tarnijate kaasamine toote väljatöötamisse Ostustruktuurid i. Globaalne, rahvusvaheline, kodumaine ja kohalik hankimine - Globaalne (global) hankimine: kaupade ja teenuste hankimine maailmaturult Rahvusvaheline (international) hankimine: teenuste hankimine maailmaturult
tarnijad/asendustooted, kontaktid tarnijatega, nõudluse jälgimine ja prognoos. Tarnijate integreerimine ettevõtte tegevusse tähendab, et luuakse partnerlussuhted parimate tarnijatega, mis kasvatab efektiivsust. Toimuma hakkab tihedam infovahetus. Suureneb usaldus. Väärtuse juhtimine. Konseptsioon, mis tegeleb materjalivajaduste hindamisega tooteareanduse varajases staadiumis, et väljatöötatav toode koosneks madalaimate kogukuludega sisenditest. Eesmärk on leida kompromiss erinevate lahenduste kulude ja nende lahenduste funktsionaalsuse vahel. See eeldab vastuseid küsimustele: Kas nimetatud komponendist on võimalik toote puhul loobuda? Kas komponendil on suurem ressurss kui on vajalik? Kas toote kaalu on võimalik vähendada? Kas teiste komponentidega saaks midagi asendada? kas tehakse mittevajalikke töötlemisoperatsioone? Kas toote pakendit on võimalik lihtsustada või odavamaks muuta
o Kasumilüve meetod Tasuvuspunkt = üℎ𝑖𝑘𝑢 𝑚üü𝑔𝑖ℎ𝑖𝑛𝑑−üℎ𝑖𝑘𝑢 𝑚𝑢𝑢𝑡𝑢𝑣𝑘𝑢𝑙𝑢𝑑 𝑝ü𝑠𝑖𝑣𝑘𝑢𝑙𝑢𝑑 Tasuvuspunkt ühikutes = 𝑘𝑜𝑔𝑢 𝑘𝑎𝑠𝑢𝑚 üℎ𝑖𝑘𝑢 𝑘𝑜ℎ𝑡𝑎 Toodangu kogus, mille juures aasta sissetulek on võrdne kogukuludega e ettevõtte teenib nullkasumit • Tarbijakeskne meetod o Tarbija -> hind -> toode o Lähtub tarbijate subjektiivsetest hinnangutest o Tugineb tarbija tajutud väärtusele • Konkurentsikeskne meetod o Turuhinna meetod o Pakkumishinna meetod Hinnastrateegiad lk 270 – 273 Hinnaliidri strateegia; stabiilne hinnastrateegia; muutuv hinnastrateegia Kohandumisstrateegiad lk 274 – 277
Piirkulu=täiendava partii ühiku muutuvkulu Meetodi eelised: Võimaldab kasutada tootmisvõimalusi madala turukonjunktuuri tingimustes Võimaldab täiendavat kasumit kui hind on muutuvkuludest kõrgem Meetodi puudused: Ei arvesta turunõudlust Põhipartiile peab olema võimalik kalkuleerida kõik püsikulud 14) Kasumiläve analüüsi koht ja võimalused hinnakujunduses Kasumiläve (tasuvuspunkti) võime defineerida kui müügimahtu, mille juures müügilaekumine on võrdne kogukuludega, st et sellise müügikäibe juures ei kujune ettevõttel ei kasumit ega kahjumit. Kasumiläve analüüsi teooria Kasumiläve analüüs on lihtne ja kergesti mõistetav meetod ja seda kasutatakse turunduses ulatuslikult uurimaks suhteid hinna, püsikulude, muutuvkulude ja müügimahu vahel. Kasumiläve analüüsi väljunditeks võivad olla otsused: · hinnaalternatiivide kohta ja sobiva hinna valiku osas; · kulude kontrolli programmide kasutamine (suurendada või vähendada kulusid);
finantslepinguid ei täideta viimaste poolt esialgselt kokkulepitud tingimustel. Väikese või olematu krediidiriskiga pank on väheriskantne, kuid samas väiksema kasumlikkusega. Suuremat krediidiriski võttev pank on küll riskantsem, kuid tema kasumi teenimise võimalused on suuremad. 1. Üldrisk - on seotud panga kulude juhtimisega ja seotud võimalusega, et panga mitteintressilised kulud kasvavad kogukuludega võrreldes liiga kiiresti. Näiteks kaotab personali alakomplekteeritud pangakontor sageli oma kliente. Suure kulustruktuuriga pank on riskantsem, kuid võib olla kasumlikum, kui selle tulude kasv on eelisarengus võrreldes suurenevate kuludega. Kuna pangal ja juhtkonnal ei ole praktiliselt võimalik mõjutada väliseid riskifaktoreid või on need äärmiselt piiratud, siis tulebki põhitähelepanu pöörata eeltoodud sisemistele riskielementidele
O L E M A TURU TOOTE S HÕLVAMINE O ARENDAMINE L T E V U R G TURU LAIENDAMINE DIVERSIFIKATSIOON U U S Tasuvuspunkt Tasuvuspunkt ehk kasumilävepunkt on toodangu kogus, mille juures aasta sissetulek on võrdne kogukuludega ehk ettevõtte teenib nullkasumit. p ü sivkulud Tasuvuspunkt ühikutes = kogu kasum ü hikukohta Kogu kasum ühiku kohta = ühiku müügihind – ühiku muutuvkulu Teatud kasumi saamiseks vajalik müügitase ühikutes = püsivkulud + soovitud kasum kogukasumühiku kohta ühiku müügihind −ühiku muutuvkulud Kogukasumi % = ühiku müügihind
Eristatakse kahte varianti: Juurdehindlusmeetod omahinnale lisatakse teatud arvestuslik juurdehindlus. Hind = omahind + teatud juurdehindlus. Kasumiläve meetod see meetod taotleb kõigi kulude katmist ja ettenähtud kasumi saamist. Eesmärgiks on hind, mis viib üle kasumilävepunkti. Kasumilävepunkt on toodangu kogus, mille juures aasta sissetulek on võrdne kogukuludega. ● Tarbijakeskne hinnakujundusmeetod, väärtuspõhine hinnakujundus (consumerbased pricing, valuebased pricing) Tarbijakeskne meetod orienteerub toote tarbijate tajutud väärtusele. Lähtub tarbijate subjektiivsest hinnangust. Hinnakujundamise põhiskeem on: tarbija → hind → toode. Oodatav hind on rahasumma, mida tarbijad arvavad toote väärtuseks olevat. Tarbijakeskse
saamist. Eesmärgiks on hind, mis viib ettevõtte üle kasumilävepunkti. Püsikulud 54 Kasumilävepunkt = --------------------------------------------- (toodang ühikutes) Ühiku müügihind – Ühiku muutuvkulud Kasumilävepunkt on toodangu kogus, mille juures aasta sissetulek on võrdne kogukuludega. Müües sellest vähem, ollakse kahjumis, pakkudes rohkem, saadakse kasumit. Selle meetodi puuduseks on see, et ei saa olla kindel, et plaanitud kogus maha müüakse. B. Tarbijakeskne meetod – missugust hinda tarbija ootab. Hind kehtestatakse siin peale sihtturu vajaduste ja soovide uurimist. Hind võib osutuda liiga kõrgeks, madalaks või õigeks. Kui hind on liiga madal, võib ta kahelda toote kvaliteedis ja mõelda, et liiga odava toote omamine võib kahjustada tema mainet
et hilinemiskulud ei sõltu ainult otsestest tegevuskuludest. Hilinemiste puhul on kindlasti vaja arvesse võtta kulusid, mis seotud reisijatega ning võimalikust turuosa vähenemisest tuleneva tulu kaotamisega. Eelnevast sõltuvalt on lendude hilinemisest põhjustatud kulude arvestamine ning nende juhtimine lennufirmale väga oluline. 1.3.2. Analüüsi eesmärgid Lennufirmad jälgivad üldjuhul hilinemiste teket rutiinselt. Enamasti kalkuleeritakse hilinemiskulud kogukuludega võrreldes lineaarse funktsioonina, kuid selline eeldus on lihtsakoeline ning ei aita suurel määral kaasa lennuettevõtete paremaks hilinemiskulude juhtimiseks. Antud uurimus püüab omistada täpsed hilinemiskulud arvestades minutipõhist hilinemist nii õhus kui ka maal olles. Esiteks annab selline käsitlusviis realistlikuma ülevaate võimalikest hilinemiskuludest ning teiseks saab lennufirma strateegilisi ning taktikalisi hilinemiskulusid teades, teha operatiivsemaid otsuseid
sisenejaid. Turule sisenetakse seni kuni on veel võimalik majanduslikku kasumit saada, ehk seni kuni hind on kõrgemal keskmistest kogukuludest. Pikaajaliselt maksimeerib monopolistliku konkurentsiga ettevõte oma kasumeid, tootes mahus, kus piirtulu on võrdne piirkuluga. Sellise tootmismahu juures toob ettevõtete sisenemine turule kaasa hinna ja keskmiste kogukulude võrdsustumise. Seda iseloomustab joonis 10.2. Joonis 10.2 Hinna võrdsustumine keskmiste kogukuludega Nagu jooniselt näha, toodab monopolistliku konkurentsiga ettevõte pikaajaliselt tasemel, kus keskmised kogukulud ei ole minimaalsed. Raske on määrata, kas monopolistlikult konkureeriv ettevõte on efektiivne. Sellega on seotud mitu olulist aspekti: · Sarnaselt monopolile on ka monopolistlikult konkureerivas tööstusharus hind kõrgem kui piirkulu. Lähtudes sellest on monopolistlikult konkureeriv ettevõte ebaefektiivne.
Hind ja MR MC ATC P D MR 0 Q Kogus Joonis 9.2 Hinna võrdsustumine keskmiste kogukuludega Nagu näha jooniselt toodab monopolistliku konkurentsiga ettevõte pikaajaliselt tasemel, kus keskmised kogukulud ei ole minimaalsed. Raske on määrata, kas monopolistlikult konkureeriv ettevõte on efektiivne. Sellega on seotud mitu olulist aspekti: · Sarnaselt monopolile on ka monopolistlikult konkureerivas tööstusharus hind kõrgem kui piirkulu. Lähtudes sellest on monopolistlikult konkureeriv ettevõte ebaefektiivne.
· infotehnoloogia kulu · küttekulu · elektrienergia kulu · vee- ja kanalisatsioonikulu · turvamise kulu Suur osa logistikakuludest on peidetud sageli üldkuludesse. Tõsist süvenemist ja tööd nõuab tavaliselt logistika haldamise kulude väljatoomine üldkuludest. Osa firmasid ostab logistikateenuseid üksnes seetõttu, et omada kontrolli logistikakulude üle. On saanud tavaks, et üld- ja juhtimiskulud jaotatakse logistikale proportsionaalselt logistika kogukuludega ettevõtte kogukuludesse. Jaotuskulud on logistikakulud, mis on põhjustatud logistikatoimingutest turupiirkonnas. Need koosnevad lao ülalpidamiskuludest, ladustamiskuludest, veokuludest, klienditeeninduse jms kuludest. Jaotuskulud on enamasti vahemikus 5 10%. Kapitalikulu ehk investeerimiskulu on kulu, mis tehakse põhi- ja käibevahendite soetamiseks eesmärgiga kasutada neid tootmisprotsessis pikema aja jooksul. Kapitalikulu koosneb kahest komponendist intressikulust
infotehnoloogia kulu küttekulu elektrienergia kulu vee- ja kanalisatsioonikulu turvamise kulu Suur osa logistikakuludest on peidetud sageli üldkuludesse. Tõsist süvenemist ja tööd nõuab tavaliselt logistika haldamise kulude väljatoomine üldkuludest. Osa firmasid ostab logistikateenuseid üksnes seetõttu, et omada kontrolli logistikakulude üle. On saanud tavaks, et üld- ja juhtimiskulud jaotatakse logistikale proportsionaalselt logistika kogukuludega ettevõtte kogukuludesse. Jaotuskulud on logistikakulud, mis on põhjustatud logistikatoimingutest turupiirkonnas. Need koosnevad lao ülalpidamiskuludest, ladustamiskuludest, veokuludest, klienditeeninduse jms kuludest. Jaotuskulud on enamasti vahemikus 5 – 10%. 123 Kapitalikulu ehk investeerimiskulu on kulu, mis tehakse põhi- ja käibevahendite
reks valdkonnaks – hankelogistika, tootmislogistika ja jaotuslogistika. Hankelogistika ülesanne on õige koguse ja sortimendiga, parima hinna/kvaliteedi suhtega vajalike materjalide toimetamine tarni- jalt tootjani mõistliku tarneajaga ja mõõdukate kogukuludega. Tootmislogistika ülesanne on suuren- dada tootlikkust, arendada tehnoloogiat, kasutada tootmisressursse ja optimeerida tootmisprotsesse. Jaotuslogistika ülesanne on korraldada pärast toote valmimist selle jõudmine tarneahela järgmisesse lülisse või tarbijani. Jaotuslogistika peamised osategevused on tellimuste töötlemine,
annaabi.ee 
